Armastus- päästja või mitte? (0)

Armastus – päästja või mitte?
„ Armastada – see tähendab leida õnn teise inimese õnnest,“ on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid?
Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks . Gustave Flaubert'i romaani „Madame Bovary “ tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab oma meest Charles'i igavaks ning kaotab tema vastu huvi. Naine astub armusuhetesse teiste meestega. Charles isegi ei aima, et naine teda petab . Emma laenab ärimehelt raha ning ei suuda seda enam tagasi maksta. Naine sooritab enesetapu, kuid Charles andestab talle kõik. Mees maksab võlad ning armastab Emmat edasi isegi peale tema surma. Emma pidas rikkust ja seiklusi Charlesi armastusest tähtsamaks. Ta ei hoolinud sellest, mis tunde ta tekitab teda armastavale mehele, kui otsustas oma elu lõpetada. Charles de Lint on öelnud: „Sellest elust lahkumine on vaid uue teekonna algus. Aga mitte nende jaoks, kes maha jäid.“ Varsti peale seda, kui Emma oli maapealsest elust lahkunud, suri ka Charles. Mehe armastus oli niivõrd suur, et ta suutis andestada Emmale kõik, kuid ilma temata ei suutnud enam elada. Ma arvan, et armastades peab hoidma oma silmad lahti. Kõik näiline ei pruugi olla tegelikkus ning seetõttu peavad ka armunud säilitama kaine mõistuse.
Armastus võib teha inimesed pimedaks, kuid võib ka avada silmad. Kui usutakse pimesi kedagi, siis just armastatu sõnad võivad inimese silmad avada. Moliere 'i näidendi „ Tartuffe “ tegelane Orgon usub Tartuffe'i juttu ning ei lase kellelgi temast halba rääkida. Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire 'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust .
Armastus laste ja perekonna vastu teevad inimesed vahel uskumatult tugevaks . Suudetakse hakkama saada elu keerdkäikudega ning ületatakse raskused. Just ema armastus oma lapse vastu on tunne, mis ajendab ema käituma nii, et lapsel oleks kõik kõige parem. Doris Lessingu romaanis „Viies laps“ tabas perekonda õnnetus, mis lõi armastava perekonna elu rööpast välja. Perre sündis laps, kes erines kõigist omavanustest. Lapsega oli raske ning kogu pere kaugenes üksteisest. Sellest hoolimata tegeles Harriet lapsega edasi ning püüdis talle jagada võimalikult palju armastust. Kui laps oli otsustatud kinnisesse asutusse saata, siis Harriet ei suutnud teda sinna jätta. Naine tõi lapse koju hoolimata sellest, et perekond seda ei soovinud. Harriet armastas Beni isegi siis, kui poiss käitus väga halvasti ning tekitas teistes õudust. „Lapsed vajavad armastust kõige enam just siis, kui nad käituvad viisil, mis kõige vähem ajendab meid seda jagama,“ on sõnanud psühholoog Solter. Just seda arvas ka Harriet ning pööras lapsele võimalikult palju tähelepanu. Ta uskus, et kui ta armastab last ja hoolib temast, siis mõistab ka Ben, mis on armastus, ja ehk on ka võimeline kunagi ise armastama . Urmas Espenberg on öelnud: „See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida.“ Beni päästis Harrieti armastus. Kui Harriet oleks hüljanud oma puudega lapse ja jätnud ta kinnisesse asutusse, siis oleks Ben surnud.
„Armastus võib inimest tundmatuseni muuta,“ on öelnud kirjanik Terentius. Armastus võib teha hetkega mehest poisikese või naisest plikatirtsu. See mõjutab meie käitumist ning elluvaadet. Inimesed hindavad ümber oma prioriteedid ning näevad maailma teisiti. Toni Morrisoni romaani „ Armas “ tegelane Sethe armastas oma meest Hallet. Kui Sethe aga teada sai, et Halle oli näinud, kuidas naist kiusati ja ahistati, ning ei teinud selle peatamiseks midagi, siis ei suutnud ta seda talle andestada. Naine ei usaldanud enam mehi, sest need olid teda halvasti kohelnud. Ta elas seetõttu kaua aega ilma meheta ning ei unustanud kunagi endale tehtut. Luuletaja Lord George Gordon Byron on lausunud: „ Kui armastuse haavad pole ka surmavad, ei parane nad kunagi.“ Alles siis, kui Sethe ellu tuli uus mees, kes armastas naist hoolimata kõigist tema tehtud vigadest, suutis Sethe uuesti armastada. Naine armastas väga ka oma surnud tütart Armast, kes muutis ta nõrgaks, töötuks ja vaimselt ebastabiilseks. Paul D ja Sethe teise tütre Denveri armastus suutis avada Sethe silmad Armsa suhtes. Paul D armastus aitas Sethe taas värve nägema panna ning päästis naise üksluisest, kahetsusi täis elust. Uus armastus asendas lõpuks naise kinnisidee Armsa vastu.
Armastus võib inimesi päästa, kuid alati ei ole see võimalik. On olemas ütlus, et igaüks on oma õnne sepp . Tihti väidetakse, et õnn ja armastus käivad käsikäes, kuid ma arvan, et on olemas siiski erandeid . Kõik armastusega kaasnev ei pruugi meid alati teha õnnelikuks. Siiski on see tunne, mida tahavad tunda kõik inimesed ja loomad hoolimata armastuse varjukülgedest. Armastus ei oma võluväge, mis suudaks päästa kedagi surmast või muuta inimest selliseks , nagu meie teda näha tahaksime. Inimene ise kujundab oma elutee . Meil ei ole võimalik valida oma saatust, kuid saame kujundada teekonna igaviku poole endale paremaks. Peame vaid uskuma armastusse ning mitte laskma ennast pimestada selle tunde headusest. Säilitama peab kaine mõistuse ning kuulama lähedasi oma ümber. Filosoof Sokrates on öelnud: „ Armastama peab läbi tarkuse , mitte läbi tunnete.“