Armastus- päästja või mitte? (0)

Moliere „Tartuffe“

Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel. Terve romaani vältel püütakse seda selgeks t

10. klassi kirjanduse eksami piletid

prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas

Tartuffe

Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ema. See

Romaani kirjandus

Tsitaadid

TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry)

Raamatu ettekanne - Doris Lessing "Viies laps"

Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas. Maja asus linnast väljas ja muidugi maksmine selle hiiglasmaja eest käis neile ülejõu, kordamööda käisid seda maja vaatamas Davidi vanemad, Harrieti vanemad. Davidi isa lubas maksta maja kulud, kuna oli rikas ja polnud Davidile ennem palju oma raha pühendanud, kuna David polnud selleks vajadust näinud.

Konspekt - 10 klass

9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1. kahepalgelisus, silmakirjalikkus, reetlikkus, jälitamine, salatsemine, ebaôiglus, prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab (Kui aega on, pane tekstinäited vahele) Shakespeare'i teisi teoseid liikide järgi (ôpiku pôhjal) Shakespeare'i-aegne teater Dante Alighieri, Jumalik komöödia *poeem on filosoofiline sügavalt elu môtestav ja groteskne ebareaalne, moonutatud, autori suhtumine on satiiriline inimlikke pahesid hukkamôistev

"Anna Karenina" tegelased ja Vronski

järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Ta armastas polku ja ka teda armastati polgus. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke oldi uhke selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama.