Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meist igaühest sõltub Eesti püsimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kui püsivad oleme me praegu?
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine
Juba mitmeid aastaid oleme olnud jälle vaba ja iseseisev Eesti Vabariik. Selleks, et me nii kaugele üldse jõudsime, tuli üle elada poliitikutel mitmeid magamata öid. Keegi polnud millegis kindel, kuid nüüd oleme ometi püsiv Eesti riik. Et seda säilitada, peaksid noored seda endale teadvustama. Kuid kui püsivad oleme me praegu?
Iga pisemgi abi oli teretulnud. Ning selleks, et püsiksime praegu ja ka edaspidi, saab meist igaüks sellele natukenegi kaasa aidata, kui selleks on tahtmist. Selleks on vaja vaid natukene tahtmist ning ettevõtlikust, et teha üks väike heategu meie Isamaa jaoks.
Kõigepealt tuleks hakata mõtlema iseenda peale, kas ma ikka teen kõike nii, kui peaks. Kindlasti on asju, mida saab teha paremini. Seda peaks mõtlema iga endast lugupidav kodanik. Kõik peaksid andma endast kõik, et see, mille oleme saavutanud ka püsiks!
Väga tähtsaks võiks pidada meie ümber olevat loodust. Ei tohiks nii palju loodust reostada. Võiks ka vähendada metsade mahavõtmist ja puidu väljaviimist. Metsast saadav tooraine võiks jääda ikka meile endile-Eestisse. Loodusvarade kasutamine on väga tark ning väga palju otsuseid nõudev tegevus. See nõuab pidevaid arutelusid nii saadikute kui ka õpilaste hulgas.
Kõik mürgised gaasid, mis õhku paisatakse ja hiljem maapinnale langevad, kipuvad mürgitama meie elusloodust-putukaid, loomi ja taimkatet. See kõik mõjub ka meie tervisele, ning hävitab ka meid ümbritsevaid mets- ja lemmikloomi. Lisaks hävitavad need meie universumi kaitsekihti- osooni. See on meie jaoks väga tähti, kuna see kaitseb meid kahjulike kiirguste eest.
Peaksime rohkem mõtlema oma liikluskultuurile. Praegu jääb selline mulje, et paljud roolikeerajad on teedel ja tänavatel ainukesed liiklejad. Nad ei arvesta teistega , sõidavad nii kiiresti, kui ise tahavad. Sellega kaasnevad suured liiklusõnnetused, millest üsna paljud lõppevad kellegi jaoks surmaga. See viib meie väikse rahva hävinemiseni.
Autojuhid istuvad rooli taha alkoholijoobes, ei lase jalakäijaid üle tee. Ka noored on liiga julged ja uljaspead. Selles valdkonnas saaks küll igaüks kaasa aidata, kui vähegi on ,,kainet mõtlemist." Olgem liikluses üksteise vastu viisakamad, hoolivamad ja tähelepanelikumad. Nii säästame eelkõige ennast, kaaskodanikke ja riiki.
On ka selliseid pahatahtlikke, kes kevadel kuivade ilmade saabudes süütavad kulu või mõne maha jäetud maja põlema. Seoses sellega on juhtunud palju õnnetusi, mis on nõudnud ka mitmeid inimelusid. Enne, kui tikud haarata ja midagi sellist teha, tuleb kindlasti hästi järele mõelda, miks või mille jaoks ma seda teen. Kahjuks tuleb seda üsna tihti paljudele üha uuesti ja uuesti selgitada. Kui tegeleda pidevalt nõuannete ja selgitustöödega, saab nii mõnigi noor aru, mida tohib teha ja mida mitte.
Riigi käekäik sõltub meist kõigist. Unustatakse, et kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ilma rahva hääleta ei saa ju võimule ükski partei. Praeguse mõtteviisi juures jäetakse valimistele minemata, et pärast oleks võimalik võitjate üle vinguda. Oma eesmärgi ja tahte saavutamiseks on aga vaja ise tegutseda. Tuleb vaid oma suhtumist muuta ja aru saada, et meie hääl ka loeb!
Üheks suureks plussiks, mis meid seob on omavaheline kokkuhoid, ning kui üksmeelsed me suudame olla. Seda näitas ka 2009.aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud suur Öölaulupidu. Me suudame olla sõbralikult koos, nautida üksteise seltsi, aidata rasketel hetkedel. See on kõik, mida vajab üks jätkusuutlik riik.
Peale nende valdkondade on veel palju teisi harusid, kus saaks säästa meie väikest ja armsat Maarjamaad. Peaksime hea seisma selle eest, et ei müüdaks meie ettevõtteid välismaalastele. Asutusi ja ettevõtteid ei tohiks sulgeda, sellega kaotavad paljud töökohad ning vajalik tööjõud võib hakata Eestist lahkuma. Hetke peamureks ongi see, et kõrgharidusega noortel pole kusagil enda teadmisi kasutada. Kui looksime piisavalt töökohti, suudaks ka meie majanduskriisi olev Eesti tõusta. Pole tööd, pole ka noori, kes riigi eest väljas seisaks.
Nii võib arutelu jätkata. Kui aga tahame, et meie väike Eesti säiliks, peaksime olema üksteise vastu tähelepanelikumad, sallivamad ning püüame olla teineteisele abiks ja toeks . Kui keegi meist nõu ja abi vajab, siis peame olema alati valmis ka seda andma. ,,Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" nii on öelnud eesti üks tuntuimad kirjanikke Anton Hansen Tammsaare . Ainult üheskoos suudame luua jätkusuutliku riigi!
Tõnis Liiber
12.klass
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine #1 Meist igaühest sõltub Eesti püsimine #2 Meist igaühest sõltub Eesti püsimine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ogalik112 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti tulevik on ka minu tulevik
1
doc

Eesti tulevik on ka minu tulevik

eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei usu, et iga eestlase jõululaual näeb verivorsti ja hapukapsast, pigem hoopis midagi teistsugust, erinevat meie tavadest. Ei tohiks lasta lahti meie esivanemate arvamustest ning kommetest, vaid jätkata nendele kommetele vastavaid käitumisviise

Kirjandus
Eesti - meie ühine kodu
2
doc

Eesti - meie ühine kodu

seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritud ja ka vähem tarkadele inimestele. Minule ja kindlasti ka paljudele teistele inimestele on vastumeelne siinne kliima. Eesti ilmastikku me kahjuks muuta ei saa, see jääb alati selliseks nagu ta on olnud: neli aastaaega, palju vihma ja vähe päikest. Kuid ma olen kindel, et me saame palju ära teha selleks, et Eestis oleks puhtam, ohutum ja parem elada. Me kuulusime kaua aega Venemaa ja Saksa okupatsiooni alla ning ei tohtinud heisata isegi oma sini-must-valget lippu. Meie tublid esivanemad nägid kunagi kõvasti vaeva selle nimel, et me saaksime olla vabad ja tunda rõõmu oma kodumaast Me peaksime

Kirjandus
ELURÕÕM
12
odt

ELURÕÕM

või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused. Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga. Igaüks meist võib saada märkimisväärseks jõuks, mis edendab rahu ja vastastikust mõistmist, kuid vähesed meist on sellest sisemisest jõust teadlikud. Me peame harjutama ennast loobuma kurjusest ja vihkamisest, peame õppima kaotama ja ravima sisemisi haavu. Eneseväärtus- elu ja surma küsimus Meie edu ja enesetunde määrab meie eneseväärtus. Eneseväärtuse kinnitamine ei tähenda iseenda ülespuhumist ega enesekesust. Eneseväärtuse tunnetamine rajab usalduse iseenda ja oma isiksuse vastu

Filosoofia
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema

Ühiskond
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel
2
odt

Mida mina saan teha parema tuleviku nimel?

Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud

Ühiskond
Mida peaks Eesti tegema-et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada-Millised on meie vahendid ja võimalused
8
docx

Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused?

Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse

Ühiskond
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda
11
doc

Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda?

Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3

Tööohutus ja tervishoid
ÕPETAJA-KUTSE-EETIKA-ALUSED
8
doc

ÕPETAJA KUTSE-EETIKA ALUSED

Õpetajate kodumaa-armastus väljendub tema ette seatud ülesannete kohusetruus ja loovas täitmises. Nendest ülesannetest on eriti oluline õpilastes optimismi ja positiivse enesetunnetuse kujundamine. Et seda ülesannet edukalt täita, peame ise olema optimistid ja nägema, kuidas elu areneb paremuse suunas. Seda on üsna raske teha, sest massikommunikatsioon võimendab tavaliselt puudusi meie elus. Armastagem oma õpilasi! Õpilased teavad meist küll vähem, kuid neil on meiega võrreldes ka olulisi eeliseid. Lapsed on tundlikumad, teadmishimulisemad ja neil on suured aren- guvõimalused. Kui me oleme 10 aastat töötanud õpetajana, näeme enda kõrval kolleegidena endisi õpilasi. Kui me oleme kakskümmend aastat töötanud, on mõni endistest õpilastest juba meid juhtimas. Praegused õpilased töötavad ja juhivad ühiskonda siis, kui meie oleme pensionil. Austagem tänastes õpilastes tulevasi kolleege, töölisi, teenistujaid.

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun