Kirjand-Kool annab, kool võtab (8)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kool annab , kool võtab

Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest, sest kool on koht, kus tuleb käia meil kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli

Eesti keel

2

doc

Kirjand 'Kool annab, kool võtab'

Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted ­ mis nüüd saama hakkab? ­ Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese peab paigutama just lehe paremasse ülevale nurka ning ta peab olema kollane. Kas joonistamises on üldse mõisteid õige ja väär

Eesti keel

2

pdf

Haridus annab valikuvõimalused

Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad

Kirjandus

1

docx

Esimesed kuud uues koolis

Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti

Kirjandus

9

doc

Kirjandiartikklid

Rohkem loovust annaks kõigile uut Põgenemine vabaduse eest energiat ja elurõõmu. Erich Fromm kirjutab oma raamatus ,,Põgenemine vabaduse eest", et vaid väike Subjektiivse heaolu ehk õnnelikkuse osa inimestest on võimeline vaba olema, uurija Mihaly Csikszentmihalyi peab loovust ja nimetab vaba olemise võimet inimese rahulolu peamiseks allikaks. eksklusiivseks. Kas ka meie kool kardab, Csikszentmihalyi termin "kulgemine" et vaba õpilast hakkab vabadus (flow) kirjeldab, kuidas loomingulise hirmutama ja väsitama, kas vabadus tegevusega hõlmatud inimene tunneb osutub õpilasele liiga raskeks kandamiks? end sellesse sedavõrd haaratuna, et Kui palju vabadust suudab taluda kaotab ajataju. Ta läheks justkui kaasa 1. klassi ja kui palju 12. klassi õpilane

Kirjandus

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid ­ polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara ­ mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile

Ühiskond

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

76

pdf

Nimetu

üsna suureks probleemiks. Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus

Psühholoogia

Kommentaarid (8)