Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale
Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus
Piire ületavast inimkaubandusest rääkides nähakse ohustatud rühma laiemana. Ühest küljest toodi esile, et välismaale kipuvad enam need noored, kes ei suuda ennast Eestis realiseerida ja kodupiirkonnas töökohta leida, mis näitab jällegi inimkaubanduse seotust laiema sotsiaalse taustaga. Teisalt otsivad alaelised välismaalt lihtsalt seiklust ja uusi kogemusi, samas omades idealiseeritud arusaamu elust ja töötamise tingimustest teistes riikides. Seetõttu moodustavad ohurühma kõik noored, kes ei tea, mida välismaale tööle minnes silmas pidada ning kuidas seda juriidiliselt korrektselt teha. Mitmed ennetustööga tegelevad ja noortega neil teemadel vestelnud eksperdid tõid esile, et noored ei ole kursis välismaale töölemineku protseduuridega ning ei pea ennast millegi poolt ohustatuks. Seetõttu ei taipa nad ka lisainformatsiooni otsida. Eesti kui päritoluriik. Tänases kontekstis puudub vastus küsimusele, kui palju alaealisi kaubitsetakse Eestist
) USA-sse arvatakse igal aastal smugeldatavat kuni 50 000 naist ja last, Kreekas arvatakse töötavat samahästi kui orja staatuses kuni 20 000 välismaalast. Balti riikides oli 1997.a. teada 1201 inimkaubanduse ohvrit, kõige suurem on pidevalt olnud Leedust pärit ohvrite arv. Naistega äritsemist peetakse uimasti- ja relvakaubanduse järel organiseeritud kuritegevuse tuluallikate poolest kolmandal kohal olevaks. Iga vahendaja kuriteo ahelas võtab oma summa järgmise ostja käest, ja selle kõik peab ohver tagasi teenima. Summad algavad 1022 eurost inimese pealt. Maad ja keelt tundmata on võõral maal töötavad naised täielikult kupeldajate mõjuvõimu all. Enda ja oma perekonna vastu suunatud vägivalla kartuses ei julge paljud naised smugeldajate võimusest põgeneda. Naised on raskes olukorras veel seetõttu, et viibivad välismaal illegaalsete immigrantidena. Nad muutuvad justkui topeltkurjategijateks, olles prostituudid ja viibides maal ebaseaduslikult
tegudele ja oleksid nukralt üllatunud. ,,Tom Sawyeri seiklused,, ,,Huckleberry Finni seiklused,, 14)Viktoriaanlik ajastu Inglismaal- C.Dickensi, W.M. Thackeray looming. Kuninganna Victoria (1837-1901) järgi nime saanud viktoriaanlikku ajastut iseloomustab Briti impeeriumi majanduslik heaolu. Heaolu nautiv ühiskond püüab ka vooruslik välja näha. Kirjandusel oli aga kitsas selles ranges vormis, mille seisukohalt näis kõik loomulik sündsusetu. 19. saj. Euroopa ajaloos olid otsustava tähtsusega neljakümmnendad aastad ja Inglismaa ei olnud errand. Vanu probleeme ei jõutud veel lahendada kui uued peale tulid. Euroopa silmis oli Inglismaa oma arenemiselt kõige kaugemale jõudnud, ometi ei nähtud seda, et palju asjad oli püsinud muutumatuna juba keskajast saadik. Inglismaa uued probleemid olid majandusliku iseloomuga. Käis soda vabakaubanduse
sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis.
mil mul oli unenägu Jumalast. Pärast vaimulikku uussündi haaras mind suur armastus kadunute vastu ja ma tahtsin nii väga näha hingi päästetutena. Kui Issand oli mulle 1976.a. ilmutanud ja rääkinud, et Ta on valinud mu spetsiaalseks ülesandeks, ütles Ta: “Mu laps, Ma ilmutan Ennast sulle, et tuua inimesi pimedusest välja valguse kätte. Issand Jumal on su valinud selleks, et sa kirjutaksid üles kõik, mida Ma sulle räägin ja näitan. Tahan ilmutada sulle põrgu reaalsust, et paljud saaksid päästetud, et paljud pöörduksid oma kurjadelt teedelt, enne kui on liiga hilja. Mina, Jeesus Kristus, viin su hinge kehast välja ja kannan põrgusse ning muudesse paiadesse, mida tahan sulle näidata. Näitan sulle ka nägemusi taevast ja teistest kohtadest ning annan sulle palju ilmutusi.” Mary Kathryn Baxter
õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid, muutus ka tema meel rahulikumaks, süda julgemaks. Peaasi, et mära, see nende majapidamise üks peatugesid ja põhivara – nagu isa hobust
Kõik kommentaarid