Kelleks saada (0)

kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja tahta, raske saab see küll olema, aga lõpuks saad sa ikka selle kätte ja hea on hakata maitsma oma vilju , parem on olla keegi ja need rasked teed läbi käia, aga mitte selline kes loodab ja ootab, et miskit nüüd sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma. Mina olen mõelnud, soov oleks mul saada giidiks: miks ma jah valisin selle ameti? Saab palju reisida, vaadata mis moodi elavad teisest rahvusest inimesed, mulle meeldib inimestega suhelda. Aga neid soove on veel palju kelleks saada tahan ,praegust olen ma veel noor, ei tea mida täpselt tahan, tuleb asjad järgi proovida ja siis kindla ameti peale jääda. Mulle meeldivad ka loomad võin hoopis õppida loomaarstiks, elus on väga palju ameteid, aga kõige südame lähedasem on ainult üks ja selle ma sooviksin teada saada, mis mulle meeldib ja sobib. Ma võin ükskõik kelleks saada, kui ise pingutan kõvasti ,aga kas see ka mulle sobib ,seda me ette ei tea. Kui lahkas ameteid, kes kellekski on saanud, võtame näiteks õpetajad, peab ikka kõva kannatus olema õpilastega ja väga rahulikuks jääma, igaüks juba seda ei suuda, ja mulle tundub et ma ise ka mitte. Mis meil siin veel on-arstid, on hea küll kui arstid on olemas, aga vahepeal tundub et tean mõningatest arstidest ka rohkem asju kui nad ise, aga abi saab ja neid on vaja, eks tuleb ise vaadata kelle juurde minna ja kelle mitte. Meil on ka siin palju politseinikke, nende amet on huvitav, aga ka ohtlik, ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda, aga paljudele meeldib, kas siis tõesti töö pärast või näitavad ennast et nad on ikka tegijad, löövad käega , peaasi et palka saab. Aga paljud võtavad seda tööd kohe südamega, mulle sobiks ka see amet, aga ise asi kas ma ka selle kätte saan .Tuletõrjujad, neid on vaja, kui ei oleks siis poleks ka midagi teha kui tulekahju kuskil on, siis ei jääkski meile alles mitte midagi. Selle ametiga mina hakkama ei saaks ,see rohkem meeste töö, kuigi tänapäeval olevat mehed ja naised võrdsed, aga vaevalt mees tahaks naiste töid teha ja naised meeste tõid, aga kui midagi üle ei jää küll siis nad selle ka ära teevad. Elus on väga palju ameteid ,ei jõua neid siia üles loendadagi, kellel suures teod ,teistel väiksemad. Minu amet on praegust koolis käia ja kool ära vaja lõpetada, praegust olen ma lihtsalt üks õpilane ja see ongi minu amet, õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud, vaatavad miks mitte teha seda tööd ,kus ei pea midagi tegema. Niimoodi mina omale ametit ei taha, et keegi lihtsalt viskaks selle sülle, siis ei austata mind eriti, sest nad teavad et see on lihtsal viisil saadud, aga mitte nii et õpid nii palju et ajud ka ragisevad, selline viis mulle ei istu, siis pole ju vaja koolis käiagi ja õppida, et kellekski saada, vaid lihtsalt ootame, et äkki on kellegi sugulasel mingi soe kontoriruum pakkuda ja olla seal ise enda peremees. Soov oleks paljudel saada oma enda firma, aga sellega kaasneb ka palju paberitööd, ja kas ikka kõik saavad sellega hakkama või läheb kohe pankrotti? Seda me jällegi ette ei tea, aga kui on asjalikud tegelased, kes firma üles panevad siis ei tohiks mingi probleem tekkida, et ei oska või ei saa hakkama sellega, see amet juba oleks miskit, aga sellega kaasneb ka palju tööd, kui olla virk ja kraps siis saame me kõik hakkama sellega. Aga mind vahel paneb ikka mõtlema see, et kelleks ma ikkagi saan? Kelleks ma saada tahan, mu mõtted liiguvad nii kiiresti et ei tea, kord tahan saada lenduriks, siis jällegi mingiks asjapulgaks või siis hoopis juristiks , neid läheb kah ikka vaja. Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad , käia tööl ,teenida, soetada endale kinnisvara või lihtsalt et riigile raha sisse tuua. Eks seda teeme nagunii , selleks me ei pääse mitte keegi. Riigikogulastel on hea amet, need kah seal muud ei tee, kui mõtlevad lolle seadusi, tõstavad asju, vähendavad palku, aga enda palkasid ei kergendata, mis viga küll elada, ei mingeid muresid. Seal istudes on elu nagu hernes, jah rahvas küll kirub neid aga noh kui ikka on selle ära teeninud siis ärgu laksu nii enam teha ja võtku midagi ette selle Eesti riigiga. Saad küll mingi ameti kätte oled eluaeg unistanud selleks saada, aga praeguse elu juures ei ole sellest ju mingit kasu, töökohti on siin vähe, elu on alla käinud, milleks kõike seda vaeva siis näha, et enda lõbuks kellekski saada või ikka otsida oma ameti koha peale selleks ette nähtud töö. Aga kelleks ikka saada või on veel vara mõelda selle peale tõsisemalt, praegust lihtsalt käivad paar mõtet peast läbi, aga see ei tähenda seda, et ma selle ka ellu viin . Kõigepealt tuleb lõpetada kool ja eks siis saab edasi vaadata mida saama hakkab .Käkaskaela pole ka mõtet otsustada või pärast selguda see et see ei sobigi ja siis on jälle häda. Siis juba teed tööd enda vastu tahtmist, et elus hakkama saada ja kuhugile jõuda. Töö ja hobi peavad kokku käima, kui need on lahus siis ei ole see nii hea kui nad on koos, sellepärast peabki ennem kõvasti mõtlema kelleks keegi saada tahab. Muidu on hea jah, et paljud tööd toovad raha kõvasti sisse, aga see töö ei meeldigi, aga see eest on elu nagu hernes. Nagu ma ennist kirjutasin et mulle meeldib inimestega suhelda, selleks ongi kõige parem amet olla giid, aga mitte mingi müügijuht kes määrib isegi vanaks läinud asju rahvale pähe, aga noh totud on need kes ostavad ja uskuma jäävad aga mitte see, kes müüb. Mis me sellest järeldada võime, ärge uskuge kõike mida räägitakse, aga kui tahate usaldada siis ennem kontrollige muidu saate pikku päid ja jalgu ja siis on hädaldamist kui palju. Elus käib kõik järge mööda, järjekorras on asjad: kõige pealt saab olla laps, mõelda lapse eas kelleks saada, kasvavad suureks, lähevad kooli .õpivad, lõpetavad põhikooli. Kasvavad veel suuremaks lähevad juba keskkooli, lõpetavad ka selle, siis kes ülikooli või kutsekasse, õpivad ja saavad selleks kelleks nad tahavad, mitte keegi ei saa kellelegi öelda et nii sina saad selleks ja sina selleks. Igaüks teab ise enda eest, kelleks nad saada tahavad, kui lähebki natuke asjad untsu, siis iga inimene õpib oma vigadest ja järgmine kord teeb teistmoodi, selleks pole vaja olla mingi geenius , et saavutada seda mida ise kõige rohkem ihkad või saada tahad. Me olemegi loodud selleks, et õppida, teha tööd ja riigi kassat üleval pidada, aga seda teevad kõik omal viisil. Keegi ei näita kellelegi näpuga, et vaata kelleks sa said ja vaata kelleks sina küll said, igaüks saab selleks, kelleks tahab ja kui palju on võimalusi saada, iga töö on töö, aga mitte häbiasi, sest kuidagi peab ju ära elama ja häbeneda pole midagi.