Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud (0)

Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud.
Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi-
asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus-
ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea-
vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad.
Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad
paljudele saatuslikuks saada.
Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel-
kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma
prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät-
med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti
absurdseks seda,et mõnel inimesel on sellest väikesest rahasummast sedavõrd kahju,et ta peab oma jäätmetest illegaalselt vabanema ning seeläbi loodust reostama.Kui on ressurssi prügi
toota,siis peab olema ka ressurssi,et prügist legaalselt vabaneda .Meele teevad rõõmsaks selli-
sed aktsioonid nagu näiteks „Teeme ära 2008“,kus väga paljud inimesed üle Eesti tulid kokku
ning koristasid vabatahtlikult metsasi prügist.Sellised ettevõtmised on küll väga tõhusad ja kasulikud,kuid seni kuni inimesed oma suhtumist ei muuda,pole neil erilist mõtet,kuna ajapik-
ku on metsaalused jälle sama reostatud. Voltaire ,kes oli kuulus prantsuse filosoof , kirjanik ja
üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest,on öelnud „Ükski lumehelves ei tunne ennast süüdi laviinis.“ Inimesed,kes loodust reostavad mõtlevad samamoodi,et mis see üks prügikott ikka keskkonnale teeb.Üldises mõttes see võibolla ei põhjustagi midagi hullu,aga kui kõik inimesed hakkaksid sedamoodi mõtlema,oleksid tagajärjed kurvad.
Üheks suurimaks eksistentsiaalseks hirmuks maailmas võib pidada energiatootmisega
kaasnevaid probleeme.Eesti peamiseks probleemiks energeetika vallas on põlevkivile alterna-
tiivse kütuse leidmine.Räägitakse,et Eestis saab põlevkivi otsa juba umbes kümne aasta pä-
rast.Seega seisame me paratamatult probleemi ees-kuidas ja kuskohast saame oma vajamine-
va elektri edaspidi.Mis saab edasi? Võimalusi oleks justkui kolm:rajada tuumaelektrijaam,
ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt.Kindlasti välistaksin ma
neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks.
Teised kaks varianti sobiksid meie energeetikaprobleemile paremini lahenduseks.Vaatamata
sellele on nii tuumajaamal kui ka tuuleparkidel omad plussid ja miinused.Tuumajaama plus-
siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest
tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii
korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse.
Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja
millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on
keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks
miinuseks võib pidada seda,et tuulegeneraatorid maksavad üsna palju,aga päris kindlasti tõu-
sevad tulevikus ka tuumaenergia hinnad,kuna tuumakütust jääb maailmas aina vähemaks.
Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma
riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige
parema lahendusena tuulepakide rajamist,kuna saame endale vajaliku energia kätte ning saa-
me seda ka müüa naaberriikidele.See aga oleks Eesti riigi majandusele vägagi kasulik.
Aina rohkem ja rohkem olema hakanud meediast kuulma sõna kliimasoojenemine ning
räägitakse palju,millest see on tingitud.Inimtegevusest paiskub õhku palju erinevaid heitgaase,
mis atmosfääri jõudes põhjustavadki kliimasoojenemist.Selle vähendamiseks saavad inimesed
teha mitmeid asju.Esiteks peaksid riigid karmistama oma seadusi,mis on seotud õhusaastami-
sega.Näiteks tuleks kõik tehased kaasajastada,ning kontrollida,et õhusaastatus tehase ümbrus-
tes ei ületaks lubatud piire .Just tehased on ühtedeks suurimateks õhusaastajateks,millele tu-
leks suurt tähelepanu pöörata.Teisteks suurteks õhureostajateks on erinevad sõidukid,mis töö-
tavad kütuste põletamise toimel.Selle vähendamiseks võiksid hakata autotootjad näiteks toot -
ma rohkem hübriidautosid,mis saastaksid õhku väga vähe.Kuna kliimasoojenemise hirmuära-
tavaid tagajärgi me kõik kardame,siis võiksime me ka anda endast kõik,mis meie võimuses,et
heitgaase sattuks atmosfääri võimalikult vähe.Inimesed võiksid näiteks sõita jalgrattaga alati,
kui võimalik ning autot kasutada vaid pikemate vahemaade läbimiseks.
Nüüdisaja rahavastevahelised konfliktid ja erimeelsused on kohati nii teravad ,et võivad
põhjustada suuri sõdasi.Tavaliselt pärinevad need erimeelsused ja tülid erinevate rahvaste va-
rasemas ajaloos toimunud sündmustest.Näiteks on mõni riik sõdade käigus kaotanud oma ala-
sid ning soovib oma endist territooriumi tagasi saada,kasutades selleks kasvõi sõjalist jõudu.
Vahel tekivad konfliktid aga sellest,et mingi osa mõnest riigist soovib saada iseseisvaks ja
luua oma riik.Kuna tänapäeva sõjandus on väga kõrgelt arenenud,kasutatakse muu relvastuse
kõrval ka tuumarelvi.Paljud riigid soovivad tuumalõhkepäid omale soetada ning see tõotab
suurt tuumasõja ohtu.Erinevad riikidevahelised organisatsioonid küll võitlevad selle vastu,
kuid täielikult kindlad ei saa me sellegipoolest olla,kuna paljud riigid üritavad seda iga hinna
eest varjata.Selliste asjade vältimiseks tuleks võimalikke kriisikoldeid ennetada ning püüda
erinevate rahvaste vahelisi konflikte lahendada.Kuid ennekõike peaksid tülitsevad riigid ise
püüdma kompromisse leida,mis mõlemat osapoolt rahuldaksid.Tihtipeale neid aga ei leita
ning asi lõppeb ikka suure sõja ja verevalamisega.
Kõikidele eksistentsiaalsetele probleemidele on olemas mingisugune lahendus.Kõigile
probleemidele,mis inimene põhjustab,peab inimene ise ka lahenduse leidma.Alati saab kon-
flikte ja erimeelsusi lahendada jõudu kasutamata.Selleks tuleb vaid leida sobiv kompromiss .
Meie elukeskond ei püsi sellisena igaveseks ning loodusressurssidega tuleb mõistlikult ümber
käia.Me peame elama nii,et ka tulevased põlvkonnad saaksid elada vastavalt oma vajadustele.
Inimene on osake loodusest.Kui me loodust hoiame ja tema nõudmisi arvestame,siis ei pea me
ka tema ees hirmu tundma.