Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolikiusamine pole paratamatus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Koolikiusamine pole paratamatus
Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid.
Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioonis või kasvõi prillide kandmises Kiusatakse järjepidevalt ja halastamatult. Kiusajad ise ei tunnetagi enamasti, kui palju nad tegelikult inimestele haiget teevad aga tõenäoliselt nad lihtsalt ei tahagi sellele mõelda. Enamasti on kiusajad lapsed, kes ei suuda mõelda oma tegude tõelistele tagajärgedele. Füüsiline kiusamine ei pruugi jätta kiusatavate südamesse nii suurt jälge, kui verbaalne, kuigi see kõlab karmimalt. Üldiselt on siinkohal tegu olukorraga, kus vägivald sünnitab vägivalda. Nende inimestega on keeruline kui mitte võimatu asju sõnadega siluda, seega minnakse lihtsama vastupanu teed ja kas talutakse piinamist vaikides või siis hakatakse neile füüsiliselt vastu. Kaudne kiusamine kujutab endast tagarääkimist või boikoteerimist. See on minu arvates kõige leebem ja ka kõige levinum kiusamise vorm. Küberikusamine on ähvardavate e-mailide saatmine , avalik internetis halvustamine, naeruvääristavate kodulehekülgede loomine või ka identiteedivargus. Viimasel ajal on palju kuulda olnud noorte inimeste enesetappudest, kes on teinud enesetapu just küberkiusamise tõttu. Tutvutakse jututubades, esinetakse kellegi teisena , meelitatakse välja näiteks alandavaid pilte ja hiljem ähvardatakse need avalikustada.
Kiusatavad on enamasti madala enesehinnanguga ja ärrituvad kergesti, neil ei ole enamasti häid sõpru, kes nende kaitseks välja astuksid, mõnikord ei võta ka õpetajad probleemi täie tõsidusega seega jäävad nad tihtipeale oma probleemiga üksi. Nii tekibki lõputu nõiaring, millest on keeruline väljuda- kiusaja ise teab, et tema ohvril ei ole lihtne abi leida, seega ta jätkab oma tegevust, mille tagajärjena kiusatava mina-pilt halveneb veelgi, kiusaja saab sellest ainult julgustust juurde ja ohver võib niimoodi pikaks ajaks ohvrirolli kinni jääda. Loodetakse, et kiusaja kaotab huvi või et probleem laheneb iseenesest, aga see on vaid petlik ettekujutlus. Enamasti pääsetakse taoliselt olukorrast drastiliste meetmete abil- minnakse üle koduõppele, vahetatakse kooli, kolitakse, jäetakse kool pooleli või suisa sooritatakse enesetapp. Alati ei pruugi ka kolimine asja parandada, sest kuulujuttudel on komme inimesega kaasas käia, isegi, kui tundub, et see ei ole võimalik.
Koolivägivallas ei ole ainult kaks osapoolt- ka pealtvaatajad on asjaosalised. Alati oleks võimalik ju sekkuda, või öelda kellelegi, kes saaks aidata. Kahjuks sekkutakse harva, sest kardetakse ise ohvriks langeda või kaaslaste seal halba mainet saada või siis lihtsalt ei osata kuhugi abi saamiseks pöörduda. Eelistatakse olla kaasajooksik või lihtsalt eemale hoida.
Kahjuks on koolikiusamine inimkonna jaoks jääv probleem, nagu ükskõik milline muu kuritegevus . Lapsed jäävad lasteks ja tuleb lihtsalt oma silmad lahti hoida ja aidata hädas olijat. Koolikiusamine on vägivald ja sellesse tuleks ka samamoodi suhtuda .
Koolikiusamine pole paratamatus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k3tsh Õppematerjali autor
kirjand koolikiusamise teemal, hinne oli 5

Sarnased õppematerjalid

KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7

Ühiskond
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaalpedagoogika
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule
10
docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...

Arengupsühholoogia
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine. Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses

Ainetöö
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub; Laps peab oma asjadega ise hakkama saama (probleemid jne) Laps on pideva valve all; Lapsel pole lubatud mitte midagi iseseisvalt teha; Alati peab küsima vanema nõusolekut; Last hoitakse eemal eelseisvatest ohtudest ja kogemustest. Tartu Laste Tugikeskuse spetsialistid (Soonets, 1997, 92) märgivad , et lapsele suunatud vägivallateod jagunevad järgmisteks vormideks: Emotsionaalne; (vt peatükk 1.2) Füüsiline; (vt peatükk 1.3) Psühholoogiline; (vt peatükk 1.2) Seksuaalne. (vt peatükk 1.4) (vt. Lisa 2- näiteid) 1.1. Lapse väärkohtlemise teoreetilised mudelid

Ühiskond
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

tänaseid Eesti praktikuid ja tudengeid. Selline olukord tähendaks, et Eesti pedagoogikassegi on pahaaimamatult imporditud Lääne-Euroopas juba Teoreetiline sotsiaalpedagoogiline diskussioon ajakirjas Zeitschrift kasutuskõlbmatuks muutunud kaupa -nagu see majanduses mitmel puhul für Pädagogik juhtunud ongi ning nagu see pe-dagoogikaski midagi enneolematut pole, ainult et praegusel juhul on tegemist ülikoolide õppekavadesse kuuluva Kuus korda aastas ilmuvas ajakirjas Zeitschrift für teadusdistsipliiniga. Pädagogik on aastatel 1990-2005 avaldatud enam kui 20 artiklit, Vähegi põhjapanevama hinnangu andmine saksa sotsiaal- mille oluliseks osaks on sotsiaalpedagoogika teoreetiline areng. Need

Sotsioloogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist

Psühholoogia
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

teadnud. tihanud Nüüd oli Maik juba 21-aastane, tal puudus haridus ja ema abi töökoht ning ema murdis pead, kas ta pole äkki midagi valesti otsima Soodus teinud. Kui Maik oli üheteistkümneaastane, seisis esimest kor- minna, sest pinnas kriminaalse da ukse taga sõbraliku olemisega politseinik, kes teatas, et tal oli piinlik.

Avalikud suhted




Kommentaarid (1)

ibab profiilipilt
ibab: Laheeeee, kõigeparem!!
17:58 10-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun