50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
metalqueen
Õppematerjali autor
Elu on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Teoses sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
tegelikkusesse. Tänu aususele saab skandaalse kuulsuse, ajakirjanduses materdatakse (tegi statistikat 301-st arvustusest 3 positiivset). Kirjutab ,,Valge kaardiväe" põhjal näidendi ,,Turbinide päevad". Meisterlik näidend, lavastatakse MXAT-is. MXAT oli nõuk aja alguses kriisis, MB näidend tõi elavnemise. Oli ka tsehhovlik näidend. Stalinile meeldis käis vaatamas 17 korda! Sealt algas B kummaline suhe Staliniga, aastatepikkune psühholoogiline võitlus. Erinevalt paljudest teistest B-d ei represseeritud. Pärast ,,Turbinide" edu tundis MB end isegi mõnevõrra kindlalt, naeris oma mahategijate üle. Kuid alates 1927. aastast ei avaldatud ega lavastatud ühtki tema teost. Stalin isiklikult keelas kõik ta teosed ära. Ilmselt sai aru, et geenius, tahtis oma eesmärkidele vastavalt ümber kujundada, töödelda hirmu ja erikohtlemise abil, teha nõuk esikirjanikuks. Kuid B ei olnud võimeline valetama.
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulga
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mist
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt ne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid