IMF Koostasid: 2015 Mis on IMF? IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvaheline majandusorganisatsioon. IMF tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Liikmeteks 188 riiki. IMF-i peakorter Washington, USA Loomine IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Prioriteedid Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv. Finantskriiside ärahoidmine. Peamised tegevusvaldkonnad 1) Majanduspoliitika seire. Eesmärk julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Peamised tegevusvaldkonnad 2) Finantsabi Finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel. Peamised tegevusvaldkonnad 3) Tehniline abi ...
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv. Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule. ...
Ori: inimene või tööriist? 18. sajandil avastas Euroopa, et Ameerikas on suured võimalused majanduse arenguks. Otsustati teha suured kolooniaid, kuid puutusid kokku takistusega. Kust võtta tööjõu? Euroopa elaniku jaoks oleks see liiga mõttetu ning kallis. Tööandjad püüdsid sundida tööks põliselanikke - indiaanlaseid, kuid tagajärjetult. Lõpuks otsustati tuua Aafrika elanike Ameerika maale, kuna neid isegi ei peetud inimesteks. Hakkas õitsema orjakaubandus, umbes 14 miljonit inimest veeti laevadega üle ookeani briti kolooniatesse Põhja Ameerikas, kohutavates tingimustes umbes pool võetud inimhulgast suri. Ameerikas õpetati neile erinevaid töid ning inglise keelt. Aeg möödus ja enam ükski mustanahaline ei kujutanud enda elu ilma peremeheta. Ameerika tõusis võimsaks riigiks kiire majanduskasvu tõttu, mis poleks olnud võimalik orjadeta. Kuigi osa orjasid elasid päris hästi oma peremehede juures, polnud ...
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi nõuniku ametikohaga poliitskandaali keskmesse. Skandaal kulmineerus eile, kui Reformierakonna juhatus otsustas erakonna aukohtu ettepanekul visata erakonnast välja Anu Kikase ülemu...
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja m...
KORRUPTSIOON Üldine (1) Ametiseisund ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamine isikliku rikastumise või muul omakasu eesmärkidel Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud Üldine (2) Ametiisikute korruptiivset tegevust iseloomustatakse kõige sagedamini korruptiivse tulu aspektist altkäemaksu või pistise andmine/võtmine Peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks Mõjud ja tagajärjed (1) Riigi majandusele: soodustab ebavõrdsust ühiskonnas ja rikub ausa konkurentsi põhimõtteid; majandussektoris võib kaasneda töö ja teenusekvaliteedi langus ning kaupade ja teenuste hindade kasv (pistised, altkäemaksud, riisutud vara arvelt) Mõjud ja tagajärjed (2) Riigi sisejulgeolekule: riigisisesed kriisid ja usaldamatus riig...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Edgar Erinevused piirkondades Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühis...
Elukestva õppe võimalikkus Marit Sepma Kutseõpetaja/1 Asut use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tul...
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the c...
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
Mitmekeelsus on uks maailma Mitmekeelsus on kui inimene kasutab mitut keelt ühes geograafilises piirkonnas.Tänapäeval eksisteerib juba palju materjali ja uurimistöid, mis on pühendatud mitmekeelsusele.Palju räägitakse mitmekeelsuse kasust ja samas vaieldakse tihti ka sellest. Laste puhul võõrkeelte õppimine varases eas samamoodi põhjustab suurt poleemikat. Mitmkeelsuse pooldajad arvavad, et noores eas lastel keeleline võime on maksimaalne, vastuseisjad aga väidavad, et võõrkeele õppimine on äärmuslik stress väikestele lastele. Loomulik kakskeelsus tekib siis, kui vastsündinu kohe satub kakskeelsesse keskkonda- see tähendab, et isa räägib ühes keeles ja ema teises. Sellisel juhul laps kasvab niinimeatud ,,kakskeelsuse situatsioonis". Kunstlik kakskeelsus tekib näiteks juhul kui üks vanemates räägib täiuslikult võõrkeeles- siis ta suudab luua kõik tingimused kunstliku kakskeelsuse jaoks. Seejuures pole tarvis, et oleks pidev kontakt keele...
Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka? 40aastat salapoliitikat ja halbu finantsoskuseid on riigivõla kasvatanud väga suureks, millest Kreeka ei tule ise välja. Terve Euroopa peab teda aitama. Kõik Euroopa riigid peavad rakendama enneolematuid võtteid ja kiiresti eraldama 450miljardit, et Kreekat päästa. Prantsusmaa president pooldab seda, et Kreeka võetakse vastu Euroopa Majandusühendusesse, ka Kreeka unistus on istuda suurte riikidega ühise laua taga ja otsustada tähtsate küsimuste üle. Kahjuks oli Kreeka majandus liiga nõrk, et astuda Euroopa Majandusühendusesse. Kahe aasta pärast aastal 1976 alustatigi läbirääkimisi Kreeka astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne. Kuna Kreeka sai nüüd sinna, siis ka Euroopa toetused ...
ESSEE Kuidas arendada Pärnu Rüütli tänav esimeseks heaolutänavaks Eestis? Pärnu on tuntud kui suvepealinn, siin on nii palju teha ja näha, eriti suvel. Pärnu linna südames on ajalooline Rüütli tänav. Rüütli tänav on tuntud oma kaunite ajalooliste hoonete poolest ning omapäraste istmepinkide poolest. Suvel on tänav rahvast täis kuid ülejäänud aja on tänav inimtühi. Äriliselt pole tänav just kõige paremas seisus. Suvel on kohvikud rahvast täis ja kõik hästi, aga ülejäänud aja püüavad kõik allesjäänud ettevõtted hoida igat klienti ja kutsuda teda uuesti antud ettevõtet külastama, sest muidu ei elaks need ettevõtted talve üle. Meile vaatavad vastu igavad ja tühjad vaateaknad. Rahvast käib üha vähem tänaval ja eelistatakse aega veeta ennekõike suurtes kaubanduskeskustes, sest seal on midagi teha ja vaadata. Kuid miks on muutunud ajalooline ja kaunis tänav selliseks? Milline võiks välja näha Rüütli t...
Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariig...
NATO MÄNG Karl Joosep Mandri Santeri Sapp Margo Kalamägi NATO NATO liikmed Eesti Üldiselt NATO liitumine NATOst juhtorganid NATO-ga ja institutsiooni d 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 Mitu liikmesriiki on NATO-s? Vastus Mitu liikmesriiki on NATO-s? 28 Mida tähendab NATO? Vastus Mida tähendab NATO? Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni Millal loodi NATO? Vastus Millal loodi NATO? 04.04.1949 Mis lepingu alusel loodi NATO? Vastus Mis lepingu alus...
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Heaolutooted Heaolu? Heaolu (wellness) tegemist kahe sõna kombinatsiooniga: well being (heaolu) ja fit ness (vormisolek), mis kokku moodustab wellness ja kannab endas liidetult kahe sõna tähendust "heaolu" Heaolu ühendab füüsilise, vaimse ja hingelise tasandi: body mind soul Wellness on sulandunud heaolumajandusse, pakkudes inimestele üha laiemat valikut erinevatest toodetest ja teenustest Tänapäeva heaolukeskused ja spaad pakuvad mitmekülgseid tegevusprogramme, mis toetavad terviklikku tervisekontseptsiooni Heaolutooted Tekitavad meis hea tunde On suunatud meie tervisele ja kehale Enamasti kallimad kui tavlised antud kategooriasse kuuluvad tooted Tänapäeval väga laialt levinud tooted ning ohtralt kasutatakse "welness" sõna oma müügi suurendamiseks ja toodete turustamisel; see läheb inimestel...
Mida saan mina teha kodanikuühiskonna jaoks? Viimastel aastatel on olnud väga populaarne inimeste seas õiguste eest seismine. Väga palju on korraldatud erinevaid proteste peamiselt seoses poliitikaga. Muidugi ei tasuks arvata, et Eesti on ainus koht kus protestid toimuvad. Eesti on just üks nendest maadest kus see väga levinud pole. Kuulsamad protestid Eestis on näiteks ACTA, õpetajate streik, Pühajärve kooli allesjätmine jne. Maailmas on tuntuimad praegu päevakorras olev protest Ukrainas. Varasemalt on tuntud ka Wall Streetil (Ameerikas) toimunud protest, protestid Monsanto ( on üks maailma juhitavamaid geenmuundatud seemnete tootjaid) vastu jne. Praegu mõjub väga kodanikuühiskonnale meedia. See puudutab väga palju noori. Kodanikuühiskonnas osaleb tunduvalt rohkem noori kui aastaid tagasi, aga seda on ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saa...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära a...
Vabatahtliku noore töö leping Sõlmitud 01. aprill 2014 Käsundiandja Valguta Seltsimaja (edaspidi nimetatud Seltsimaja) ja ........................................................ kui käsundisaaja (edaspidi nimetatud vabatahtlik, koos nimetatud pool või pooled), sõlmivad järgneva lepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu ese 1.1 Vabatahtlik osaleb Seltsimaja tegevuses järgmisel viisil (edaspidi ülesanne): 1.1.1. vastutab noorte toa kasutamiseks olevatel päevadel Seltsimaja uste avamise ja kinnipanemise eest kokkulepitud kellaaegadel. Hilisem kellaaeg on õhtul 22.00. 1.1.2 hoiab Seltsimaja korras ning kontrollib, et noored ei lähe teistesse ruumidesse - kasutavad vaid noorte tuba ja WC-d, kui ei ole selleks luba antud Seltsimaja huvijuhi Merle Vääri poolt. 1.1.3 jälgib, et noored, kasutades noorte tuba järgivad ka Seltsimaja ja noorte toa kodukorda. 1.1.4 suunab kõiki noorte ...
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes majanduslikkude ühingute üldliit, mis oleks moodustatud üksikute vabade kutseühingute alusel. Anarhism Eestis Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte ...
Euroopa liit Viktoria Linde 12. klass Euroopa Ühendused 9. mai 1950 Euroopa ühendamise idee (Prantsusmaa välisminister Robert Schuman) 1951. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL koda...
NATO · PõhjaAtlandi lepingu organisatsioon ehk NATO on sõjaline allianss · Loodi 4.aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping: · Pani aluse kollektiivkaitsele, mis tähendab, et kui ühte riiki rünnatakse, siis ka kõik teised liikmesriigid võtavad seda, kui rünnakut · Ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51.artiklile, mis lubab riike ennast kaitsta, kui rünnak on relvastatud ja ÜRO abi ning väed pole veel saabunud. Eesti ja Nato 1996 Eesti j...
1.Mis on riigieelarve 3 suurimat tuluallikat (mitu % igaüks) ja 3 suurimat kuluartiklit (mitu % igaüks) Suurimad riigi kuluartiklid - kodumajapidamiste tarbimine 50.1% - põhikapitali investeeringud 24.5% - valitsussektori tarbimine 18.8 % Suurimad riigi tuluallikad - teenused 66.4% - tööstus 29.7% - põllumajandus 3.9% 2.Kopeerida viit, kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus- ja Teadusministeerium). 3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut? § 59. (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui tööl...
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte.........................................................................
3. MIX 1. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension ...
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 4. Struktuurne töötus kasvab, kui: a. Suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks lei...
1. TÖÖTURU TEOORIA 1. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete töövilj...
Kas me sellist Eestit tahtsime ? Oleme elanud juba 23 aastat vabas Eestis. Meie hingesoov ja tuleviku unistus 23 aastat tagasi ning isegi enne seda oli vaba Eesti. Kas me siis mõtlesime, milliseks võib vaba Eesti kujuneda? Millised on tema väljavaated poliitikas ja majanduses? Võime nuriseda kõige üle, mis Eesti Vabariigis sündis, sünnib ja on sündimas, aga meie olime need, kes tahtsid vaba Eestit. Nüüd jääb ainult mõtiskleda, kas me tahtsime sellist vaba Eestit või oli meil pisut teistsugune ettekujutus. Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus....
VASTSELIINA GÜMNAASIUM JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS REFERAAT KOOSTAJA ANETTE PILT 7. KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). S...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Eesti riigikaitse 1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! ...
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus (18%), kuigi see näitaja võib olla...
HARIDUS JA TERVISHOID SAUDI-ARAABIAS Saudi-Araabia Kuningriik Saudi-Araabia on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel. Saudi-Araabia on suurim Araabia riik Lääne-Aasias. Riigi pindalaks on 2 149 690 km2 ehk Saudi-Araabiasse mahuks umbes 48 Eestit. Saudi-Araabias elab 2012. aasta andmetel 29 195 895 inimest , millest 16 miljonit on kodanikud, 9 miljonit on sisserännanuid ja umbes 2 miljonit illegaalsed immigrante. Pealinnaks on Saudi-Araabial Ar-Riyad. Saudi Araabia ise jaguneb 13 provintsiks, provintsid jagunevad omakorda 118 kubermanguks. Valitsev riigikord Saudi-Araabias on absoluutne monarhia. Samas vastavalt põhiseadusele peab kuningas järgmina Sariaati ehk islami seadust, Koraani ja Sunnat ehk Prohvet Muhhamadi traditsioone. Valitsev usk on islami usk, umbes 25 miljonit inimest on moslemid ehk 97% rahvastikust on islami usku. Selle usuga käivad kaasas kindlad ja ranged reeglid, nt nad peavad viis korda päevas palvetam...
NÄIDE ABIORGANISATSIOONI TEGEVUSEST: ÜRO TOIDUABIPROGRAMM (WFP) ÜRO toiduabiprogramm (WFP) ÜRO toiduabiprogramm, mis asutati 1961. aastal on maailma suurim näljaga võitlev humanitaartabi organisatsioon maailmas. Hädaolukordades toiduabiprogramm tarnib toitu sinna, kus seda kõige rohkem on vaja, et päästa sõdade, kodusõdade ja loodusõnnetuste ohvreid. Toiduabiprogramm on osa ÜRO süsteemist ja on vabatahlikult rahastatud. Antud orgranisatsiooni visiooniks on, et igal naisel, lapsel ja mehel oleks juurdepääs toidule, mida nad vajavad aktiivseks ja tervislikuks eluks. Nad töötavad selle visooni suunas koos oma ÜRO agentuuride partneritega Roomas nagu Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise maaelufondiga (IFAD) ja teiste partneritega. Aastas jõuab toiduabiprogramm WFP toiduabiga 90 miljoni inimeseni 80 eri riigis. Mõned faktid aastast 2012: 2012. aasta andmetel on WFP-l 5000 veokit, 50 len...
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ....................................................................
Sõprus või libasõprus Sõprus või libasõprus on küsimus mis leiab meis kõigis aeg-ajalt aset.Kuid kuidas neid kahte asja täpsemalt lahti seletada on juba hoopisgi teine küsimus.Sõprus on see kui saa oled kellegiga niivõrd sõber, et sa ise ka tunned seda ning ei ole mitte kummalgi osapooltest seda omakasu püüdlikult teeselda.Seda teist varianti võikski nimetada libasõpruseks, see on see kui keegi teeb seda selle mõttega, et sealt omakasu püüda.Reeglina tunneb sellised olukorrad üpris kiiresti ära.Nnäiteks kui see teine tahab midagi siis teeskleb sinuga sõbraks olemist sellejaoks, et seda asja saada.Kõige ehtasam näide on kui keegi sinu niiöelda sõber palub sul midagi osta ja lubab, et kui sa ostad siis ta on su sõber ja kui ei osta siis ei ole sõber.See on täpselt see mis näitab juba ära, et see ei ole õige sõber kes seab sulle ette tingimusi.Õiged sõbrad ei sea üksteisele tingimusi!Kui sa isegi juhtud sellisess...
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Eesti ministrid 2014 2014 aasta seisuga on Eesti ministrid järgmised: · Andrus Ansip Peaminister · Jaak Aaviksoo Haridus ja teadusminister · Hanno Pevkur Justiitsminister · Urmas Reinsalu Kaitseminister · Keit PentusRosimannus Keskkonnaminister · Urve Tiidus Kultuuriminister · Juhan Parts Majandus ja kommunikatsiooniminister · HelirValdor Seeder Põllumajandusminister · Jürgen Ligi Rahandusminister · Siim Kiisler Regionaalminister · KenMarti Vaher Siseminister · Taavi Rõivas Sotsiaalminister · Urmas Paet Välisminister
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Interneti ohud ja võimalused Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks) Halvad küljed: Internett mõnes kohas maksab Internetti ei pruug...
E- valitsus Cristofer Krik 8. Klass Lagedi Kool Mis on E-valitsus ? Valitsussüsteem, kus kasutatakse e-teenuseid. IKT (info-ja kommunikatsiooni tehnoloogia) kasutamine muudab valitsuse tegevuse tõhusamaks. E-valitsuse eesmärk Toetada ja lihtsustada juhtimist kodanikule,valitsusele ja ettevõtetele. E-teenuste kasutamine on kiire, kokkuhoidlik ja turvaline. E-valitsuse teenuste kasutamise suurendamine. E-valitsuse eelised Lihtne juurdepääs teabele Osalemine ülemaailmsetes võrkudes Info jagamine teiste asutustega Online juurdepääs avalikele teenustele Paljusid hõlmav meeskonnatöö Avalikele teenustele kerge juurdepääs puuetega inimestele E-valitsuse tegevuskava uuendamine Läbipaistvuse suurendamine Ettevõtjate sujuv teenindamine Piiriüleste teenuste osutamine kogu El-s Kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitika kujundamisse Keskkonnasõbralikud valitsemistavad Uuema tehnoloogia kasutuselevõtt valitsuse...
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekit...
Kas meediavabadus rikub inimeste privaatust? Meedia pole olnud kunagi nii vaba, kui see on tänapäeval. Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ja kirjutada online-meedias just seda, mida ta avaldada tahab. Meediavabaduse puuduvad kindlad piirid ja seadused, millest võib kirjutada ja uudiseid teha. Igal inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid? Tänapäeval on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, mill...
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sot...
Naine naise kõrval, mees mehe kõrval – uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie ra...
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
filmikunsti mõju inimestele ja ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised. On olemas ka väga halbu filme ,mis enamus suure vaatajahulga ette ei jõua. Aga on ka erandeid. Mina isiklikult olen vaadanud filmi mis mulle väga meeldis, aga filmikriitikute poolt halbu arvustusi sai. Niiet kõik sõltub lihtsalt inimeste...
Liigtarbimine tänapäeva ühiskonnas Suurbritannia teadusakadeemia The Royal Society rääkis, et rahvastiku juurdekasv ja liigtarbimine ohustavad inimkonna ellujäämist tulevikus. Inimesed peaksid mõtlema ka tuleviku peale ja tarbima ainult vajaminevaid asju. Millist kahju põhjustavad inimesed liigtarbimisega ja mis liiigtarbimist suurendab? Üle saja aasta tagasi tootis inimene eluks vajaliku ise ja seega tarbis täpselt nii palju, kui tal endal vaja oli. Tööstusrevolutsioon muutis olukorda. Masinad võimaldasid suurtes kogustes kaupa toota. Nõukogude võimu ajal aga ei olnud tarbimine nii suur. Siis olid paljud kaubad raskesti kättesaadavad ja inimesed pidid hakkma saama sellega, mis neil oli. Mnu ema on rääkinud, et tema ajal oli oluline tutvusringkond. Kui sul oli poes mõni tuttav, oli sul võimalus paremat kaupa saada. Tänapäeval aga asjad nii ei käi. Nüüd on lääneühiskonnas väga palju kaupluseid ja müü...
Sõnavabadus-mis see on? Sõnavabadus on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on omane demokraatlikule riigile, see on üks inimeste põhiõigustest. Meie ühiskonnas on see täiesti tavaline ja igapäevane. Sõnavabadus on oluline. Igal inimene võib arvata, seda mida ta soovib, isegi kui see arvamus on erinev tavalisest ja harjumuspärasest. Öeldakse ka, et erinevus rikastab. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt. Keegi ei pea arvama midagi ainult selle pärast, et temalt seda oodatakse. Paistab, nagu sõnavabadusel polegi piire, kuid siiski võiks igaüks omada ka mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele,...
1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja oht...
ÜRO allorganisatsioonid TRIIN VAINO MY11 Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) WHO asutati 7. aprillil 1948 ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis 193 liikmesriiki Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Koordineerib meetmeid võitlusel nakkushaigustega nagu SARS, malaaria ja AIDS ning on ka projekte tubakatarbimise vähendamiseks. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organi...
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks. Enamjaolt kaasneb seksuaalvähemusega vägivald...
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
Vabadus Kui küsida meid ümbritsevate inimeste käest: ,,Mis on vabadus?", tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Kas vabadust võib nimetada takistuste, sunni ja piirangute puudumiseks või on see midagi enamat? Kui küsida inimestelt: ,,Kas sina oled vaba?", vastatakse tavalielt jaatavalt. Kuid kas me saame olla vabad või on see meie ettekujutus? Kas vabadus on lootusetult võimatu või on see olemas? Vabadused jagunevad omakorda mõttevabaduseks ja teovabaduseks. Ükski inimene ei ole täielikult vaba, kuna meie igapäevast elu piiravad erinevad seadused, mis on üheks meie elu kujundajaks. Igapäevaselt on vaja inimesel elukohta ning süüa. Selleks on vaja raha, milleks omakorda on vaja tööd. Niisiis puudub inimesel igapäevaselt vabadus teha mida hing ihkab, vaid peab käima tööl, et elada. Kõigeks on vaja raha, et süüa, juua, omada riideid ja elukohta, et õppida ja reisida. Suuresti puudutab see teema n...
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb sead...
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks tuumasõjaga. Kui me isegi ei kiirenda seda protsessi juhtub see nii kui nii . Teooriaga, et maail...
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
10 asja, mis muutsid maailma 20. sajandil. Elly-Liis Kurg Ev112 Elektriline pardel • 1939 tutvustati esimest pardlit , mis kandis nime the Philishave nagu teada siis meestel oli raske habet ajada siis oli see meestele väga kasulik asi. Arvutihiir • 1963 leiutati arvuti hiir mille esialgne nimi oli inglise keeles X-Y Position Indicator for a Display System ehk X-Y asukoha ekraani näitamise süsteem. • Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid • Allen Gant Senior leiutas sukkpüksid aastal 1959 ,mis muutis naiste maailma ,sest need hoitsid ümer jalgade . Korsett • Mary Brush leiu...
docstxt/1425550028377.txt
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see ...
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal...
annaabi.ee 
