Inimkaubandus (0)

SEMINAR
1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega.
ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: “ Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud“.
Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: „Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus , tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu“.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus (18%), kuigi see näitaja võib olla ekslik , kuivõrd tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletavat inimkaubandust tuvastatakse ja neist juhtumeist teavitatakse veelgi vähem kui seksuaalse
inimkaubanduse osas.
Esimese inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava (aastateks 2006-2009) kiitis Vabariigi Valitus heaks 30. jaanuaril 2006. aastal.
2.)Kuidas seda inimõiguste poliitikat kinni peetakse nii Eestis, kui ka kogu maailmas?
Inimkaubandus Eestis
Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon, mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda. Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle näiteks välismaale lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Teine osa naisi teavadki, et lähevad välja prostitutsioonile, kuid enamik ei tea täpselt, mida see endaga kaasa võib tuua. Arvatakse ka, et selle tegevuse võib alati lõpetada, aga tegelikkuses sellest ringist enam nii kergelt välja ei saa.
Inimkaubandus mujal maailmas
Kõige rohkem on levinud naiste smuugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi 3 tüdrukud Jaapanisse , saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi, st nagu Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, siis Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Vastavalt sellele toimub ka kauplemine . Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid järjekordse kaubaartiklina nagu tubakas , narkootikumid vms. Nõudluse olemasolu peetakse turumajanduse reeglite kohaselt millekski, mida tuleb rahuldada, kui on nõudlus, siis tuleb seda täita ja selle pealt kasu saada.