Sõnavabadus-mis see on? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Sõnavabadus

õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3

Õigusõpetus

2

docx

Sõnavabadus ja kõlbelised piirid

. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse? Sõnavabadusele seab piirid ka see, mis eesmärkidel, mil viisil ja mis sõnadega me oma arvamust teistele selgeks püüame teha. Lisaks seadustele on sõnavabadus piiratud ka kõlbelise käitumisega. Tuntud eestlaste lause: ,,Enne mõtle, siis ütle" kannab endas tõetera. Seda lauset tasuks endale meelde tuletada siis, kui ei soovi teatud hetkel oma arvamust välja öelda, kartes kellegi tundeid riivata või vastaspoole pahameele osaliseks saada. Tihti tuleneb kõlbeline käitumine ka traditsioonidest. Meil eestlastel ja paljudel teistel rahvustel on jõuludega seoses kindlad kombed. Oleme teadlikud, et

Eesti keel

7

doc

Riigi õiguslik järjepidevus

töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne kirjavahetuse häirimine on vähemalt sama tõenäoline kui riigiasutuste-poolne kirjavahetuse takistamine. Sarnaselt on võimalik elektroonilise kirjavahetuse ründamine häkkerite poolt. Sõnavabadus Sõnavabaduse puhul on tegemist demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus, lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabdusel eneseteostuslik külg ­ eneseväljendamine on üks võimalusi ennast teostada. Sõnavabaduse tähendus. Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste, veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine. Sõnavabaduse piirangute lubatavus.

Riigiõigus

10

doc

Arvuti- ja Informatsioonieetika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv

Filosoofia

25

doc

Mis on inimõigused

lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised

Õigus

22

doc

Inimõigused konspekt

raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal  5. Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele. Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast, mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus, mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, sokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda. Samas täna kehtib ja Freedom of the press, mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee)

Inimõigused

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Ajakirjandusvabadus on riigiti erinev, sest on erinev ajalugu, maj.olukord, seadusandlus, traditsioonid jne. Kui palju riik oma seadustega ringhäälingu programmide koostamisse sekkub. Ajakirjandusvabadus ei ole absoluutne, riigil on õigus sõnavabadust piirata, kuid ainult seadusega ja juhtumeil, mis on määratud 10.2 lõikes (riiklik julgeolek, üksikisikute õiguste ja maine kaitse, tervise ja moraali kaitse, kuritegevuse ärahoidmine, Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus (õigus vabalt väljendada oma mõtteid) + õigus saada informatsiooni. Kommunikaatori vabadus sõltumatult edastada informatsiooni ja retsipiendi vabadus seda saada ja valida, mida vastu võtab. Üldsuse juurdepääs massimeediumidele. Kommunikatsioonivabadus on seda suurem, mida suuremal hulgan mitteajakirjanikel on võimalik kommunikaatoreiks hakata. 16 Tänapäealgi ei ole inimese õigus infot saada nii tugev kui õigus oma mõtteid väljendada.

Kommunikatsiooni eetika

5

docx

Vabadusõigused

sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka subjektiivsed ja poliitilised arvamuseavaldused. Info levitamise moodustest on kaitstud peale sõna ka kõikvõimalikud muud viisid, nagu pilt, pantomiim, skulptuur. Oluline ei ole infokandja vaid info levitamine. Samamoodi ei ole vahet, kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku

Õigus

Kommentaarid (0)