Lihtne ja loogiline kokkuvõte NATO-st (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

NATO

Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1  NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO

Geograafia

83

ppt

NATO ja rahvusvahelised organisatsioonid

 NATO ­ PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949  NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari  NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004  NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010  NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51)  NATO RELVAJÕUD:

Ühiskond

3

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid. NATO, ÜRO, OSCE

ÜRO ­ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (maailmaorganisatsioon) Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur ­ 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 a

Ühiskonnaõpetus

9

pptx

NATO ( slaidid )

NATO  Asutajariigid 1949 Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island  Hiljem liitunud riigid 1952: Kreeka, Türgi 1955: Saksa LV 1982: Hispaania 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari 2004: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia 2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011)  NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51).  NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Ühiskond, rahvusvaheline suhtlemine (organisatsioonid)

sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumiseks. NATO sõjalise jõu moodustavad liikmesriikide sõjaväed. Washingtoni lepingu artikkel 5 järgi võetakse kallaletungi ühe NATO liikme vastu kui kallaletungi kogu liidu vastu. Hetkel on NATO üksused rahu valvamas Afganistanis, Iraagis, Kosovos ning Somaalia lähedastes vetes võitlemas merepiraatluse vastu

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" ­ artikkel 5) Relvajõud ­ maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO ­ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühiskonnaõpetus

28

ppt

Mis on NATO?

Mis on NATO? Eesti NATO Ühing  NATO • Loodi 4. aprill 1949 Washingtoni lepinguga • Asutajariike 12: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani • Hilisemad laienemised: o 1952 (Kreeka, Türgi) o 1955 (Saksamaa) o 1982 (Hispaania),  NATO • Peamine eesmärk: - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. • Alliansi kolm põhiülesannet: – Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek  Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme

Ühiskond

4

doc

ÜRO, WTO, IMF, NATO - Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus · kultuur Euroopa Nõukogu aetakse pidevalt segamini Euroopa Liidu Nõukoguga, mida kindlasti teha ei tohiks, kuna tegemist ei ole sama organisatsiooniga. EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON e. OSCE (inglise k. Organization for Security and Co-operation in Europe) OSCE on globaalne organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesmärgid: Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab ennetada konflikte ja kriise Ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas ka inimõiguste tagamisele. OSCE missioon Eestis: Tegutses Eestis aastail 1993-2001 ja Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)