6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas
...................................................................................................................59 Lisa 1 Küsitlus....................................................................................................................................62 2 Sissejuhatus Seksuaalsus on mitmetahuline ja muutlik nähtus, mis moodustab inimese identiteedist olulise osa. Naiste ja meeste vahelise armastuse kõrval on alati eksisteerinud ka samast soost inimeste vaheline armastus ja suhted. Arutelud seksuaalsuse ning eriti samast soost inimeste vastu tuntava külgetõmbe üle on kestnud sajandeid. Näiteks Vana-Kreekas oli levinud arusaam, et inimesed võivad tunda külgetõmmet kummagi sugupoole vastu ning sugu ei olnud veetluse juures nii oluline kui silmapaistvus iseloomu ja ilu poolest. Samas kiriku mõju all olevas keskaegses Euroopas
.......................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................................................................................................11 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides..............................................................11 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine.....12 2. OMASOOLISTE ABIELU..................................................................................................14 Definitsioon..........................................................................................................................14 2.1 Omasooliste abielude ajalugu.........................................................................................14 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks.
ohvriks ja ei hakka ka ise teisi kiusama. Koolivägivalla ja kiusamise vähendamiseks (täiesti välja juurida seda sotsiaalset nähtust vaevalt õnnestub) sobivad nii rühma- kui individuaalne töö. Rühmas saab treenida ennast paremaks suhtlejaks ja edukamaks toimetulijaks, individuaalne probleemilahendus tegeleb eraldi ohvriga ning kiusajatega. Koolivägivalla ja kiusamise problemaatikat käsitlevat kirjandust on eesti keeles piisavalt ilmunud. Kiusamine on tavaliselt haiget tegeev ja tahtlik agressiivse käitumise vorm. See kestab tihti kaua, jätkudes mõnikord nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Neil, keda kiusatkse, on raske end kaitsa. Enamasti on kiusamise taga võimu kuritarvitamine ning soov hirmutada ja domineerida. Kiusamisel on mitmeid vorme: Füüsiline – löömine, asjade äravõtmine või lõhkumine;
pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti
..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
Kõik kommentaarid