Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naine naise kõrval, mees mehe kõrval – uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Naine naise kõrval, mees mehe kõrval –
uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas

Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud.
Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju.
On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie rahvast näitab välja pahameelt seaduse suhtes. Nad on pimestatud sõnast „samasoolised“ ja see tõttu ei mõista nad seaduse kasulikkust tavalistele Eesti peredele . Et see kui mingi enamus ühiskonnast otsustab, et mingi vähemus grupp ei tohiks saada mingisuguseid õiguseid peavad selleks olema ratsionaalsed põhjused. Ei saa lihtsalt olla ,et mulle ei meeldi või minus tekitab see ebameeldivust või ,et see ei ole minu jaoks aksepteeritav eluviis. See ei ole põhjus näitamaks välja oma pahameelt.
Samuti arvan, et seadusega ei kaasne massiline homopaaride rändamine Eestisse. Neid ei teki ka massiliselt juurde. Lihtsalt tänu sellele ,et meedia on puhkunud selle probleemi suuremaks , märkame samasoolistest paare rohkem.
Samasooliste paaride sildistamine, meenutab mulle seda perioodi ajaloost, kus jagati inimesed kahte rühma värvi järgi. Mustanahalistel oli igati halb maine ja heleda nahalised olid kõrgklassi inimesed. Samuti on tembeldatud homopaarid värviliseteks, mis peaks meis tekitama igasugust ebameeldivust nende suhtes ja neid peaks kohtlema kui meist igati allakäinud inimesi.
Ma mõistan ka inimeste muret, et kui homopaare ei piirata, siis pole meil varsti tulevikku ja rahvast lihtsalt sureb välja, sest samasoolistel omavahel pole võimalik saada lapsi. Aga selleks, et me välja ei sureks oleme ju meie heteropaarid.
Leian, et selle seadusega suudame aidata lapsi, kes on jäänud ilma oma ühest vanemast. Kooseluseadus annab meile õiguse lapsendada ilma ,et peaksime oma kaaslasega abielluma. Seega on meil võimalus lahendada taaskord üks suur probleem. Enamus meie seast on arvamusel, et kui homopaar lapsendab lapse,siis langeb see laps tulevikus koolikiusamise ohvriks. Jah, last hakatakse kiusama kui meie rahvas ei lõpeta homopaaride kiusamist ja samasooliste suhtest probleemi tekitamist. Kui me kõik näitaksime selliste paaride puhul rohkem sallivust ja võtaksime neid nagu igat teist tavalist paari kaotaksime ära totaalselt nende laste kiusamise.
Arvan, et me ei peaks muretsema ka selle üle kui laps satub segadusse ja küsib, et miks tal on kaks ema või kaks isa. Selleks on lapsel vanemad, kes selgitavad ära, et see ei ole halb ega erine kuidagi moodi tavalisest perekonnast. See on juba perekonna isiklik elu ja pere enda teha kuidas ta last kasvatab ja kellega koos ta üles kasvab. Peaksime vaatama seda sellest küljest, et vähemalt kasvab laps turvalises keskkonnas ja ta ei jää üksi.
Minul isiklikult pole olnud samasooliste paaride vastu kunagi mitte midagi. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu me kõik. Nad ei erine meist mitte kuidagi. Meil kõigil on erinev maitse, meile meeldivad erinevad asjad, tegevused jne. Samamoodi on et me kõik ei armasta ju ühte ja sama inimest. Meile meeldivad erinevad inimesed. Samuti võib mõni mees leida armastust teises mehes ja mõni naine tundeid teises naises . Me ei tohiks ega saagi seda pahaks panna kui mõni inimene langetab sellise valiku mis teistele ei meeldi. Nagu seaduski ütleb, siis me oleme kõik seaduste ees võrdsed! Tuleb lõpetada see üksteise sildistamine ja hakata üksteist sallima .
Keiu Kaur
Naine naise kõrval-mees mehe kõrval –-uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas #1 Naine naise kõrval-mees mehe kõrval –-uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiu kaur Õppematerjali autor
Eesti keele esse kooseluseadusest.
arvamus lugu.
Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud..........

Sarnased õppematerjalid

Homoabielude seadustamine Eestis
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused ­ see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist ­ sealhulgas

Uurimistöö
Õpilaste Suhtumine Seksuaalvähemusse
65
odt

Õpilaste Suhtumine Seksuaalvähemusse

...................................................................................................................59 Lisa 1 Küsitlus....................................................................................................................................62 2 Sissejuhatus Seksuaalsus on mitmetahuline ja muutlik nähtus, mis moodustab inimese identiteedist olulise osa. Naiste ja meeste vahelise armastuse kõrval on alati eksisteerinud ka samast soost inimeste vaheline armastus ja suhted. Arutelud seksuaalsuse ning eriti samast soost inimeste vastu tuntava külgetõmbe üle on kestnud sajandeid. Näiteks Vana-Kreekas oli levinud arusaam, et inimesed võivad tunda külgetõmmet kummagi sugupoole vastu ning sugu ei olnud veetluse juures nii oluline kui silmapaistvus iseloomu ja ilu poolest. Samas kiriku mõju all olevas keskaegses Euroopas

Teadus tööde alused (tta)
Kahe inimese kooselu
62
doc

Kahe inimese kooselu

.......................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................................................................................................11 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides..............................................................11 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine.....12 2. OMASOOLISTE ABIELU..................................................................................................14 Definitsioon..........................................................................................................................14 2.1 Omasooliste abielude ajalugu.........................................................................................14 2

Ühiskond
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ?

Sotsiaaltöö
Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused
5
doc

Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused

1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid
11
docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

ohvriks ja ei hakka ka ise teisi kiusama. Koolivägivalla ja kiusamise vähendamiseks (täiesti välja juurida seda sotsiaalset nähtust vaevalt õnnestub) sobivad nii rühma- kui individuaalne töö. Rühmas saab treenida ennast paremaks suhtlejaks ja edukamaks toimetulijaks, individuaalne probleemilahendus tegeleb eraldi ohvriga ning kiusajatega. Koolivägivalla ja kiusamise problemaatikat käsitlevat kirjandust on eesti keeles piisavalt ilmunud. Kiusamine on tavaliselt haiget tegeev ja tahtlik agressiivse käitumise vorm. See kestab tihti kaua, jätkudes mõnikord nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Neil, keda kiusatkse, on raske end kaitsa. Enamasti on kiusamise taga võimu kuritarvitamine ning soov hirmutada ja domineerida. Kiusamisel on mitmeid vorme:  Füüsiline – löömine, asjade äravõtmine või lõhkumine;

Suhtlemispsühholoogia
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun