50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaLiisaKiis18
Õppematerjali autor
inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid. Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891
Ja see kõik ilma, et tal oleks olnud vähematki võimalust ennast kaitsta. Et kindlustada oma toimetulekut, hakkasid mitmed kirjanikud tõlkima klassikuid, aga nii mõnedki häälestasid oma lüüra uue korra ülistamisele. Muutunud poliitilises olukorras oli lävepakk avalikkusse pääsemiseks kõrge: esimene tingimus oli sotsialistliku realismi paleuste selgekstcgemine ja enda sättimine nende dikteeritud vormi. Tuli kujutada klassivõitlust, linnaproletariaadi juhtivat osa ühiskonnas ja venelaste progressiivset rolli. Kesksele kohale tõusis eriliselt õilsate omadustega positiivne kangelane. (LILJA) Uue kirjandusliigi, nõukogude kirjanduse omaksvõtmine oli väljakutse kirjanikele ja muidugi ka lugejatele, mistõttu kirjutamine käivitus aeglaselt. Uut toodangut, eeskätt romaane sündis vähe, lüürika oli uue rolli leidmiseks paindlikum. Karmi keelt "sobivate" kirjanike nappusest kõneleb 1950. aastal trükitud nimekiri avaldamiskõlblikcst eesti kirjanikest
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele
Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased jutustused on 1960ndate sotsiaalproosast ühiskonnakriitilisemad. ,,Tants aurukatla ümber" (1971) ühe põlvkonna lugu, algselt filmistsenaariumiks kirjutatud). Sellega algas 1940-50nda kolhoosi ja maaelu peegeldus pihta. Kirjutas peamiselt Eesti ajaloolisest saatusest, teda huvitas ajastu, mitte inimesed. Tekstid on asetatud Piibli kui sümbolteksti taustale. Tekstimaailma karm looja. Ajalooline proosa ,,Pommeri aed" (1973), ,,Puud olid, puud olid hellad velled" (1979), mis on tõlgendatav Oidipuse-müüdi taustal. Ja mitmeköiteline ajalooline romaan ,,Minge üles mägedele IXII" (1988-2010), kus on kasutatud perekondlikku pärimust ja mälestusi. Oleviku maaelu romaan ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982). 16. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
Tammlaan ja Jüri Parijõgi tapeti, Heiti Talvik polnud olemas ka võltsimata avalikku arva suri Siberis), jäi kodueesti kultuuriväli siiski alles must. See omakorda tähendas, et segamini olid ja suutis ennast mõne aja möödudes paisatud kõik loomingu ja lugejaskonna vahel regenereerima hakata. Allesjäänud kirjanikest demokraatlikus ühiskonnas toimivad mõju ja valisid mitmed sõja järel vaikimise või sunniti tagasimõju reeglid. Tohutud tiraa žid, vaikima, põhjusteks neile esitatavad arvustused ja lugejatega kohtumised ei ideoloogilised nõuded, masendav tegelikkus ja pruukinud tähendada tegelikku populaarsust, isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver
rohkem kui proosa standardpikkus). 1983 Pilvede värvid – sai tähtsaks teatrisündmuseks ning kindlasti selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid