Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näide abiorganisatsiooni tegevusest: ÜRO toiduabiprogramm (0)

1 Hindamata
Punktid
 
 
NÄIDE  ABIORGANISATSIOONI  TEGEVUSEST: ÜRO 
TOIDUABIPROGRAMM (WFP) 
 
ÜRO toiduabiprogramm (WFP) 
 
ÜRO  toiduabiprogramm,  mis  asutati  1961.  aastal  on  maailma  suurim  näljaga  võitlev 
humanitaartabi   organisatsioon   maailmas.  Hädaolukordades  toiduabiprogramm  tarnib 
toitu  sinna,  kus  seda  kõige  rohkem  on  vaja,  et  päästa  sõdade,  kodusõdade  ja 
loodusõnnetuste ohvreid. Toiduabiprogramm on osa ÜRO süsteemist ja on vabatahlikult 
rahastatud.  Antud  orgranisatsiooni  visiooniks  on,  et  igal  naisel,  lapsel  ja  mehel  oleks 
juurdepääs toidule, mida nad vajavad aktiivseks ja tervislikuks eluks. Nad töötavad selle 
visooni  suunas  koos  oma  ÜRO  agentuuride  partneritega  Roomas  nagu  Toidu-  ja 
Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise maaelufondiga (IFAD) ja teiste 
partneritega. Aastas jõuab toiduabiprogramm WFP toiduabiga 90 miljoni inimeseni  80 
eri riigis.  
 
Mõned faktid aastast 2012: 
  2012. aasta andmetel on WFP-l 5000 veokit, 50 lennukit ja 30 laeva, millega nad 
tarnivad toitu üle kogu maailma 
  WFP  teeb  koostööd  1500  mittetulundusühinguga  ja  40  Punase  Risti 
ametiühinguga 
  aastal 2012 jagati üle maailma laiali 3,5 tonni toiduaineid 
  2012. aastal said 3,5 miljonit last koolilõunat süüa 
  WFP-l on 13 500 alluvat   
 
Toiduabiprogrammi  missiooniks  on  teha  lõpp  globaalsele  näljahädale.  Iga  päev  WFP 
töötab üle maailma kindlustamaks, et ükski laps ei peaks minema näljasena magama ja 
kõige vaestematel ja haavatavamatel, eriti naistel ja lastel oleks juurdepääs toidule, mida 
nad  vajavad.  WFP  toetab  riiklikke,  kohalikke  ja  regionaalseid  toiduga  kindlustatuse  ja 
toitumise   plaane .  Toiduabiprogrammi  strateegiline  plaan  aastateks  2014-2017  annab 
 
 
ülevaate WFP tegevusest ja selle rollist, saavutamaks näljavaba maailm. Kava näeb ette 
nelja eesmärki.  
 
ÜRO toiduabiprogrammi eesmärgid: 
  Päästa elusid ja kaitsta elatusvahendeid/elatist hädaolukorras 
  Toetada toiduga kindlustatust ja toitumist 
  Vähendada  riski  ja  võimaldada  inimestel,  kogukondadel  ja  riikidel  täita  oma 
toidu ja toitumise vajadusi 
  Vähendada alatoitumust ja lõhkuda põlvkondade vaheline näljaring  
 
ÜRO toiduabiprogrammi annetused ja  rahastus  
 
Toiduabiprogrammi annetused ja rahastus tulevad: 
  Erinevate  riikide  valitsused-peamiselt  rahavastavad  WFP  tegevust  erinevate 
riikide  valitsused.  Umbes  60  valitsust  võtavad  osa  WFP  erinevate  projektide 
rahastamisest. Kõikide valitsuste toetused on täiesti vabatahtlikud. 
  Korporatsioonid-ka  üksikud  ettevõtted  võivad  anda  olulise  panuse  võitluses 
näljaga.  Ettevõtete  annetused  rahas,  toodetes  või  teenustes  aitavad  vabastada 
nappe ressursse, et aidata WFP-l toita veel rohkem näljaseid inimesi. 
  Eraisikud-nende  annetused  võivad  muuta  näljas  olevate  inimeste  elu.  Isiklik 
annetus  võib  pakkuda  hädaabi  toidunorme   kriiside   ajal,  spetsiaalset  toitu 
koolilastele, toitu kui tasu, mis aiab inimestel taastada  koole  ja teid peale  kriise  
ja looduskatastroofe.  
 
 
 
Joonis 1. TOP 5 donors in 2012 
 
Top  5  annetajad  2012.  aastal  olid  Ameerika,   Kanada ,  Jaapan,  Euroopa  Liit  ja 
Suurbritannia
 
Nälg maailmas 
 
Näiteid  ägedast  näljast  või  nälgimisest  võime näha tihti teleekraanilt,  näiteks kus ema 
on liiga nõrk, et imetada oma last Etioopiat tabanud põua tõttu või sõjast räsitud Süüria 
pagulased   ootamas  järjekordades  toitu  või  pilt  Haitist  ja  Pakistanist,  kus  helikopterid 
kukutavad  maavärina  ohvritele  energiabatoone.  Need  situatsioonid  on  kriiside  nagu 
sõda või loodusõnnetuse tulemused.   
 
Mis põhjustab aga nälga: 
   vaesus -inimesed,  kes  elavad  vaesuses,  ei  suuda  muretseda  piisavalt  toitu 
iseendale   ja  enda   perekonnale .  See  aga  muudab  neid  nõrgemaks  ja  vähem 
suutlikuks teenida oma perele piisavalt raha, et pääseda vaesusest ja näljast. 
  investeeringute vähesus põllumajanduses 
 
 
  kliima  ja  ilm- looduskatastroofid   nagu  üleujutused,  põuad  ja  troopilised  tormid 
on  üha  sagedasemad  nähtused,  mis  põhjustavad  õnnetuid  tagajärgi  vaestele 
arengumaade elanikele. Põud on üks toidupuuduse tavalisemaid põhjuseid. 
  sõda  ja  väljaränne-üle  terve  maailma  sõjalised  konfliktid  häirivad 
põllumajandust  ja  toiduainete  tööstust.  Võitlused  sunnivad   miljoneid   inimesi 
oma   kodudest   lahkuma,  ümberasustatud  satuvad  aga  olukorda,  kus  neil 
puuduvad vahendid, et end ära toita. 
  ebastabiilsed   turud -viimastel  aastatel  on  toiduhinnad  olnud  väga  ebastabiilsed, 
mistõttu  paljud  vaesemad  inimesed  ei  saa  endale  järjepidevalt  lubada  piisavalt 
toitu, et täita oma päevane vajadus. 
  toiduainete raiskamine-1/3 (1,3 miljardit tonni) kogu toodetud toidust ei tarbita 
kunagi.  Selline toidu raiskamine esindab  mööda  lastud  võimalust, et  parandada 
globaalset toiduga kindlustatust maailmas, kus üks inimene kaheksast on näljas.  
 
Faktid seoses näljaga üle kogu maailma: 
  842 miljonil inimesel maailmas ei ole piisavalt süüa 
  14,3% arengumaade populatsioonist on alatoitunud 
   Aasia ainuüksi on üle 500 miljoni näljase inimese 
  kehv  toitumine  põhjustab  45%   surmajuhtumitest   alla  5- aastaste   laste  seas,  mis 
teeb aasta umbes 3,1 miljonit last 
  üks kuuest lapsest maailmas on alakaalus 
  66 miljonit last osalevad koolitöös näljasena, sellest 23 miljonit last Aafrikas  
 
 
 
Joonis 2. Hunger Map 2013 
 
Antud   kaardilt   võib  näha,  et  sellistes  riikides  nagu   Etioopia   ja  Zambia  on  alatoitunud 
inimesi  kõige  rohkem,  35%  ja  isegi  üle  selle.  Järgmisena  on  protsent  üsna  kõrge  25-
35%  näiteks  Tšaadis,  Botswanas  ja  Namiibias.  Roheline  värv  näitab,  et  alatoitunud 
inimesi on antud piirkonnas alla 5%, kollane 5-14%, oranž 15-25%, punane 25-35% ja 
lilla 35% ja üle selle. 
 
Näited WFP tegevusest 
 
WFP tegeleb selliste programmidega: 
  Toit töö eest 
  Raha ja talongid toidu ostmiseks  
  HIV, AIDS’i ja tuberkuloosi haigete toitlustamine 
  P4P  ehk   Purchase   for  Progress-arengumaade  põllumajanduse   toetamine   ja 
arendamine 
  Koolitoidu programm  
WFP operatsioonidena eristatakse: 
  erakorralisi operatsioone 
  spetsiaalseid operatsioone 
 
 
  abi- ja taastamistööde operatsioone  
 
Süüria erakorraline operatsioon 
2011.  aasta  algas  Süürias  kodusõda,  mis  on  nüüdseks  kestnud  kolm  aastat.  Hiljutised 
uurimused  näitavad,  et  pea  poolel  elanikkonnast  Süürias  on  probleeme  toidu 
kättesaadavusega.    WFP  on  üha  enam  mures  inimeste  toitumuse  pärast,  kes  elavad 
piirkonades  üle  riigi,  kus  toidu  kättesaadavus  on  väga  halb.  Toiduabiprogrammi 
eesmärgiks  on  2014.aastal  jõuda  toiduabiga  7  miljoni  süürlaseni,  neist  4  miljonit  on 
Süürias  ja  3  miljonit  pagulast  naaberriikides.  See  on  WFP  üks  kõige  keerulisem  ja 
suurem erakorraline operatsioon. Toiduabiprogramm tarnib Süüriasse eelkõige jahu, õli, 
konserve ja ka kütust, et pered saaksid süüa teha ja hoida kütteseadmed töös. Samal ajal 
väljaspool  Süüriat  aitab  WFP   pagulasi   Iraagis,   Jordaanias ,  Liibanonis,  Egiptuses  ja 
Türgis, kus jagatakse süürlastele peamiselt toidutalonge. 
 
Koolitoidu programm 2013 
“The  World  Food   Programme ’s  vision  is  to   reduce   hunger   among   schoolchildren  so 
that  hunger  is  not  an  obstacle  to  their   development .”  WFP  eesmärgiks  on  vähendada 
nälga koolilaste seas, et nälg ei oleks takistuseks nende arengule. 
Igapäevane koolieine annab tugeva tõuke saata lapsed kooli ja hoida neid seal ning aitab 
lastel  keskenduda  oma  õpingutele  mitte  tühjale  kõhule.  Koolitoidu  pakkumisest  saab 
palju  erinevat  kasu.  Fakt,  et  peaaegu  kõik  riigid  maailmas,  nii  arenenud  kui  ka 
arengumaad  pakuvad koolilõunat, on sellele tõestuseks. Mitmetes riikides, kus vaesus ja 
nälg on suuremad, pakub WFP koolilõunat 22 miljonile lapsele 60  erinevas  riigis. WFP 
on  tegutsenud  antud  programmiga  üle  50  aasta  ja  on  maailma  suurim  koolilõuna 
pakkuja .  Tuginedes  sellele  kogemusele  toetab  WFP  erinevate  riikide  valitsusi,  et  nad 
saaksid jätkata programmi iseseisvalt.  
 
Mõned faktid koolitoidu programmist: 
  66 miljonit last osalevad koolitöös tühja kõhuga, kellest 23 miljonit last ainuüksi 
Aafrikas 
  2012. aastal pakkus WFP koolitoitu 24,7 miljonile lapsele 60 eri riigis 
 
 
  WFP arvutuste kohaselt on vaja aastas 3,2 miljardit dollarit, et toita ära kõik 66 
miljonit näljas olevat kooliealist last  
 
Joonis 3. WFP School Meals coverage in 2012 
 
 
 
 
 
  
Vasakule Paremale
Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #1 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #2 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #3 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #4 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #5 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #6 Näide abiorganisatsiooni tegevusest-ÜRO toiduabiprogramm #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annnnnu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas
80
pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

VAESUS JA  HUMANITAARABI  TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS?  Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad  ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.  Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on  väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad  saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.  Vaesust jaotatakse :   Absoluutne vaesus ­ inimese tulu jääb allapoole riiklikult  määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid  hädavajalikuks  Suhteline vaesus ­ inimese elatustase on allpool ühiskonna  (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS ­ VIDEO  https://www.youtube.com/watch?v=GL­8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS?  Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused.  Majanduses oleva raske olukorra tõttu.  Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes.  Inimesed e

Geograafia
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang ­ valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang ­ riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania

Ühiskond
UHISKONNAOPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Ka tänapäeval on mõningad piirangud: •tervisepiirang – valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. •kodakondsuse piirang – riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. •Valimised on vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. •Valimised on ühetaolised – lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania

Kategoriseerimata
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (?

Ühiskond
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus:

Sotsioloogia
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid

Ajalugu
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 ­ Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 ­ kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal. 1840 ­ esimesed loomakaitseseltsid (koduloomade humaanseks kohtlemiseks) Nürnbergis, Hamburgis Saksamaal. 1875 ­ esimene looduskaitseline organisatsioon ­ Saksa Linnukaitsjate Ühing. 1888 ­ esimene looduskaitseline seadus ­ Saksa linnukaitseseadus. 1888 ­ kodukoha uurimise entusiast Ernst Rudoff võttis esimesena Euroopas tarvitusele mõiste "looduskaitse". 1906 ­ loodi Preisi Loodusmälestiste Hooldamise Riiklik Asutus ­ esimene omataoline riiklik asutus kogu maailmas. 1909 ­ loodi ühing "Looduskaitsepark" ja selle kaudu nõmme-kaitseala "Lüneburger Heide". Esimeste rahvusparkideni jõuti Euroopas alles möödunud sajandi alguses

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun