Kas meediavabadus rikub inimeste privaatust?
Meedia
pole olnud kunagi nii vaba, kui see on tänapäeval. Igal inimesel on
õigus avaldada oma arvamust ja kirjutada online-meedias
just seda, mida ta avaldada tahab. Meediavabaduse puuduvad kindlad
piirid ja seadused, millest võib kirjutada ja uudiseid teha. Igal
inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole
kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida
mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme
just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid?
Tänapäeval
on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide
lahendamisega. Saated nagu „Võsareporter“ ja „Kaua võib!“ tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba
filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
belkihv
Õppematerjali autor
Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu. Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus. 6 Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline. Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus
jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused. Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest: • Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks, teadusloomeks, kunsti, kultuuri ja muude harrastustega tegelemiseks ning aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus. • ICOM eetikakoodeks: Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud (ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud)
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt
3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib neid jagada viide gruppi: 1. Avaliku elu tegelased 2. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 3. Tavalised inimesed 4. Kaitsetud inimesed 5. Eksperdid Avaliku elu tegelased tuvastatakse kahel alusel: 1. Inimese muudab avaliku elu tegelaseks võim otsustada ühiskonna ja teiste inimeste elu üle. 2. Avaliku elu tegelasteks on ka inimesed, kes avalikkuse tähelepanu ja meedia abil leiba teenivad.
Kuna ühiskonnaõpetuse arutlusteemasid on võimalik avada mitmest vaatenurgast, peaks õpilane siin tutvustama/selgitama/avama ka seda, millisest vaatenurgast ta antud juhul lähtub. Kas majanduslikust (suureneb tööeast välja jõudvate inimeste osakaal), rahvastiku püsimajäämise seisukohast (rahvus sureb välja), sotsiaalsest (kuidas tagada pensionäridele pension ja inimväärne elu ning turgutada sündimuse tõusu) või eetilisest (vanade inimeste väärtustamine ühiskonnas) vaatenurgast. Võimalusi on veelgi. 4 Teema arendamiseks tuleb valitud vaatenurgast tulenevalt püstitada enda jaoks asjakohased küsimused, millele vastates kujunebki arutlus. Antud teemal kirjutades võiksid küsimused olla näiteks sellised: c) Keda üldse lugeda vanaks inimeseks? d) Milline on vanade roll/positsioon ühiskonnas?
ülekohtu eest -- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. 2. PEATÜKK. LOOMUSEISUNDIST 4. Et mõista poliitilist võimu õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma arvesse seisundit, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt -- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelleltki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on ka võrdsuse seisund, milles koguvõimja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellelgi ei ole seda rohkemkui teiste. On ilmne, et samast liigist ja klassist olendid, kes sünnivad samasuguste looduslike eelduste ja võimetega, peaksid olema võrdsed ka üksteise suhtes, väljaspool allumist või allutamist, kui just nende kõigi Isand ja Valitseja ei sea oma tahte avaliku teadaandmisega ühte teisest ülemaks
Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona huvides. Aresti pealepanek, raamatute eksemplaride konfiskeerimine ja likvideerimine ei ole autori enda arvamuse ja vabaduse kitsendamine kuna antud otsus oli tehtud kõlbluse kaitseks. 3. Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus? Austraalia poliitikud oli arvamusel, et see raamat rikub moraalinormid, seega selle raamatut on vaja keelata. Vanemad ei tahaksid, et lapsed loeksid selle raamatu, kuna arvavad et info selles raamatus on vale. Australia haridus minister väidab, et selle raamatu on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi. 4. Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus-Meremaal 5
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid