50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarinaTr
Õppematerjali autor
seaduspärasusi. Reklaamipsühholoogiat rakendatakse majanduses, teabelevis ja propagandas. Ta seondub muuseas majandusteaduse, kaubanduspsühholoogia (tarbijapsühholoogia), sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja zurnalistikaga. (EE 1995:88-89) 5 1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID. Üheks lihtsamaks võimaluseks teada saada, millised on tänapäeva reklaamipsühholoogia peamised teemad, on vaadata autoriteetsemaid eriväljaandeid.(Bachmann, 1994:11). Meil eestis on suurimad reklaamilevitajad ajakirjanduses kõik kollased ajakirjad ning sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress. Erinevad allikad võivad küll erineda detailides, ent üldised suundumused peegelduvad neis kogumina kindlasti. Sellise analüüsi põhjal saame järeldada, et praegu on aktuaalsemateks reklaamipsühholoogia uurimisteemadeks järgmised:
väärtustavad palju rohkem riideid, mille eest nad on suure summa välja käinud. Niiviisi ei jää 19 lihtsalt raha odavate asjade ostmiseks. [20] Tänapäeval kehtib pea kõige, eriti aga rõivaste, kohta lause: "Ma pole nii rikas, et lubada endale odavaid asju." [28] 7.1.3. Riiete säilitamine Igal trendil on aeg, kus see kogub hoogu, on moekas ja läheb moest. Selliste tsüklite aeg on olnud mõnikümmend aastat. Tänu tänapäeva kiirele moele, on oodata trendi eluringi lühenemist. Praegu on tendents riided nende moest minemisel ära visata või anda, kuid veelgi kiirem trendivahetus sunniks eelistama kvaliteetsemaid rõivaid, mis näevad kauem ilusad välja, ning neid paremini hooldama. [29] 7.1.4. Säästlikkus Toodete eluringi pikendamine väldib n-ö mõttetute jäätmete tekkimist ja uute toodete valmistamiseks kuluvaid ressursse. Selleks tuleks asju kasutada hoolivalt, korduvalt ja neid parandada
tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle.
Nende eristamine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel: finantsosakond (raamatupidamine); ostuosakond; müügiosakond;
10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised.
Turul kasutatakse inimesi ära, sellise kultuuri tarbimine on passiivne ja automaatne. 3 ja 4 punkti tulemusel ongi saanud kokku mass: komertskultuur on meeldiv ja nauditav. 5. Poliitiline aspekt. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest, mis ühiskonnas aset leiab. Mõiste hegemoonia - on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. 6. Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud
kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale,
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid