Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? (1)

Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik?
Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga , aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 – 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja?
Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas see veel hirmu inimestes privaatsuse ja turvalisuse osas. Tollel korral polnud midagi väga tõsist toimunud, aga see ei tähenda, et mõninga teisel juhul see „ virtuaalne sõda“ jääks nii väheseks. Selleks, et küberrünnakudest hoiduda, tuleks võtta õppust juba toimunust. Muuta tuleks serverite süsteemi turvakusenaks, seda tehes näiteks SSL’s või DNSSEC’i kasutusele võtmisega.
Uurides ajalugu, tundub et inimesed pole aegade jooksul muutunud. Ühiskonna liikmed teevad oma igapäevaseid toimetusi ja otsuseid nagu meie esivanemad . Selline kord toimub ka riikide vahelistes suhetes, kus territoriaalne küsimus jääb siiski õhku. Kunagiste vallutatud maade eest on valmis mõningad riigid isegi sõdima meie esivanemate tehtud tegude pärast. Keegi ei tea päris täpselt, kas meie naaber või teine riik soovib taas vallutada maid, mis kuulusid peale vallutamist neile. Alles hiljuti toimus Krimmi poolsaare tagasi võtmine Venemaa koosseisu, see ei tähenda juba näitab, et see ei pruugi ainult piirduda sellega. Paljud asjaolud , kus riiki soovitakse tagasi „liita“ sõltub just sellest, kuidas see riik ise hakkab vastu, mis võib omakorda viia sõjani. Kindlasti peavad enamik riike oma iseseisvust tähtsamaks ning on valmis oma vabaduse nimel sõdima.
Põhjuseid, miks tulevikus sõda võib alata on raske ette ennustada. Sõja võib algatada ka 21. sajandil rahvuse või usu tagajärjel. Teise riigi rahvuse mitte sallimine võib viia lõppude lõpuks sõjani, kui selles riigis elab mitu teisest rahvusest kodanikku, siis võib teine riik nende kaitseks välja kuulutada ka sõja. Selline olukord oli ka Krimmi poolsaarel, kus Venemaa soovis kaitsta oma rahvusest inimesi ning tegi kogu seda asja Ukraina koostööga. See ei tähenda et igas riigis on see olukord nii, teised riigid võivad vastata hoopis sõjaga ning nad ei soovi teha koostööd.
Sõjas pole väga aktuaalsed teemad 21. sajandil, aga see ei tähenda et neid ei pruugi üldse toimuda. Suur osa sõltub sellest, kuidas riigid suudavad omavahel teha koostööd ja sõlmida kompromisse. Selleks, et vältida igasugust sõjategevust tuleb meil õppida minevikust ja mitte korrata juba tehtud vigu.