Michelangelo Buonarroti (1)

Michelangelo Buonarroti
Itaalia skulptor, maalikunstnik , arhitekt , luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal.
Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal .
1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi.
Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494 -1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal
Tähtsamad noorpõlvetööd on “Pieta” Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja “Taavet” Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504 ); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab eikspresiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 1505 aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavsti Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetrise võitluseks valmistuva “Taaveti”, “Moosese” ja “Aheldatud orja”. Hauamärk mille kallal ta 30 aastat töötas jäi lõpetamata.
Aastatel 1508 -1512 maalis Michelangelo Vatikani Sixtuse kabeli laemaali. Ta veetis neli aastat laeal poolseljakil asendis. Sixtuse kabeli llaemaal kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks oli seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 m2-sel pinnal on umbes 350 figuuri.
1534.- 1541 aastail lisandus “Viimse kohtupäeva” stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti.
Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli , mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tomasso Cavalierile.
Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis selle aja jooksul kunstis toimusid, sealjuures ka renesanssi asendumist barokiga.