Donato Bramante (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Donato Bramante

KUNSTIAJALUGU Donato Bramante Kristin Vaher III DEK Donato Bramante Donato d'Angelo di Pascuccio 1444 ­ 11. märts 1514  Aastad Urbinos ja Milanos Urbino 1444-1474 Nooruses asus õppima maalikunsti Fra Cannavale käe all Tegutses Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel Milano 1474-1499 1476 võttis Hertsog Ludovico Sforza ta õukonnaarhitektiks 1482 ­ 1486 Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1492 ­ 1499 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1499 oli sunnitud Milanost lahkuma

Kunstiajalugu

12

ppt

Donato Bramante

lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 ­ 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata.  Milaano, 1482­1486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 1492­1498 Santa Maria delle Grazie  Rooma, 1502 San Pietro in Montorio  Rooma, 1504 Santa Maria della Pace  Rooma, 1503 1506 San Pietro in Vaticano Vatikan, Rooma, 1506 Cortile del Belvedere ·Väiksemad tööd Roomas ja Bolognas ·Avaldas mõju kogu

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile. 18. Tempietto ­ asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante. II skulptuur 1. Nicola Pisano - 1225-1284.a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas neid nii kompositsioonis ja tehnikas, 2. Giovanni Pisano- 1250-1314.a., Nicola Pisano poeg, tegeles gooti katedraaliplastikaga, tema figuuride kehaline ja vaimne väljenduslaad on mitmekülgsemad, hoogsamad ja vähem ranged kui tema isa töödes. 3

Muusika

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14  kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike

Kunstiajalugu

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

● Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. ● 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike

Arhitektuuri ajalugu

5

doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas. BRUNELLESCHI (1377-1446) ­ projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut. Tuntumad vararenessansi arhitektid: da Sangallo, da Laurana, Lambardi, Tullio Kõrgerenes. ajal saavutati täis hiilgus. Kunsti keskuseks kujunes Rooma. Rajajaks oli BRAMANTE (1444- 1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo, kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd ehitusvormide tugevdamise ja lihtaustamise, aga ka ruumi mõõtmete suurendamise ja avardamise poole. Kõik detailid pidid olema minimalistlikult rikastavad. Kõrgrenessansi lossitüüp sünnib Firenzes, mida saab kirjeldada, kui kvantkiviehitusest pilastrite ja poolsammastega liigendatud fassaadide suursugusust ehitist, mis kaunistati niššidega. Kirkuhoonetele ehitati kuplid. Kõrgrenessansi arhitektuuristtili rajajaks on Donato Bramante, keda huvitas kuppelehitiste konstrueerimine. Püüd saavutada võimalikult väheste vahenditega suursugune ruumimõju ja detailide harmoonia tervikuga sai kõrgrenessansi arhitektuuri loomise eesmärgiks. Ajastu lõpul otsisid arhitektid antiikajastu ehituskunsti reegleid, et neid oma ehitistes kasutada. Kõrgrenessansi arhitektid, kes võtsid Donato Bramantest eeskuju, olid Raffael, Baldassare Peruzzi ja Antonio da Sangallo.

Kultuuriajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)