RS-liides ja modemid aruanne (0)

Margus Koot
Kodused tööd - eka.kootplaan.ee
Koolitajate vlik lai, oluline nede  kompetents . 
LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, 
esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on 
sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda,  pidevad  muutumises
Mis on  planeering , mis on  planeerija  rollid
Kes määrab linna  palge
Kuidas mõjutavad teineteist 

inimesed, sotsiaalse  kooslused  jm  huvigrupid

amelik korraldus  institutsioonid

linn
o
arhitekti roll need kokku siduda
Sotsioloogilised   lähtekohad :
Sotsiaalsete koosluste käitumismallid

strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos  harmoonia  ja 
tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas 
kogu süsteem on olemuslikult väär)

konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on 
kokkulepete  puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, 
kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest)

kirjeldav –  mikrosotsioloogia , kus inimesed annavad asjadele tähendust
o
sümboolne   interaktsionism  – suheldakse üksteisega kokkulepitavate
sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on 
inimeste omavahelise  suhtluse  tulemus, miks  pliiats  on pliiats, 
mitte nt sool)
o
dramaturgiline   lähenemine  – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu 
rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev 
rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides.
o
Etnometodoloogia  – teatud  olukordades  käitume sel moel, et me 
teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme
Muud  lähenemised

Humanistlik  sotsioloogi – vastukaaluks positivismile –  sotsioloog  peab 
aitama inimesi

Feminism  – vähem võimu  omavate  seisukohti ei arvestada

Bioloogiline  determinism  – käitumiserinsvuste…

Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut

Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – 
inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga
Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad
Sotsiaalsed institutsioonid
Üksikud komponendid, üksikosade struktuur
Perekond ja abielu, vanuseline  kihistumine

Kaasaegne perekond on muutumises

Abielu kui kooselu mõiste on muutunud
Tootmine ja  teenindamine

Majandussüsteemide  teke

Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist

Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots  hierarhia
Töökeskkond

Telekommunikatsiooni  areng
Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks

Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum
Võim ja poliitika

Traditsiooniline  domineerimine  –  tsaar , kuningas

Karismaatiline  domineerimine –juhi erakordsus

Legaalne  domineerimine –  umbisikuline  side valitseja ja vallitsetava vahel
Ühiskonna  institutsionaalne  struktuur
Ühiskondlike institutsioonide toime

Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad

Sotsiaalsete riskide individualiseerimine

Koalitsioonid  ühiskondlike probleemidega tometulemiseks
Haridus

Hariduse avalik funktsioon – kultuuri  edasiandmine

Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on 
konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse

Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses

Eluaegne õpe 
Religioon
Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust  senikaua , kui  ideaalid  ja  rituaalid  
vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust
Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum
Uskumuste süsteemid

Pärimusmüüt –  kirjeldavad  sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai 
grupp alguse

Praeguse aja  käitumisreeglid

Linnastumine  tekib  sekulariseerumine

Teadus ja  tehnoloogia
Sotsaalsete muutuste allikad
Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, 
institutsioonid, sotsiaalsed suhted
Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja 
isikustasand)

Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid

Sissetung

Kultuurilised kontaktid

Innovatsioon

Populatsiooninihked

Difusioon
Tehnoloogia ja kultuuriline  lõtk
Tehnoloogia difusiooni mudel
Keskkonnaruumi piirid
Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda
vaesusega
Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt 
üleüldise vastutamatuse  sündroom
Loodus ja ühiskond
Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp
Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid
Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines)
Väiksemd ehitised
Taaskasutatavad  materjalid
Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid
Üksnes  kasvatatud  metsa kasutamine ehituses
Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine
Efektiivne  energiakasutus
Hoonete taaskasutamine
Looduskeskkonna hoidmine
Psühholoogilised  lähtekohad
Aisting  on  elementaarne   meeleline  lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev 
impulss
Eetika -  Esteetika
Keskonnaeetika ja  maakasutuse  eetika
Arhitekti eetika
Kas  arhitekt  on  tellija   advokaat ?
Töökeskkond
Mis on töökeskkond?  Ettevõtlus  –  tööandjad  ja palgatöötajad
Sotsiaalsfäär  – era kui riiiklik, elanikkkonna  vananemine , töödtus vanaduse 
leevendamiseks
Riigistruktuurid ja kohalik võim
Kultuur
Tööle jõudmine, transport
Töökekskkonna uued suunad

Internetiturundus  – tootja või käsitöölise võimalus turustada oma kaupa 
vahendajata.
Klišeepõhised  töötegemise  rollid, töökeskkond on muutumas, inimene paks 
kaasakohanduma, mite  otsima  põhjused sellest vältimiseks. 

Kaugtöö
Töötamise viis,  töötaja  füüsilist kohalolektu asendab  virtuaalne   kohalolek
Kaugtöö liigid
Satelliitbürood –  töökoha  filiaal
Kohalikud kaugtöö keskused
Kodus töötamine
Mobiilne kaugtöö
Segavariandid

Riiklik kaugtöö – 
Liikumisest   liiklus , transport,
Juurdepääs ja kohalejõudmine, pole oluline, millega me liigume, vaid oluline see, 
kuidas ja arukam oleks  kuhugi  kohale jõuda
Seadusruum ja eetikaruum
Seadusruum
Linnaplaneerimist mõjutavad seadusi:
Planeerimiseseadus
Kohaliku omavaitsuse korraldamise seadus
Planeerimisseadus
Planeeringute liigid on:
Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu 
üldistatud strateegiline  käsitlemine .
Maakonnaplaneerinig
Üldplaneering
Detailplaneering  annab  ehitusõiguse
Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik  omavalitsus .  Kes peab tagama 
planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm.
Planeerimise praktika
Vaba aja ruum ja aktiivala:
Talvel:
Murdmaasuusatajad
Kelgutajad
Tervisejooksjad
Matkajad
Sobivate tingimuste korral
Mäesuusatajad, lumalaudurid
Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, 
mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike  hoonestusõigus  jne
Kokkuvõte:
1. teooria praktika ja arhitekti roll. Ruumiaspektid, sotsioloogia ja 
psühholoogia . Teooria keskendub vormi analüüsi asemel tervikkeskkonna 
mõtestamisele
2. Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis
3. Arhitekti urbanisti topeltroll – senirajatud tehiskeskkonnas probleemidja 
uue ruumi esteetika
4. Meil ei ole mugavaid ääretingimusi, teadvustama olukorda nii nagu ta on, 
peame korraga tegelema mineviku kvaliteetseks muutmisega ja tajuma, 
kuhu tulevik viib.
5. Teooria. Ruumilise planeerimise kompetents. Kas planeerib?
6. Sotsiaalsete koosluste käitumine
7. Ühiskonna struktuur ja isnstitutsioonid –  formaalsed  vormingud, mille läbi 
probleem lahendatakse. Kui korda pole  luuakse  politsei nt
8. Sotsiaalsete muutuste toimemehhanismid. Muutused ühiskonnas on meie 
enda teha. 
9. Sühholoogia ja ruumi  tajumine
10. Ökoloogiline  orientatsioon  ja keskkonnaruum
11. Seadused ja  raamid
12. Eestika ja esteetika
13. Asualad, eluaseja ruumiajadus
14. Avalik ruum ja linnaruum – palju taba grupp teha ja vastutada avaliku 
ruumi planeerimises. 
15.