mind näevad?") Roll on sotsiaalselt defineeritud omaduste ja ootuste kimp, mis on seotud ühiskondlike positsioonidega ja on sõltumatu meie isiksusest. Kuhn arendab edasi mina (,,I") ja mind (,,me)" hääbub ühiskonna surve all, ,,me" võtab üle freudistlik joon. Teine suund Blumer (Mead'i õpilane) meil on loovust vabaduse ruumis rohkem - ,,I" on samaväärne partner sotsiaalsele minale. Dramaturgiline sotsioloogia rajaja Erving Goffman (1922 1982) impression control (kontrollime muljet, mida jätame teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes
Operett Kujunemine: Zanr tekkis 19 saj-l Prantsm-l itaalia koomilisest ooperist ning prantsuse vodevillist. On kõne, laulu ja tantsuga meelelahutuslik muu-sikaline näitemäng. Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst -...
end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem
• Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali
Ooper "Rigoletto" on kirjutatud Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" järgi See draama sai 1832. a. tohutu skandaali osaliseks Tükk sai lavastuskeelu ning Hugo kaebas Prantsuse valitsuse kohtusse Järgmine lavastus toimus alles 50 aastat hiljem. Ooper "Rigoletto" Verdi lugu on Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta Ooperi dramaturgiline külg ongi Rigoletto tragöödia Ooper "Rigoletto" Ooperi koosneb peaaegu täielikult duettidest ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igaühel oma tunded ja oma tekst. Ooper "Aida" "Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik,
Oh tõde, miks see valgus tõi mind sellest unest ärkvele Ateenast pärit üks kuulsamaid Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on kirjutanud draama ,,Kuningas Oidipus." Sophokles on kirjutanud 123 näidendit, kuid meil on võimalus lugeda neist vaid seitset tragöödiat. Autor tõi sisse kolmanda näitleja, see oli tähtsaim dramaturgiline uuendus. ,,Kuningas Oidipust" loetakse Sophoklese populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Teoses näidatakse kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettenähtud põhjustel ja näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Aga nagu ka vanad kreeklased uskusid: alati võidab jumalate tahe, nende poolt kindlaks määratud tulevik. Pimeda saatuse vastu võideldes on suurim lootus, et see oleks uni.
Bartok- ,, Allegro barbaro" Orff- ,, Triumfid" Prokofjev- ,, Sarkasmid" Sostakovits- ,, Leningradi sümfoonia" 18) Heliloojad, tippteosed 20. saj II pool Cage- ,, Credo on us" Boulez- ,, Haamer ilma meistrita" Stockhausen- ,, Zeitmasse" Berio- ,, Opus number zoo" Pärt- ,,Perpetuum mobile" 19) Missuguseid kompositsioonitehnikaid kasut. Avangardistid`? 20) Minimalism? Püüdles heakõlalisusele ja lihtsusele. - Napp muusikaline algmaterjal - Puudub muusikalis-dramaturgiline arendus - Tulemus on seisundimuusika. 21) Postmodernism? Levinuim süvamuusika vool 1990. aastatel. Mitme stiili ühisnimetaja. 22) Arvo Pärt? - uustonaalne suundumus - neoklassitsism - avangradism - sakraalmuusika
) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid. Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased
,,Kongress tantsib" on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning ,,Viini veri" esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta meloodiad olid publikule liiga tuttavad. Alles mõned aastad hiljem kuulsas An der Wien- teatris saatis operetti menu. Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et ,,Viini veri" jääb alla ,,Nahkhiirele", kuid seda siis ainult liberetto osas. Muusikaliselt kuulub siia uskumatult palju igihaljaid lugusid.
Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au,
Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan"
kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest) kirjeldav – mikrosotsioloogia, kus inimesed annavad asjadele tähendust o sümboolne interaktsionism – suheldakse üksteisega kokkulepitavate sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi
Assotsiatsiooni 73-ndaks presidendiks. Ta sureb momendil, kui kuulsus ja professionaalne tunnustus on lõpuks temani jõudnud. Olles oma eluajal vähetunnustatud, omab Goffman üha suuremat tähtsust tänapäeva sotsiaalteadustes. Tema talent seisnes selles, et ta suutis veenvalt tõestada kõikide teaduste, mis uurivad meie igapäevast elu selles maailmas, tihedat vastastikkust seost, sõltuvust ja mõjutatavust. (Kravtsenko 1997) Valisin Erving Goffmani kuna tema dramaturgiline lähenemine tundus huvitav. Soovisin sellest teooriast saada täpsemat ülevaadet, sest vahel on elu mullegi tundunud kui näitemäng, kus me oleme vaid nukud, kellele on antud mingi kindel roll täita. Mina nimetaksin elu rohkem nukuteatriks, kus jumal oma suva järgi inimestele teatud välimuse ja iseloomuomadused annab ja vaatab kõrgelt, kuidas me nendega elus toime tuleme. Samuti meeldis mulle Goffmani mikroanalüütiline lähenemine, mille abil saab uurida kuidas
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka
Elas 90 aastaseks.Peetakse targaks ja andekaks.Ei jäänud kunagi kolmandaks.Kirjutas ka lüürikat.Tema populaarsus oli üle Kreeka.Tema matuste ajaks peatati sõjategevus.Oidipusega ta ei võitnud Tema teoseid: Oidipus - "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik,
Helilooja isikupära tuleb rohkem esile Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Kujunesid välja uued vormid, olulisim sonaadivorm. See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda. Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii
võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute. "Järgmine voor'' 7 veeb. 2012 Mihkel Raua esiknäidend "Järgmine voor" "Mihkel Raua näitekirjanduse debüütteos ,,Järgmine voor" üllatab meeldivalt oma tugeva dramaturgilise vormi poolest. Siin on olemas ülesehitus, pöörded, kus tegevus lausa Aristotelese kaanonite kohaselt oma vastandiks muutub, ja finaalis lõpplahendus, kus dramaturgiline pinge vabastavalt laheneb." Mina valisin ''Sinine on sinu taevas'' 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud. - Eesti Ekspress Raua teos täidab kõik ees märgid, mida sellise raamatu autor võiks soovida ,,Sinine on sinu taevas" on tõesti kaasahaarav ning Raua teravmeelitsemine paneb sageli muigama. -Eesti Päevaleht Ettevaatust: Raua raamat võib teis paljugi pea peale keerata. Ja rebida sisimast välja tundeid, mille olemasolu te aimatagi ei
Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma
· Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad? Dramaturgiline tekst võib olla mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina. Ei pea olema valmiskujul näidend. Dramaturgiline tekst võib olla ka varem fikseeritud, kuid tihti sünnib proovide käigus. Näide: Merle Karusoo "Küpsuskirjand 2005" koosnes riigieksamite kirjanditest, mille põhjal koostati proovide käigus lavastuse dramaturgiline tekst, mida näitlejad laval rääkisid. Draamateksti osad: 1) remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid
(neil oli vist laps, kui ma ei eksi) Sisu oli selline, vabandust, kui kuskil mööda lasin, lugesin seda aasta aega tagasi. "Kuningas Oidipus" Teoseanalüüs "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese
sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Repriis Eks Töö posi tlus tsio on Pea- Side Kõr Lõp Pea- Side Kõr Lõp
määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi (draamasid), milles kõik rollipartnerid on näitlejad, kes mängivad rolle sotsiaalses keskkonnas või laval (1, 4) Üksteist mõjutades loome fassaadi – oma füüsilise välimuse, käitumise ja sotsiaalse situatsiooni määratlemise. Edasi me toetume teistelt saadavatele vihjetele ja nende abil kohandame ennast rolli mängimiseks.
kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia. Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu. Beethoveni üheksandast sümfooniast tuli idee kasutada soliste ja koori sümfoonias. Beethovenilt, Lisztilt, aga ka teisest muusikakultuurist pärit Berliozilt võttis Mahler eeskuju, lisades teostele programmi ning loobudes sümfooniate traditsioonilisest neljaosalisest vormist. Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht? Pelgas sellele arvu panna kuna kartis et see jääks tema viimaseks teoseks kuna üldjuhul ei jõudnud helilloojad rohkem sümfooniaid kirjutada kui 8-10. Teose kirjutamise ajendiks oli tütre surm ja paratamatu südamehaiguse diagnoos. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik depresiivne
Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Ekspositsioon Töötlus Repriis Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu-
oligi tapnud Laiose teel Teebaisse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku. "Kuningas Oidipus" Teoseanalüüs "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe,
mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised;
Kuningas Oidipus Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende
emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7. Mis on dramatiseering, mis on dramaturgiline tekst? Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramatiseering võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust. Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos
emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi. Draama on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. 7. Mis on dramatiseering, mis on dramaturgiline tekst? Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramatiseering võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust. Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos
dialoog – tegelaskõne ja paralingvistilised märgid; remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid; paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlus Draama – näitekirjanduse tähenduses, peamiselt on 1 põhiline dramaatika žanr tragöödia ja komöödia kõrval, tähendus kujunes 18.saj keskel, draamateater on sõnateatri tähenduses Dramaturgia – teatud perioodi kirjandusprotsess, tekstide kogu, nt kõik Shakespeare tekstid on tema dramaturgia Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend, võib olla varem fikseeritud Dramatiseering – eepilise teose (romaan, jutustus, novell jne) töötlus draamavormi v näidendiks, võib hõlmata mitut alusteksti või ainult osa tekstist, proosatekstist tehakse näidend 5. Lavastatav draamatekst Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras
vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE KOHTA.Ka neid teooriaid on palju, kuid ühiseks jooneks on seee, et nad lähtuvad inimestevahelisest interaktsioonist e vastasmõjust. VI. Näide: Dramaturgiline lähenenemine.Inimestevahelist vastasmõju vaadeldakse kui lühikesi teatrietendusi, kus inimesed otsivad ennast, püüavad teistega manipuleerida, kaitsta oma identiteeti ja luua reeglid. Päeva jooksul mängime erinevaid rolle. Seega on meie elu nagu teater, kus on nii draamat kui komöödiat ja kus tulemused pole alati etteaimatavad. ETNOMOETODOLOOGIA Suur osa meie tegevusest toimub nii, et me ei anna sellest endale teadlikult aru
kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja" · Millised heliloojad olid seotud järgmiste isikutega: George Sand- Oli seotud hingeliselt F. Chopiniga. vürst Estherhazy- Oli seotud J.Haydeniga.Hayden töötas tema õukonnas kuid lahkus ,,Lahkumissümfooniaga".
kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. · Nimeta 3 heliloojat, kes on kirjutanud reekviemi: J.Brahms; C.Kreek; F.Liszt; W.A.Mozart; F.Schubert;G.Verdi; Andrew Lloyd Webber · 3 Tsaikovski balletti- "Luikede järv";"Uinuv kaunitar"; "Pähklipureja" · Millised heliloojad olid seotud järgmiste isikutega: George Sand- Oli seotud hingeliselt F. Chopiniga. vürst Estherhazy- Oli seotud J.Haydeniga.Hayden töötas tema õukonnas kuid lahkus ,,Lahkumissümfooniaga".
saladuse. Olukorrad mõjutavad kõneaineid ja kõneviisi. Draama dialoog on sõnaline tegevus. · Olevikulisus draama aeg-ruum on olevikuline. Näidatakse siin ja praegu toimuvaid juhtumisi. Draama sündmused rulluvad lahti vahetult vastuvõtja ees. Vaataja viibib laval toimuvaga samas ruumis ja ajas. Põhitunnuste rikkumist tajutakse normist kõrvalekaldena. Tegu võib olla kas kehva või uuendusliku autoriga. Dramaturgiline tekst tugineb teistele tekstidele, mõeldud teatris draamateosena esitamiseks. Kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend. Võib olla fikseeritud, ent tihti sünnib proovide käigus. Dramatiseering eepilise teksti töötlemine näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. Tüpoloogiad ehk kuidas on loodud? · Alusteksti hõlmatus: osa , 1 või mitu alusteksti · Dominant ehk lähtepunkt:
Sonaadivorm koosneb reeglina kolmestlõigust. 1. Ekspositsioon esitlebomaettelõikudeskahtpeamisthelistikku toonikatpeapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on kummalgi lõigul oma teema, nende selgemakseristamiseks. 2. Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt, kulminatsioon, mis lahendabstabiilsessepeahelistikkujärgmiselõigu algul. 3. Repriis kordab ekspesitsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. Repriis tasakaalustabtöötlusekulminatsioonija on kõigestabiilsemvormiosa. Sonaadivormikasutatakseenamastisonaaditsükli kiiretesosades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosalinekammersonaaditsükkeltempodegakiire aeglane kiire. 2) neljaosalinesümfooniatsükkel
stuudioseinte vahelt publiku ette. Tulemus sokeeris üldsust. ,,Mixtur" MINIMALISM Millal tekkis ja miks muusikas minimalism? 1960. aastate lõpust tekkis maailma muusikakaardile vastukaaluna avangardismi teravatele kooskõladele ja komplitseeritusele minimalism, mis püüdles heakõlalisusele ja lihtsusele. Kirjuta, mis iseloomustab minimalistlikku muusikat. Napp (minimalistlik) muusikaline algmaterjal. Puudub muusikalis-dramaturgiline arendus. Muusikalise materjali arendusvõtteks on lühikeste elementide kordus. Ühe kujundi või fraasi pidev kordamine, mis loob hüpnootilise kõlaatmosfääri. Tulemuseks on seisundimuusika, mida iseloomustab heakõlaline konsoneeriv helikeel. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus.
koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) · tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? · Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater · Muusikateater: ooper, operett, muusikal · Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) · Nukuteater · miim, pantomiim
edust hoogu saanud Koidula töötas ümber Jannseni loo "Naabre tütred" juba neljavaatuslikuks täisõhtutükiks "Maret ja Miina, ehk Kosjakased". Nende kaheteist kuu jooksul valminud kolme näidendiga Koidula algtõuge eesti teatrile piirdubki. Kõigi lavastamisel teotses ikka sama "perekondlik" ring. Naisteosi mängisid endiselt noormehed (gümnasistid või tudengid). 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". "Säärane mulk" pärineb tervenisti Koidula sulest, tõusnud on ka dramaturgiline osavus võrreldes kahe esimese etenduega. "Säärase mulgi" on "Perno Postimehest" laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süzeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku
1.1. ja 4.1.2. Grupid ja organisatsioonid. 8. Kokkuvõttev loeng: Sotsiaalsest praktikast, sotsioloogia uurimisvaldkondadest, teoreetilistest lähenemistest Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Ontoloogia · Epistemoloogia Peamised (klassikalised) teoreetilised perspektiivid: · Funktsionalism - nähtavad funktsioonid - varjatud funktsioonid -düsfunktsioon · Konfliktiteooriad · Interaktsionalism · Sümboolne interaktsionalism · Dramaturgiline lähenemine · Etnometodoloogia Kaasaegsed teooriad: · Teooria praktikast: Pierre Bourdieu - Habitus - Väli - Kapitalid - Kapitalide konverteeritavus - Sümboliline võim · Strukturatsiooniteooria; sotsiaalne refleksiivsus: Anthony Giddens · Globaalne riskiühiskond; individualiseerumine: Ulrich Beck Materjali leiate loenguslaididelt (vt moodlis), oma konspektidest ja õpikust: · A
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse
Kuid (sic!) igapäevasuhted hõlmavad nii erinevaid suhteid eraelus kui avalikus sfääris, mis sageli põimuvad. Sotsiaalne interaktsioon: suhtlemise protsess, kus suhtlejad üksteise käitumist vastastikku mõjutades üksteise käitumist kujundavad. Sotsiaalne interaktsioon toimib sujuvalt kui inimesed on võimelised üksteise käitumist õigesti tõlgendama. Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub! Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel: · enese esitlemine · muljete juhitavus · käitumine "eeslaval" ja "tagalaval" 6 Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis. Meetod: näidata iseenesestmõistetavaid reegleid nende vastu eksides.
(tegelase esinemine kellegi teisena), teater teatris. Draama on mõeldud teatris esitamiseks teksti piiravad teatri tehnilised ja majanduslikud võimalused. Samuti ajastu eetilised ja esteetilised traditsioonid. Dramaatika ja teater Kuna draamatekste kirjutatakse vähem on hakatud aina rohkem proosat teatri jaoks kohendama. Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlemine näidendiks. See võib olla autoritruu, kuid tekstiga võib ka vabalt ringi käia. Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos.
Debüteerinud näitekirjanduses "Illuminatsioonidega" 1968. aastal, hakkab Vetemaa järjepidevalt näidendeid kirjutama 1970ndail ning tõuseb kohe draamakirjanike juhtgruppi. Vetemaa näidendeid mängitakse hea eduga üle Eesti, samuti mujal NSV Liidus, Soomes, Ungaris, Tsehhoslovakkias jm. Vetemaa näidendid on mitmekihtsed, sallides eri sügavusastmega tõlgendusi ja erinevaid lavastusi. Eesti näitekirjanduses üldise vormilõtvuse taustal paistab soodsalt silma tema dramaturgiline osavus. Vetemaa ise on muigamisi draamat defineerinud kui karakterite geomeetriat aegruumis. Süzeekäigud ja tegelassuhted on läbi mõeldud ning pakuvad rohkelt üllatuslikke pöördeid ja paradokse, puänteeritud finaal laseb asju paista uues valguses. Tegelassüsteem on hoolikalt kalkuleeritud, sarnasus ja erinevussuhted joonistuvad selgesti välja. Dramaturgiat kõrvutab Vetemaa muusikateose kompositsiooniga: ... muusika ja dramaturgia on oma
Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab kaaslase kahtlustamine, kontrollimine; storgele iseloomulik see, et armastajate vahel on sügav sõrprus - "ei märganud, millal meie sõprusest armastus sai", ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu, erose korral oluline füüsiline välimus, erootika, agapele altruistlik käitumine. Eneseesitlus Dramaturgiline lähenemine (idealiseeritud etendused) Püüd meeldida Enese konstrueerimine Mulje juhtimise võtted: · hirmutamine · enese kiitmine · anumine · näitlikustamine · enese takistamine · enese võrdlemine standarditega Meeldivust mõjutavad tegurid · füüsiline köitvus > Halo-efekt · sarnasus (hoiakud, elustiil, isiksus, sotsiaalne taust, riietus jne) · komplimendid, vajadus samaga vastata · korduv kontakt ja koostegutsemine · seostamine · toit
teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi? Erving Goffman (1922-1982). Dramaturgiline sotsioloogia (ennast pidas rohkem sotsiaalantropoloogiks). Uurimisprobleem: sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist
Monodraamades võib dialoog olla esindatud sisekõnena. Põhimõtteliselt aga saab teatris esitada kõiki teatri spetsiifikale kohandatud tekste, sest näitekirjandusest on alati puudus, eriti Eestis. Näitekirjanduse ja proosa seosed. Dramatiseering on eepilise teose töötlus näidendiks. Aluseks võib olla novell, aga tavaliselt on romaan. Autoritruu või on alusmaterjali vabalt tõlgendatud. Muutus populaarseks 19. sajandil, kui kirjutati palju romaane. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Siia alla kuuluvad ka dramatiseeringud. Dramaturgiline tekst Libreto Dramatiseering Luulekompositsioonid Stsenaarium Kollaaz Luules ja proosas on samuti olemas dramaatiline element (eepiline, jutustav).
annaabi.ee 
