Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid
kõne mõistmisel tekkivaid raskusi. 12) Naabruspaar (naaberpaar) on kahest voorust koosnev tegevusüksus, voorud on ideaaljuhul kõrvuti, eri kõnelejate esitatud. Naabruspaar jaguneb ees- ja järelliikmeks, kus teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse. 14) Uniformitarianism arusaam, et keeled on olnud olemuselt samasugused ka minevikus, seega: mis on praegu võimatu, oli ka minevikus võimatu. 15) Keeleuniversaal absoluutne ja statistiline universaal, implikatiivne ja mitteimplikatiivne universaal
sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut
hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: - need reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub). - kui keegi neid rikub, siis tuleb sellele rikkumisele seletus leida
puututakse saavad enamikest asjadest samamoodi aru nagu mina; et inimeste vahel on jagatud (ühine) arusaam asjadest. Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: "Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid "tülinorimise eksperimente" selleks et näha mida inimesed teevad siis kui puutuvad kokku arusaamatu käitumisega teiste inimeste poolt. Kui inimesed kohtuvad millegi mõistmatuga, siis üritavad nad selle siduda millegagi, mida nad juba teavad ja selle läbi arusaamatust aru saada. Üks viis seda teha on näiteks eeldada, et imelikult käituv
Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina. 25. Thomas Luckmann ja Peter Berger fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt. Inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on nad loovad endale maailma ise ja see on sotsiaalne protsess (tehakse koos teiste inimestega). 26. Harold Garfinkel fenomenoloogiline sotsioloogia. Etnometodoloogia uuritakse, kuidas inimesed igapäevaelus tegutsevad ja kuidas nad maailma endale arusaadavaks teevad. Kui inimesed satuvad kokku arusaamatusega, siis nad seostavad selle millegi tuttavaga, et selle läbi arusaamatust asjast aru saada. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: need on vaikivad (vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata), nende rikkumisel tuleb leida rikkumisele seletus ja nende rikkumine ajab inimesi enamasti vihale. 27
kasu saada näevad seda ette Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus Inimestel pole tavaliselt selget plaani, tegevus lähtub plaanist lähtub harjumustest Homo economicus tahab kasu saada Homo sociologicus Instrumentaalne (sihiratsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Etnometodoloogia · Harold Garfinkel - igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine (etnometodoloogia eesmärk). Nn. tülinorimise eksperimendid tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. · Igapäevast suhlemist juhtivate reeglite omadused: 1. Reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, st. pole selgesõnaliselt välja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. 2
8. Kokkuvõttev loeng: Sotsiaalsest praktikast, sotsioloogia uurimisvaldkondadest, teoreetilistest lähenemistest Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Ontoloogia · Epistemoloogia Peamised (klassikalised) teoreetilised perspektiivid: · Funktsionalism - nähtavad funktsioonid - varjatud funktsioonid -düsfunktsioon · Konfliktiteooriad · Interaktsionalism · Sümboolne interaktsionalism · Dramaturgiline lähenemine · Etnometodoloogia Kaasaegsed teooriad: · Teooria praktikast: Pierre Bourdieu - Habitus - Väli - Kapitalid - Kapitalide konverteeritavus - Sümboliline võim · Strukturatsiooniteooria; sotsiaalne refleksiivsus: Anthony Giddens · Globaalne riskiühiskond; individualiseerumine: Ulrich Beck Materjali leiate loenguslaididelt (vt moodlis), oma konspektidest ja õpikust: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity , Cambridge: - 1
tõlgendama. Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub! Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel: · enese esitlemine · muljete juhitavus · käitumine "eeslaval" ja "tagalaval" 6 Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis. Meetod: näidata iseenesestmõistetavaid reegleid nende vastu eksides. Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI KULTUURITÕLGENDUSEST SOTSIOLOOGIAS KULTUUR teatud ühiskonna liikmetele omane elulaad (kombed, tavad, käitumismustrid) koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega.
õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste,
individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed, poliitilised põhjused - nn enesetaputerroristid) Anoomiline – madal regulatsiooni aste (anoomia – olukord, kus vanad normid ei kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens)
koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja
Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: “Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine” (1966) – käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne – toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel (1917-2011) Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid “tülinorimise eksperimente” selleks et näha mida inimesed teevad siis kui puutuvad kokku arusaamatu käitumisega teiste inimeste poolt. Kui inimesed kohtuvad millegi mõistmatuga, siis üritavad nad selle siduda millegagi, mida nad juba teavad ja selle läbi arusaamatust aru saada
sotsialiseerumisprotsessi käigus. Küsimus agency-struktuuri vahekorrast taandub paljuski küsimusele humanistlikust ja mitte-humanistlikust positsioonist. Mõnes mõttes viivad post-strukturalistid Marxi ühiskonnakriitika veelgi kaugemale väites, et võim on kõikehaarav ja kõikjalolev ja indiividil tegelikult puudub võimalus ühiskondlikke protsesse mõjutada (nt Foucault). Sellele vastukaaluks tekkisid 20. saj mitmed mikroteooriad, millest mõned (nt etnometodoloogia) üsna ekstreemselt eitavad sotsiaalse struktuuri kui sellise olemasolu üleüldse, leebemas versioonis aga rõhutatakse vastupidist indiviidid loovad sotsiaalseid struktuure oma individuaalsete tegevuste, s.h 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 3 sotsiaalse interaktsiooni käigus. Sotsiaalsed tähendused sünnivad tegevustest, mitte vastupidi. Agency-teooriate keskmes on inimene kui indiviid. Agency eeldab vaba tahet, eneseteadvust ja refleksiivsust.
Homo Inimene sociologicus rõhutatakse tegutsejana on majanduslik agent. sotsiaalsust. Instrumentaalne (sihirahtsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus tegevus on suunatud mingi isikliku eesmärgi tegevus on suunatud väärtuste, rollide võimalikult efektiivsele saavutamisele elluviimiseks Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Need kaks lähenemist on täheldatav nende kahe lähenemise vahel. Mõned teooriad rõhutavad üht lähenemist, teised teist. Igapäevase suhtlemise analüüs 16 Teooria, mis uurib seda valdkonda on etometodoloogia igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine. 60ndatel tekkinud koolkond USAs. Teooria alusepanijaks on Harold Garfinkel (1917- 2011). Pakkus välja uurimismeetodid igapäevase suhtlemise uurimiseks: nn
mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja Eksistentsiaalne käsitleb teemasid, mis on käsitletavad psühholoogias huvi nende vastu levib geograafide ringis, mitte niivõrd psühholoogide hulgas ikkagi. On uurimusi, mida võiks fenomenoloogiaga seostada, kuid, mis otseseselt ei ole sellest välja kasvanud - intervjuud ja grupidiskussioonid jne. Jane Jacobs kirjeldab oma raamatus, kuidas tänavaelu hakkab suurtest Am linnadest kaduma ja
Loojad: Belgia matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet ja Prantuse advokaat Andre Michel Guerry. Sotsioloogia areng Klassikaline sotsioloogia 1820ndad, 1830ndad kuni 1920ndateni: Rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil uuritavat tuleb vaadelda objektiivselt Ühiskond on süsteemne tervik, objektiivselt eksisteeriv reaalsus, mida saab analüüsida, võrrelda, prognoosida, kindlad uurimismeetodid Positivism, strukturaalne funktsionalism, etnometodoloogia Esindajad: Comte, Marx, Durkheim jt Sotsioloogia areng Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia: Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud Lisandusid sümboliline interaktsionism, sotsiaalne fenomenoloogia, ratsionaalse tegevuse teooria, ajalooli-empiiriline sotsioloogia, soosotsioloogia. Selgus, et uurimistulemusi mõjutasid uurimismeetodid, uurija olemus ja palju muudki
annaabi.ee 
