Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega. Võtab vähem aega.
Eelkõige meili teel, kiirinfo vahetamisel on abiks MSN, vajadusel Skype. Suhtlus toimub kolleegide, klientide, erinevate ametiasutuste, üliõpilaste ja sõpradega. Kindlasti kasutades internetti peaks igaüks meist teadma häid kombeid ja kinni pidama headest tavadest, see on sama oluline nii e-kirjade saatmisel kui ka kliendiga telefoni teel rääkides või silmast silma müügivestlust pidades. E-post ei pruugi küll nõuda samasid tavasid, kuid suhtluse eesmärk jääb siiski samaks. Erinevus e-kirjade puhul seisneb selles, et te pole kohal, kui adressaat teie sõnumit loeb, ning seega ei saa te tema reaktsioonist sellist pilti nagu telefonis vesteldes või isiklikult suheldes. Pärast saatmisnupu klõpsamist ei saa te enam oma kommentaare kohendada. Seega peate andma endast parima juba esimesel katsel. Vastasel juhul riskite oma klientide võõrandumise ja ärisuhete katkemisega.
1 Mis on lause? Lause on keelelise suhtluse põhiüksus ja ühe mõtte terviklik väljendus. 2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide)
kui ka mitmetel teistel minu tutvusringkonnas: Naine räägib kuidas tal koolis läks. Mees: „Okei.“ Naine: „ Sind ei huvita mitte kunagi asjad mida ma räägin!“ Naine sai mehe peale pahaseks, arvates, et tolle lihtne vastus näitab üles ükskõiksust, kuigi tegelikkuses mehel ei olnudki lihtsalt muud vastata, sest tema jaoks on sõnal okei lihtne jutuga nõustumise tähendus. Ta ei saa aru, millist vastust siis naine temalt ootas. Suhtluse kood oli ju iseenesest sama, kuid probleem tekkis ikkagi. Seesama lihtne sõna okei, tekitab probleeme ka sellises lihtsas vestluses: Naine: „Lähme õhtul kuskile restorani.“ Mees: „No okei.“ Naine: „Kas sa päriselt ka ikka tahad minna?“ Mees (juba vihaselt): „ Jah, ma ju ütlesin juba, mida sa küsid koguaeg!“ Antud juhul naisele tundus, et mehe lihtne okei väljendas jällegi pigem negatiivset
Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 2.4 Uudistegrupid...............................................................
Teadusliku artikli eesmärgiks on anda ülevaade suulise ja kirjaliku suhtlemisviiside erinevustest ja ka seda kuidas nende erinevustega arvestada. Ehkki nii suuline kui ka kirjalik suhtlus toimivad tähenduse edasiandmiseks kokkulepitud reeglitega sümbolite süsteemidena, on kirjutamise ja rääkimise vahel reeglites piisavalt erinevusi, et õigustada nende erinevuste arutamist. Mõlemal suhtluse vormil on oma plussid ja miinused. Veel räägime põgusalt mis on loomuliku keele arenemise kolm peamist etappi ja millised on internetikeele eripärad
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid: Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid. Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa. Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost. Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama
Samas mõne teise rahvuse puhul on see solvav. Inimest, kes eirab oma kultuuri käitumisnorme mõistetakse hukka. Iga kultuuri reeglid ja normid jagunevad veel edasi, Eesti puhul on selleks eetilised käitumisnormid ja seadused. Suhtlemise eesmärgiks on infovahetus inimeste vahel. Heaks suhtluseks peetakse seda, kui suhtluse lõpuks on mõlemad osapooled saavutanud rahutunde, ning mõlemad osapooled on saanud niipalju, kui nad andnud on. Suhtluse puhul on minu arust halvaks küljeks see, et inimesed on omakasupüüdlikud ning tahavad saada alati rohkem kui nad ise annavad. Inimesed kasutavad tihtipeale üksteist ära. Suhtlemisel on alati mitu osapoolt, algselt inimene, kes teavet edastab, teisalt inimene, kes teavet vastu võtab. Tihtipeale esineb suhtlemise puhul ka segavaid tegureid, esineb müra, mis omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi
oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Olenevalt lapse vanusest on võimalik lemmikloomaga erinevad tegevusi läbi viia. Kuid alati peavad vanemad jälgima, et antud tegevused oleksid nii looma kui lapse jaoks ohutud. Teiseks aspektiks loomade mõjule lapse arengus tõi Dickstein (2007) välja sotsiaalse poole. Lemmikloomad on lastele väga head sotsiaalse suhtluse õpetajad ja vahendajad. Lapsed on altimad lähenema ja suhtlema teiste lastega kes mängivad loomadega. Sel viisil on lemmikloom sillaks lapsele kes ei julge suhelda, teiste võimalike mängukaaslaste vahel. Laste ja lemmikloomade suhe võib olla ka ise sotsiaalne, mõnele lapsele on tema lemmikloom parimaks sõbraks. Kolmandaks võimaluseks kuidas loom saab mõjutada lapse arengut tõi Dickstein (2007) välja emotsionaalse aspekti. Tema sõnul hõlbustab suhe loomadega
Suhte areng. Algatamine - tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust. Püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. Tavaliselt on kergem algust teha niisugustes olukordades, mis osapooli kuidagi seovad - näiteks peol või raamatukogus. Esimesteks lauseteks on enamasti viisakusvormelid. Ka jätkata tuleks nii, et teine saaks vastata. Suhtluse algatamisel on oluline, et hakkaks arenema vestlus, siis leitakse peagi ka ühiseid teemasid. Katsetamine - üritatakse suhtluse käigus teise kohta teavet saada. Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse. Intensiivistamine - märgib läheduse teket
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata
Shannoni ja Weaveri kujutluses sisaldub tähendus sõnumis ning seda saab edasi anda, täpsustades sisu koodi. Kuid asjaga on seotud ka kultuuri tegurerid, mida mudel arvesse ei võta tähendus sisaldub niisama palju kultuuris kui sõnumiski. Efektiivsuse probleemid (tase C) tunduvad esmapilgul viitavat sellele, et Shannon ja Weaver pidasid silmas propagandat või manipulatsiooni ning tundsid huvi selle vastu, kuidas saatja võib muuta suhtluse efektiivsemaks nii, et vastuvõtja reageerib soovitud viisil. Ent Shannoni ja Weaveri meelest ei eristu need tasemed üksteisest, vaid on omavahel seotud kui tase A toimib, siis toimivad samamoodi ka tasemed B ja C. Shannoni ja Weaveri mudel koosneb viiest elemendist: 1) informatsiooniallikast, mis loob uudise; 2) saatjast, mis kodeerib sõnumi signaalidest; 3)kanalist, mille kaudu signaalid liiguvad; 4) vastuvõtjast, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi;
teiste elu keerdkäikudele. Kahjuks ei ole see reaalsuses võimalik. Tänapäeval on avaldatud hulgaliselt raamatuid ja korraldatakse konverentsed, kuidas eluga hakkama saada. Suurima kasu saavad sellst siiski autorid/korraldajad. Tõenäoliselt võib ka mõni üksik sealt küll abi leida, aga lahendused peavad olema individuaalsed. Oluliselt lihtsam on inimestel rääkida. Suhelda nii, et sellel pole mingit mõtet. Vestluskaaslastest kumbki ei saa suhtluse käigus midagi juurde, informatsiooni vahetust ei toimu, kuigi see peaks olema keele primaarne funktsioon. Inimene on mugav ja siiski on lihtsam taolise inimtekkelise lärmiga asendada ajutiselt oma probleeme, kui võtta aeg ja hakata endaga tegelema. Samas muutuvad sõnad sellise suhtluse käigus mõttetuteks kuni varsti ei osatagi enam tarvilikku ebavajalikust eristada. Nii hakkavd ühiskondlikud suhted kahjustuma. Tuleb jälle käiku välimine vaikus
VÄÄRTUSED mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused
Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades.
· sünkroonne ja asünkroonne suhtlus; · dialoog või monoloog; · argine või avalik (institutsionaalne) situatsioon; · privaatne või avatud keskkond; · anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond; · spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine. Need tunnused lubavad välja tuua kesksed suured ja üksteisest erinevad registrikooslused. Kõige tugevam ja olulisem piir kõigis uuritud keeltes on suulise ja kirjaliku suhtluse keele vahel. Nende kahe keelevariandi erinevused on nii suured, et keeltes, milles mõlemad on olemas, saame rääkida kahest keele pearegistrist: suuline ja kirjalik pearegister ehk tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4
1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida,et tegutsetakse avalikkuse huvides,mitte erahuvides tõsta valitsemise tõhusust arvestada korruptsiooni ohtu sisekontroll:juriidiline(vastavus normatiividele) ja psühholoogiline(ametnikukultuurist kinni pidamine) poliitiline kontroll:varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine õiguslik kontroll:kohtusüsteem,ombudsman ehk sõltumatu lepitaja
aastast rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A- kategooria festivalide hulka. PÖFF • PÖFF soovib tutvustada Eesti publikule maailma kino kogu tema värvikuses, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele. Eesmärk • PÖFFi missiooniks on maailma filmikultuuri tutvustamine Eesti vaatajatele ja seeläbi filmikultuuri populariseerimine Eestis, filmi- ja kinoprofessionaalide omavahelise suhtluse arendamine rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil ning Eesti filmikultuuri tutvustamine välisriikides. Millest koosneb? • PÖFF koosneb põhiprogrammist, kolmest alafestivalist, võrgustiku- ja koolitusüritusest noortele animahuvilistele ja -professionaalidele ning filmi- ja kaastootmisturust, mis on suunatud filmitööstuse levitajatele. Sponsorid • PÖFFi iga- aastased suurspons orid on Nordea Pank ja Nordic Hotel Forum.
hüvitavad. Ka kõige isiklikum suhe pole täielikult isiklik, vaid alati eksisteerib sellega koos umbisikuline komponent. 5.Teated suhtluses võivad olla tahtlikud või tahtmatud, neil on alati sisuline ja suhtumuslik aspekt. Kord edastatud teadet "tagasi võtta" pole võimalik ja suhtlemist korrata ei saa. 6.Suhtlemise paremaks korraldamiseks tuleb teada ja vältida mitmeid väärarusaamu. Suhtluse kvaliteeti ei määra suhtluse kvantiteet; suhtlemine ei suuda lahendada kõiki probleeme. Suhtlemisoskus pole kaasasündinud võime. Kuigi mõnel onsuhtlemisvõimekus suurem kui teistel, saab igaüks õppimise ja harjutamise kaudu oma suhtlemisoskusi parandada. 7. Suhtlemisoskus on võime saavutada teistelt inimestelt soovitud tulemusi nii, et kõik osalised rahul oleksid. Ideaalset suhtlusviisi pole olemas. Hea suhtlemise tunnusteks on
Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni. Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne. Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud: Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia kaudu nendeni jõudnut teistega arutada Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob: Mõlema aluseks on intentsioon (kavatsus+sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus:
Koosneb teenustest, mis automatiseerivad äriprotsessid. SOA tüübid 3. Teenuste kompositsiooni arhitektuur Teenustepõhise arhitektuuri tuum Koosneb üksikutest teenuste arhitektuuridest. 4. Teenustepõhine ettevõtte arhitektuur Ühendab teenuse, kompositsiooni ja materjalide arhitektuurid ja lisaks kõik ettevõtte tehnoloogilised ressursid, mis kasutavad neid arhitektuure. Puudused Metaandmete käsitlemine Teenuste omavahelises suhtluse kohta informatsiooni tagamine ja haldamine võib minna keeruliseks. Ebapädev testimise võimalus Puuduvad tööriistad, mis tagavad kõikide teenuste testimise võimalust. Puuduvad sobivad turvalisuse tasemed. Rakendusesse sisseehitatud turvamudelitest ei pruugi piisata, kui rakendus paljastab enda võimalused teenusena mida saavad kasutada teiset rakendused. Kasutatud kirjandus www.En.wikipedia.org/wiki/Serviceorientated_arhitecture www.epicor
Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, tekstitöötlus. Rakendustarkvara töö toetub süsteemitarkvarale.
Flow Experience in Teams: The Role of Shared Leadership Dajana Ellervee Voolu kogemus Vool on määratud nagu riigi sügav imendumise tegevus, mis on oma olemuselt mõnus. Meeskonnad pidavad keskkonnas eriti juhtiva voolu. Eriti, see psüühiline seisund võib olla soositud sotsiaalse suhtluse, näiteks arutelud selle üle, ideid ja probleemilahendused. Arvestades erinevate positiivse tööga seotud tagajärgi, mis on seotud vooluga, selleks on oluline määrata kindlaks tingimused, mis soodustavad selle riigi, organisatsiooni seaded. Nagu märkis Walker, "mõned kõige mõnusad voolu kogemused tekivad sotsiaalse suhtluse läbi". Selleks, et edendada voolu sotsiaalsed koostoimed peaksid olema stimuleerivad, aidates samal ajal saavutada ühiseid ülesandeid. Jagatud juhtimine
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud)
Põhjuseks, miks ma just klienditeenindus valdonnas tööd otsin on selles, et ma olen samal alal varem töötand ja see tundub üsna hea karjääritee algus. Ma olen väga positiivse ellusuhtumisega inimene, ma olen aus, töökas, sihikindel, täpne, hea pingetaluvusega, kiire õppija ja väga kiiresti kohanev. Mul on väga lai silmaring erinevates valdkondades. Mulle meeldib suhelda uute ja huvitavate inimestega ja võtta vastu väljakutseid. Suur huvi keelte valdkonna vastu on ka suhtluse aluseks. Ma tahan ennast proovile panna uutes olukordades ja mulle näib, et just teie poolt pakutav ametikoht annab mulle selleks väga head võimalused. Vastavalt kõigile minu isikuomadustele ma leiangi, et just Teie poolt pakutav ametikoht on see, mida ma vajan. Ma olen kindel, et ma saan selle tööga suurepäraselt hakkama. Kohtumist ootama jäädes. Raahel Pärtel
Iseseisev töö 1. Kvalitatiivne uurimissuund uurib asju ning nähtusid, mida ei ole võimalik mõõta, ning selle juures vaadeldakse, kirjeldaks, võrreldakse jne objekte või nähtusi. Põhiküsimustele millele vastust otsitakse on, näiteks missugune?, miks? ja kuidas? Andmeid kogutakse intervjuu, vaatluse, teksti analüüsi või muu sõnalise suhtluse kaudu. Lisaks ei ole uurimise vastused arvulised. Kvantitatiivene uurimissuund, mis keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi arvuliste mõõtmistele. Vastates küsimusele mitu?, kui palju? ja kui suur? on mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. Selle uurimise eesmärgiks on saada statistilisi andmeid järelduste tegemiseks. Andmed kogutakse matemaatilisi meetodeid kasutades. Tulemused ning järeldused on kirjeldatud arvuliselt.
Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, automaatsed sisukokkuvõtete tegijad) ● aidata puudega inimesi (kõne analüüs ja süntees pimedatele) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi!
teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega. Ärialane suhtlus on igasugune suhtlus eesmärgiga edendada tooteid või teenuseid või ettevõtet ja seda ametlikul eesmärgil. Ettevõttes tegutsevate inimeste koostöö seisneb suhtlemises ja koostöö kvaliteet sõltub suhtluse kvaliteedist. Sama põhimõte puudutab ka ettevõttes tegutsejate koostööd ettevõtteväliste tegutsejatega (klientide ja koostööpartneritega). Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või –väline; formaalne või mitteformaalne. Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil). Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Horisontaalse suhtluse korral sama
OLGE AKTIIVNE Aktiivseks kuulamiseks peate alustama teadlikkusest. Millal inimesed suhtlemisel vihastavad? Kuidas tekivad suhtlemisprobleemid? Milline on kuulamise osa probleemsel suhtlemisel? Teised näevad Teie vigu palju selgemalt kui Te ise. Õppige efektiivset kuulamist: lugege raamatuid, läbige vastavad kursused või leidke mujalt infot. KUULAMISE MÕJU Et olla edukas kuulaja, peate uskuma, et kuulamises on kogu suhtluse jõud. Kuna ühiskond paneb liialt rõhku rääkimisele kui viisile leida sõpru ja mõjutada inimesi, on headel kuulajatel vestluskaaslasele märkamatu ent tugev mõju. Rääkijad on ilma kuulajateta väheefektiivsed. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda.
sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Ajalugu 1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide koondamise tõttu kalavarud ja paljud lõunasölkupid jäid tööta. Nad pidid hakkama kartulit ja muid köögivilju kasvatama. 18. sajandil ristiti sölkupid vene õigeusku. Sotsiaalne organisatsioon 19
rüvetamises ja teised esimesi inimõiguste rikkumises, demonstreerivad hästi, kuidas alusetud süüdistused ja kohati väärad väited viivad meid aina kaugemale diskussioonist ja lahendustest. Noorte põlvkond peaks looma ühiskonna, kus kõik kaasmaalased, sõltumata oma positsioonist, saaksid ligimest mõista ja toetada. Eesti rahva tervis on halvenemas. Nii inimeste vaimne kui ka füüsiline heaolu on langemas, kuna reaalse suhtluse asemel pöördutakse aina rohkem sotsiaalmeedia poole ning jalutuskäik või trepid asendatakse sageli auto- või liftisõiduga. Selline staatiline eluviis võib tulevikus kaasa tuua palju erinevaid terviseprobleeme. Ühiskonnana peaksime soodustama aktiivset ja sportlikku eluviisi ning hoolima nii noortest kui ka vanadest, kel mis tahes põhjusel ei pruugi olla kedagi, kellega suhelda. Kui keegi on sisemiselt nõrk ja oma tervisega liialt
tahtele. Konflikt seisneb aga selles, et too valitseja on inimene ja loomulikult vajab ka tema autoriteeti, kes piiraks tema tegevust. Et see probleem siiani püsib (ja arvatavasti ka tulevikus), laheneb see Kanti arvates ainult katse-eksituse meetodil, õppides vääradest valitsemisvormidest ja jõudes kunagi süsteemini, kus vastuseis puudub. 8. Kuna riiki võib vaadelda kui organismi, mille käimapanevaks jõuks on selle rahvas, võib tõmmata paralleele riikidevahelise suhtluse ja inimindiviidide suhtluse vahele. Välissuhetes ilmnevad kõik antagonismi tunnused ja need on põhjustanud hulgaliselt arengut pidurdavaid sõdu. Seetõttu on mõttekas siduda ühtseks süsteemiks (,,organismiks") ka riigid, kuitahes väikesed, kehtestades selleks rahvusvahelised seadused ja normid. Erinevused tuleks seejuures säilitada, et edasiviiv konkurents täielikult ei kaoks. Alustada tuleb enda kodanike harimisest, sest kui rahval
kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3
Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme Põhisõnum: Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui ütled. Kuna hiljem öeldut tagasi ei saa võtta. Tihti loobitakse palju tühjasi sõnu, aga tuleks teadvustada endale, et sõnad ongi need, mis kujundavad suuremas osas meie suhtluse teistega ja teiste arvamuse meist. Positiivsed sõnad toovad peamiselt positiivseid tagajärgi, negatiivsed negatiivseid, loomulikult on olemas ka erandeid. Annotatsioon Kirjatöö räägib sõnast, kui jõust, mida kasutatakse igapäevaselt ilma sellele pikemalt mõtlemata. Tänu mõtlematusele võib ebaselgest sõnakasutusest tekitada rohkem kahju kui kasu, mida hiljem parandada on raske. · Retsenseeritava töö eesmärgiks: Panna lugejat mõtlema ja pöörata lugeja tähelepanu
Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Kurbus kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kolmnurga kujutis, suunurgad on all ja huuled võivad võbiseda. PILK Silmavaatest võib palju välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust demonstreerida, abi paluda, nõutust üles näidata. Pilk annab olulist infot inimeste omavahelise suhtluse kohta. Eriti võetakse seda arvesse filmide tegemisel, kus näidatakse just pilkude keeles inimeste tundeid ja vastastikuseid suhtumisi: kiindumust, viha, teesklust. Katseliselt on tõestatud (M. Argyle), et mida rohkem ja sagedamini kellegile otsa vaadatakse, seda enam see inimene ka meeldib. · Sõprade vahel on silmside sagedasem · Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule · Silmsidet hoidev isik tundub teistele usaldusväärsem
erutus- ja pidurdusseisund. Need protsessid lähevad üksteisele üle pidevalt. · Abraham Maslow püramiiditeooria Inimesed käituvad vastavalt vajadustele. Kõige alumine osa (5.) püramiidis on füüsiline vajadus (seksuaalne, õhk). Järgmine on turvalisuse või kaitstuse vajadus inimene ei tunne oma elu ohus olevat, kui millegagi tegeleb. Kolmas aste on kuuluda erinevatesse inimgruppidesse, vajadus läbisaamisele ja suhtluse, armastuse järele. Vahepeal on tähtsuselt tunnustusprintsiip. Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse. Samastumine ehk diferentseerumine on pinge alandamise eesmärgil samastumine tahtmatult
Minu arvates võib olla eesti keelel tulevikku, kuigi meie keel pole veel hääbumas ent peab tõdema, et mõne kümne aasta pärast võib olla meie keel kadunud kuna me võtame kasutusele palju erinevaid võõrkeeli ning eesti keel jääb meil tahaplaanile. Me kasutame tänapäeval palju inglise, saksa ja vene keelt. Inglise keelt kasutame palju kuna enamus tehnoloogia ning ärindus on võtnud kasutusele ühtse keele muude maade keeltega. Inglise keel on meil põhiline suhtluse keel kuigi me elame eestis ent ikkagi kasutame ja õpime seda rohkem kui oma enese emakeelt. Selle asemel, et eestis kasutada programme ja juhtida ärindust eesti keeles teeme me seda mõnes muus keeles, sest tahame oma äri ning erinevaid eestis valminud programme ka jagada mujal maailmas ning just selle pärast kasutame me palju inglise keelt ning eesti keele jätame tahaplaanile. Minu arvatates võiks eestis olla nii
riik sekub nende ellu, Neil on uskumus, et riik ongi Prantsusmaa. Oma kultuurile on nad täielikult truud. Iga prantslane usub siiralt, et kultuuriajastus on Prantsusmaa alati olnud maailmas eestvedajaks. Prantslased on vägagi meelelised inimesed. Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust.
tootmiseks. Tegemist on puhtama ja loodussõbelikuma energia tootmise viisiga võrreldes fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul. Teadlased väidavad, et autoga saab sõita 100 aastat enne kui seda on vaja uuesti „tankida“. Internet on ka külma sõja aegne militaar tarbeks loodud leiutis, mis on jõudnud laiemale üldsusele. 1960ndatel lõi USA kaitseministeerium katselise arvuti võrgu ARPANET-i, mida kasutati sõjaväe suhtluse kiirendamiseks. 70ndatel avati internet kõikidele soovijatele. Tänapäeval on internet oluline igas elu valdkonnas. Arstid saadavad läbi interneti retsepti apteeki, börsimaaklerid müüvad aktsiaid interneti turul(Tallinna börs), õpilane otsib internetist koolitükki tegemiseks lisamaterjale ja pärast saadab elektronpostiga õpetajale valminud arutluse. Emad ei pea enam kodust lahkuma, et lapsukesele uus riideese või mänguasi soetada.
mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja teadmiste arenguks. Läbi aja ja keele arenesid kauplemine ja põllumajandus ning ühiste plaanide korraldamine. Keele arengu ja suhtluse tekke käigus kaasnes ka selle ühtlustava ja ühendava mõju mõistmine ning eri maa aladel hakati läbi ajaloo ka sunniviisiliselt ühist keelt suhu suruma. Näiteks Eesti puhul kahekümnenda sajandil, peale eri okupatsioone ja lõpuks Nõukogude Liidu jäämist, muutus Eesti riigi ametlikuks keeleks vene keel just lootusega, et kui me kõik räägime vene keelt kaob ka eestlus kui rahvuse tunnetus koos meie alal räägitava keelega. Kuigi läbi keele mõistavad inimesed teineteist
meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav. * Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
Buss hakkas sõitma ning hakkasin juba kotist oma kõrvaklappe otsima, kui võõras minuga rääkima hakkas. Selgus, et tegu oli üliõpilasega, kes õpib psühholoogiat. Ta rääkis mulle, et igal bussisõidul istub ta kellegi kõrvale ning püüab selle inimesega vestlust alustada. Kellega õnnestub, kellega mitte- iga katse on uus kogemus. Ta ütles, et ta ei küsi kunagi võõralt tema nime, vestluskaaslane ise teab kas tahab selle avaldada või mitte. Tema jaoks pole suhtluse juures oluline mite inimese nimi, vaid see mida ta räägib ja seega on inimestega suhtlemine ilma nende nime teadmata tema jaoks täiesti normaalne. Ta küsis minult täiesti tavalisi küsimusi. Millega ma tegelen, kelleks saada tahan, mida arvan sellest, et inimesed bussis ükshaaval istuvad ning kuna ta ise polnud pärnust pärit siis ka seda, mida ta seal teha võiks. See bussisõit oli minu jaoks igati meeldejääv ning ka mõtlema panev.
Ja loomulikult lisatud kohtäratõmbe omalaadne lahendus. Probleemid said väga eeskujuväärivad lahendused. 3 suurettevõtet: 1) Eesti Post Eesti Postile olid probleemiks koerte ootamatud rünnakud ettevõtte töötajate vastu. Probleemiga on minu arvates antud ettevõttes ideaalselt silmitsi seistud. Alustades õppevideost ja kaardistatud kohad Eesti Posti töötajatele, lõpetades pipragaasi ning koeraomanikega individuaalse suhtluse tasandil arvan, et ettevõte on teinud suured sammud, et töötajate tingimused võimalikult ergonoomiliseks muuta. Kuigi neid juhuseid on võimatu vältida, kus koer võiks rünnata Eesti Posti töötajaid, on nende kirjakandjad kindlasti ohutumas olukorras, kui enne abinõude kasutuselevõttu. 2) Põltsamaa Felix Kuigi kirjelduses ei ole kirjas, mida tehti nende tööõnnetuste puhul, mis juba aset olid leidnud, siis leian ikkagi, et antud ettevõtte käekäik meeldib mulle kõige enam. Kui
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valiku...
Eesti koht globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumine toimub jõudsalt ja kõikjal. See hõlmab endast kultuuride väärtuste ühtlustumist ning muudab maailma justkui globaalseks külaks. Selle kõik on teinud võimalikuks maailmakaubanduse suurenemine, info kiire levik, rahvusvahelise suhtluse tihenemine, mille on toonud kaasa demokraatia levik maailmas jne. Minu arvates on Eesti koht globaliseeruvas maailmas täiesti olemas, tänu kiirele arengule ja avatusele uute asjadega kaasa minemisele, aga meie mõju ülemaailmastumisele või sellega kaasnevatele protsessidele on pea olematu, kuna meil pole vahendeid selle kiirendamiseks, nagu näiteks suurel hulgal maavarade olemasolu ja selle eksport. Kuigi ma usun, et oleme suurepäraseks
saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et muuta oma laps paremaks ning ühiskonna normidele vastavaks inimeseks. Kasvatusega on tugevalt seotud ka sotsialiseerumine. Igapäevaselt toimub inimeste vaheline suhtlus ning ka see on üks kasvatamiseks võimalike viise. Suhtluse teel õpime me uusi käitumisnorme ehk laiemalt võttes mõjutame me üksteist tegema õigeid ning vahel ka valesid valikuid. Just see vastastikku mõjutamine on kasvatuses väga oluline. Laps „kujundab vanemaid“ täpselt samal määral kui vanemad last (Hirsjärvi & Huttunen, 2005). Inimesed kasvavad ning õpivad terve elu. Ei ole nii, et kui laps on suureks saanud, siis lõppeb kasvatamine ära. See kestab elu lõpuni. Kasvatused seotud põhimõisted on kasvatus, koolitus ja õpetus
mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge näide, et vähese sotsiaalse kapitaliga riikides hoiavad inimesed omaette ning rikkad ei jaga vaestega näiteks häid töökuulutusi, aga rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide inimestel on võimalus suhtluse teel saada endale paremaid töökohti. Sissetulek võrdsem, sest rohke sotsiaalne kapital ühendab inimesi. Rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide elanikud on kodanikuvabaduste suhtes palju sallivamad ning toetavad palju veendunumalt rassilist ja soolist võrdõiguslikkust kui vähese sotsiaalse kapitaliga osariikide elanikud. Põhjendus: Rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide inimesed suhtlevad üksteisega palju rohkem ning tänu sellele suudavad paremini mõista erinevaid inimesi
esinemine jne. on suur probleem. Kuid nagu ka lähiminevikus toimuvate sündmuste põhjal näha saame, ei jõua veebipolitsei igale poole. Arvan, et vanemad peaksid ise oma laste kontodel (rohkem) silma peal hoidma. Püüdmaks aru saada laste võimalikest probleemidest, saab lapsevanem lapsega vestelda ja vajadusel ka sekkuda. Samas arvan, et kui pere on ühtne ning läbisaamine üksteisega hea, siis tulevad juba igapäevase suhtluse käigus välja erinevad probleemid jms, millega üheskoos hakkama saadakse. Kokkuvõtvalt väidan, et koolikiusamine on paratamatu. Nii õpilased, kui ka koolis töötavad inimesed omavad erinevaid kodust kaasasaadud väärtushinnanguid, millel põhinevad nende käitumine ja hakkamasaamine erinevates olukordades. Äärmuslikes olukordades ei tohiks jääda ükskõikseks. Saame üksteist märgata ja vajadusel toetada.
võõrkeelte õppimist, vaid seda, kuidas eriti noored asendavad omavahelises suhtluses emakeelsed sõnad võõrkeelsetega. Eesti keel on küll hääbuv, kuid meie kõigi sõnavara on siiski piisav puhtalt eestikeelseks ning arukaks suhtluseks. Tänapäeval ei saa enam hakkama vaid omaenda emakeelt kõneldes, sest inimesed reisivad üha rohkem ning suhtlevad eri rahvusest inimestega. Oluline on siiski see, et eestlased küll õpiksid võõrkeeli, kuid säilitaksid sealjuures eestikeelse suhtluse ning kirjakeele. Oma keel on justkui rahvusliku identiteedi ning ühtsustunde alustala, milleta ei saaks toimida ükski elujõuline riik. Pole vahet, kas keelt kõneleb miljard või miljon inimest, sest keel on igale rahvale ühtmoodi oluline ning väärtuslik. Keel ei ole ammu enam tühipaljas märgisüsteem või suhtlusvahend. See on miski, mis ühendab rahvast, annab meile elujõudu edasiliikumiseks ning püsimajäämiseks. Meie hääbuva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
