TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö: RS-Liides ja aeglased modemid Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud.........
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...........................
docstxt/130599181221661.txt
docstxt/14202331430134.txt
docstxt/14220479214669.txt
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: RS-liides ja aeglased modemid Aruanne Täitjad: Ahto Pärisalu 061956IATB Tanel Sarri 062382IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 24.10.2007 Aruanne esitatud: 17.11.2007 Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1. Järjestikliidese RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil. Parameetrid: Port: COM2 Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on
docstxt/14565097325762.txt
represented as changes in the frequency (pitch) of an audio tone, yielding an encoded signal suitable for transmission via radio or telephone. Normally, the transmitted audio alternates between two tones: one, the "mark", represents a binary one; the other, the "space", represents a binary zero. Meie NOKIA modem kasutas nn. full-duplex kanalit, mis kujutab endast ühendust kahe punkti vahel. Seega üks punkt on telefonivõrgus (dial-up) ja teine võrgukaart. Sellist tüüpi modemid kasutavad tehnoloogiat, mille põhimõte on helitooni(audio) sageduse codeerimine kahendsüsteemi(binary). Ehk siis signaalina näeme aja ja kõrgepingenivoona esitletud bitijadana, milles esinevad kandsüsteemi numbrid ,,0" ja ,,1". b) Joonis m) Tegemist on negatiivse loogikaga, st. ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Seega eeldan, et ASCII kood tuleks järgmine: 1010010-Tegemist on % märgiga
Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi: · Lairiba modemid. Lairiba modemid ühendatakse kas kaabliga või digitaalse abonentliiniga (DSL) ning need pakuvad kiiret juurdepääsu Internetile. · Sissehelistusmodemid. Sissehelistusmodemid loovad Internetiga ühenduse telefoniliini abil tavaliselt palju aeglasemalt kui lairiba modemid. Kuidas liigitatakse modem Üldjuhul liigitatakse modemid andmete edastamise mahu järgi, mida nad suudavad edastada kindlal ajaühikul
Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? S=33 N=1 S/N=33²/1²=1089 R=1 W=1/log2(1+1089)=1000000/log2(1090)=99180Hz või 100kHz Vastus: 100MHz 5)Milliseid sagedusalasid kasutavad analoogtelefonivõrgu modemid? Variant A: 300-3400 Hz 6) Tundub, et kõik variandid on õiged: A: 40 mW + 0 dBm = 40 mW + 1 mW = 41 mW B: 40 dB + 10 dB = 50 dB korrutiste liitmine C: 40 dBm + 10 dB = 50 dBm võimendi koeffitsiendiga 10 dB võimendab signaali võimsust 40 dBm kuni 50 dBm D: 1000 mW + 3 dB = 1000 mW • 2 = 2000 mW 7)Sidekanal moodustub vaskjuhtmepaari kasutamisel (telefoni abonentliin). Millised on andmeülekande parameetrid, kui kasutatakse: a) telefonivõrgu modemit või b) ADSLi?
kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed modem Modem on seade, Modemid on välgule mis moduleerib eriti tundlikud ning analoogsignaali tuleks seega digitaalse võimaluse korral informatsiooni ööseks, kodeerimiseks ning nädalavahetusteks ja
Services Digital Network, mis tähendab integraalteenuste digitaalvõrku. Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopas on juba praeguseks ISDNi (Integrated Services Digital
mikroprotsessoriks. GPU graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. LPT line printing terminal reaprinteriterminal, LPT-port Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. PATA Parallel ATA rööp-ATA, paralleel-ATA Esialgne ATA (IDE) tehnoloogia, kus kontrolleri ja kettaajami vahel kasutati rööpliidest (paralleelliidest). Pärast seda, kui
töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal
ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6 Arvutivõrgud Lokaalvõrk ehk kohtvõrk (LAN- Local Area Network) kujutab endast kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab üheskoos kasutada võrku ühendatud seadmeid, nagu printerid, kõvakettad, modemid, CD-ROM seadmed ja teised. Lokaalvõrgu eelis on see, et info levib kiiremini, näiteks failide saatmine msni kaudu. Lokaalvõrk on tavaliselt piiratud ühe või mitme kõrvuti oleva hoonega. Iga võrgus olev arvuti peab sisaldama alljärgnevaid komponente. · võrguadapter · ühenduskaabel · võrguoperatsioonisüsteem (ja/või võrgutarkvara) Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk (inglise keeles Wireless Local Area Network ehk
vaid analoogsignaale. Seetõttu vanematele standarditele vastav kuvar VGA süsteemiga koos ei tööta. VGA ilmus turule 1987.a., hiljem tulid suurema eraldusvõimega ja suurema värvide arvuga süsteemid, näit. SVGA ja XGA 13. USB : universaalne järjestiksiin, universaaljadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada 14. IDE : integreeritud ajamielektroonika IDE on standardne elektrooniline kettaliides, mis ühendab arvuti emaplaati kettaajamiga.
võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem. ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna nad ei ole piiratud telefoniliini kõnesagedusribaga. Ehk siis telefon ja ADSL modem kasutavad liinil erinevaid sagedusi. Kui tavalist modemit saate sisuliselt ükskõik kus telefoniliini otsas kasutada siis ADSL modemit saate kasutada ainult selle jaama otsas, kus on teil teenusepakkujaga leping tehtud. Kui tavalise modemiga (kõnesagedusriba modemiga) internetti minna, siis ei saa kasutada samal ajal telefoni
Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist. -Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,nimetatakse arvuti välisseadmeteks. -Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor,klaviatuur,hiir. -Lisa välisseadmed aga printer ,skänner,heliseadmed,modemid. -Põhiplokk on metallkast (korpus),kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistavara. -Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega.
arvutiga. 1. RS-232-soovituslik standard 232C EIA (Electronic Industries Alliance) poolt heakskiidetud järjestikliidese standard. Tegelikult avaldas EIA 1987.a. selle standardi uue versiooni EIA-232-D ning 1992. a. koos TIA'ga (Telecommunications Industry Association) järgmise versiooni EIA/TIA-232-E, kuid paljud inimesed kasutavad tänaseni vana nimetust RS-232C või lihtsalt RS-232. Peaaegu kõik modemid on selle standardiga ühilduvad ning personaalarvutitel on enamasti EIA-232 (RS-232) port modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinteri külgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232
jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Portide tutvustus ja nende kasutamine. Jadaport (Serial port). Need pordid on meiega juba PC-tüüpi arvutite algusaegadest (kunagi oli tavaline, et nende külge ühendati välised modemid). Tänapäevaste arvutite jadapordid on peamiselt mõnede eksootilisemate juhtkangide ja mängukontrollerite ühendamiseks. Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on kakd jadaporti (kuid neid võib ka rohkem olla) ning igaüks neist saab ühe neljast COM-pordi nimest - mis võimaldab arvutil neid omavahel mitte segamini ajada. Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid
USB lubab ilma arvutit välja lülitamata välisseadmeid külge ja lahti ühendada, seda nimetatakse kuumühendamiseks. USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne. USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid, modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning
Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? Käesoleva referaadi koostamisel on aluseks võetud Tartu Ülikoolis, Tervishoiu Instituudis koostatud e-raamat, Tallinna Tehnikaülikooli tudengite tehtud referaat [3] ja Eesti Füsioterapeutide Liidu poolt valmistatud õpetlik internetileht. 3 2.Arvuti mõju tervisele 2.1
Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll
spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi. Tegelik kiirus sõltub telefoniliini kvaliteedist. Skänner Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda. Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse esimesena mällu. See on programmide komplekt, mis kor-raldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsiooni-süsteemita, sest
Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks. Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja põhjustada bitivigu. Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja. Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem. Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel kanalikommutatsioon. Selline kommuteerimisviis loodigi algselt kõneedastuseks. Küllalt kaua kestnud analoogtelefonide ajastul tekitati kahe abonendi ühendamiseks nende vahel füüsiline liin.
Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Eraldi ühikuna võime vaadelda monitori ehk kuvarit, mis teeb meile mõistetavate sümbolitega nähtavaks arvuti tegevuse, klaviatuuri ning hiirt, viimaste abil me juhime arvuti tegevust. Lisaks neile neljale põhikomponendile võib kasutusel olla veel mitmeid lisaseadmeid, neist sagedamini kasutatavad on kõlarid, kõrvaklapid, modemid, printerid. Ent kuidas siis need ikkagi meie tervist mõjutada võivad? 3 1. Arvuti mõju tervisele 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi- liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad
Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või kõrgesagedusliinid); veaparandus (kui viga siis
Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest (nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk võimaldab kuni 14 Mbps allalaadimis- ning 5,8 Mbps üleslaadimiskiirust. Esimesed 3G võrgud avati selle sajandi algul. 4G võimaldab kiirusi liikuvatel objektidel kuni 100 Mbps ning statsionaarsetel 1 Gbps. Tänase seisuga on saadaval esimesed 4G telefonid ja USB-modemid ning ka Eestis katsetavad operaatorid esimeste võrkudega. 4G-süsteemid ei ühildu 3G-süsteemidega kasutusel on teised sagedused ja sagedusvahemikud Vähem heli ja rohkem pilti see tunnuslause tundub olevat kogu mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline tegur. ,,Vähem on rohkem", ütles tervele maailmale Apple'i looja, Steve Jobs. See oli tema üks telefoni tootmise põhimõte.
Graafikakaardi ühendamiseks kasutatakse paralleelselt 16 liini x16 kiirusega 4G/s ühes suunas, mis on 2 korda kiirem kui varasem AGP 8x siin. Sisemiste siinide võrdlus 1 Joonis 6 PCI Express siin 17 Tabel 21 Nimetus Kasutusala Maks. kiirus Kasutamine tulevikus (MB/s) ISA Helikaardid, modemid 2 kuni 8,33 Uutes arvutites ei kasutata PCI Mitmesugused 266 Asendatakse PCI-E-ga laienduskaardid AGP 2x Graafikakaardid, koos PCI- 528 Asendatakse PCI-E-ga ga x16 PCI-E Mitmesugused 250 (x1), Erinevad variandid x1,
cpule, mida siini ühentatud kaart tahab.) tänaste arvutite juures on kasutusel 3,3 V PCI 2.3 Low profile PCI, väiksemõõtmelised korpused, paindlikumad (mobiilsetele arvutitele, ei sobi tavalistele, ei ole ökonoomne) Spek. 33 MHz /66 MHz, siini laius 32/64 biti, teoreetiline max edastuskiirus 133 MB/s PCI-X taktkiirus: 533 MHz, siini laius: 64 biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s) Kasutamine video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem. 35. PCI-E liides ja selle kasutamine Intel 2004 Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine v1.x: 250 MB/s v2.0: 500 MB/s v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010) 32/64 Biti Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks 36. PCMCIA liides ja selle kasutamine
Sisend/väljundseadmed (välisseadmed) vastutavad arvuti ja välismaailma infovahetuse ja andmete sisestamise / väljastamise eest. Nad peavad ka teisendama informatsiooni sellistesse formaatidesse, mis oleks arusaadav nii protsessorile kui välismaailmale. Tüüpilisteks sisendseadmete näideteks onklaviatuurid ja hiired, väljundseadmeteks on aga monitorid, printerid javaljuhääldid. Lisaks on olemas ka seadmeid, mis võivad toimida nii sisend- kui väljundseadmena, näiteks modemid ja võrguliidesed. Et protsessor saaks vahetada andmeid välisseadmetega, vajame me: füüsilist meediumi ("siin") kohast "liidest, mis võimaldaks protsessoril vahetada signaale välisseadmetega signaalide jada ("protokoll") protsessori ja välisseadme vahelise suhtlemise haldamiseks. 1.1.1.5 Levinud sisend- ja väljundpordid: USB, jadaport, rööpport, võrguport, kiire jadaliides FireWire.
Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti). Joonis 19 Pordid ATX emaplaadil Parallel port - paralleelport, rööpport. Välisseadme, näit. printeri ühendamiseks ette nähtud rööpliides. Enamasti on personaalarvutitel nii paralleelport kui vähemalt üks järjestikport (jadaport). PC paralleelport kasutab 25 jalaga pistikut DB-25 ja sellega ühendatakse printereid, teisi arvuteid ja muid seadmeid, mis vajavad suhteliselt suurt ribalaiust
Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32-bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBps. Kuigi PCI on Intel'i 10. USB liides. Selle liidese parameetrid ning infoedastuse põhimõte. USB kontroller ja HUB. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese? USB (Universal Serial Bus) - universaalne järjestiksiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbps. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac 8 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada 11. Liides SCSI
autoliiklusega mitmerajalisel maanteel. Rööpliidese füüsilist teostust arvutis nimetatakse rööppordiks. FÜÜSILISED KANDJAD RS-232 EIA poolt heakskiidetud järjestikliidese standard. Tegelikult avaldas EIA 1987.a. selle standardi uue versiooni EIA-232-D ning 1992. a. koos TIA'ga (Telecommunications Industry Association) järgmise versiooni EIA/TIA-232-E, kuid paljud inimesed kasutavad tänaseni vana nimetust RS-232C või lihtsalt RS-232. Peaaegu kõik modemid on selle standardiga ühilduvad ning personaalarvutitel on enamasti EIA-232 (RS-232) port modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinterikülgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad RS-422 ja RS-
AMI - 1 vastab vaheldumisi madalale ja kõrgele nivoole Et tiksumine oleks sünkroonis, on vaja kas saata alg-ja lõppsignaale või siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi
Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed, modemid jne. Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Katkematu toite allikad, et arvuti töö ei katkeks hetkelise elektrikatkestuse või võrgupingekõikumise tõttu Infokandjad, massmäluseadmed andmete salvestamiseks Signaalitöötluskaardid andmete kodeerimiseks või krüpteerimiseks TV-kaardid arvuti kasutamiseks teleri või videosalvestina Fotoaparaadid ja kaamerad piltide ja video salvestamiseks arvutisse Modemid ja võrguseadmed arvuti ühendamiseks võrku Sensorid ja automaatikaseadmed mingite protsesside jälgimiseks, automatiseerimiseks ja kaugjuhtimiseks. Raadioühendus ehk juhtmevaba side. Traadita seadmete ühendamiseks on saadaval mitmesuguseid erinevaid tehnoloogiaid. IrDA (ehk infrapuna) ühendust kasutati algselt personaalarvutite ühendamiseks mobiiltelefonide ja pihuarvutitega. Tänaseks on kasutusele
Et vähendada koormatust, väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne). _ Network access layer - vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et 31.IP aadress MAC aadress ARP
rakendused oma arvutist ning võimaldada teise kasutaja sisse logida kaotamata selle teabe · ClearType font muuta mehhanismi, mille eesmärk on parandada teksti loetavust kohta vedelkristallekraaniga (LCD) ja sarnased monitorid · Remote Desktop funktsionaalsus, mis võimaldab kasutajatel ühendada arvuti Windows XP Pro kogu võrgu või Interneti ja juurdepääs oma rakendusi ja faile, printereid ja seadmed · Toetus kõige DSL modemid ja IEEE 802.11 ühendused, samuti võrgustike üle FireWire ning Bluetooth Windows XP Pildid 19 1.9.Windows Vista on operatsioonisüsteemi vabastatakse erinevaid versioone välja töötatud Microsoft kasutamiseks personaalarvutid , sh kodu-ja ettevõtete lauaarvutid , sülearvutid , tahvelarvutid ja meedia keskus arvutid. Enne oma teadaannet 22. juuli 2005, Windows Vista oli tuntud oma koodnimetust "Longhorn". Development lõppes 8
kvadratuursignaal), iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- millega siis moduleeritakse omavahel kvadratuuris amplituudmodulatsiooni, st olevaid lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete kandevlaineid. amplituudi. Digitaaltehnikas kasutavad QAM-modulatsiooni Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema naiteks modemid veakindluse eesmargiga paremini ara kasutada sidekanali Et vastuvotupoolel oleks voimalik kindlaks teha, ribalaiust . Kui lihtsa milline faas vastab digitaalse amplituudmodulatsiooni korral (nait. millisele signaali vaartusele, tuleb kasutada morsevotmega sunkroniseeritud tugisignaali, mille faas on teada. Seeparast EuroDOCSIS Standardi kohandus Euroopa
Modem on seade digitaalse info edastamiseks läbi üldkasutatava telefonivõrgu. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. · Analoog liides (Analog Interface) analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref)
kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle
Moodem on seade digitaalse info edastamiseks läbi üldkasutatava telefonivõrgu. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Analoog liides (Analog Interface) o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog
Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle
Üksikmärke (koodisõnu) eraldatakse nagu asünkroonedastusel stardi- ja stopp-bittidega, kuid märkide vahekaugused oon rangelt ajastatud (sünkroniseeritud). 35 Veaparandusprotokollid Modemside kasutamisel on alati probleeme tekitanud telefoniliinides tekkivad häired. Näiteks terminaliprogrammide kasutamine võib mõnikord rohkete häirete tõttu sootuks võimatuks osutuda. Probleemi aitavad lahendada sisseehitatud veaparandusprotokollidega modemid, mis tagavad telefoniliinis häirete poolt rikutud andmete tuvastamise ja uuestisaatmise. Kui modemi andmeedastuse jooksul avastatakse viga, siis reeglina toimub selle edastustsükli kordamine niimitu korda, kuni viga enam ei teki (või automaatne üleminek madalamale kiirusele). Veakontroll toimub selliselt, et koos kasuliku infoga (mingist hulgast baitidest koosneva paketiga) saadetakse kontrollsumma (selle paketi kõigi baitide summa 8 viimast bitti).
Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid). 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll): ● Eesmärk on andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● “Handshaking” - valmistuda andmeedastuseks ette ehk saadetakse nö tervituspakette ● TCP - usaldusväärdne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis seda teadvustatakse ja saadetakse uuesti
annaabi.ee 
