Eelarve Riigieelarve on tulude ja kulude aastaplaan. Sellest sõltub kõikide valdkondade rahastamine. Riigi tulude hulka kuuluvad maksud, riigi ettevõtete kasumid ja välislaenud. Kulude alla kuuluvad erinevad valdkonnad nagu riigihaldus, sotsiaalsfäär, haridus jne. Riigieelarve alusel jagatakse riigi raha vastavalt vajadustele erinevate sfääride vahel. Oluline on hoida eelarve tasakaalus, mis tähendab, et riigieelarvesse laekuvad tulud peavad olema samaväärsed tehtavate kulutustega. Viin läbi eelarve muudatuse. Selleks võtaksin ma riigihalduseks mõeldud summast, milleks on 64 584 000 krooni, ära 4 500 000 krooni. Paigutaksin raha ümber eesmärgil saada
majanduslikul taastootmisel ja jaotamise protsessidel. Lihtsalt öeldes on heaoluriik riik, kus on toimiv maksusüsteem ning saadud tulud jaotatakse laiali erinevatesse valdkondadesse nagu näiteks riigikaitse, haridus, tervishoid. Kui lähtuda sellest, siis peaks Eesti justkui vastama heaoluriigi tunnustele. Tegelikult on aga heaoluriigil veel tunnuseid. Heaoluriigi peamiseks kaheks tunnuseks on, et toimib raha ümberpaigutamine ühest valdkonnast teise ning et 40-50% kuludest moodustab sotsiaalsfäär. Kui vaadata Eesti riigi eelarvet, siis kõige suuremad kulutused sotsiaalsfääris on pensionitele, näiteks alates 2004. a ei ole sotsiaalsmaksust piisanud pensioni kuludekatteks. Kogu sotsiaalvaldkond kokku moodustab eelarvest ligikaudu 45%, mis tähendab, et Eesti vastab kahele heaoluriigi peamisele tunnusele. Isiklikult arvan, et Eesti siiski ei ole veel heaoluriik kuigi vastab arvuliselt ja näiliselt selle tunnustele
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
üldisest heaolust Heaoluriigi tunnused: *üldine elatustaseme tõus *Suurenenud keskklass *Vaesuse leevendamine Ühishüve-kaup/teenus mis jõuab tarbijani turu vahenduseta,näiliselt tasuta Mittemajan ühishüve-tervishoiusüsteem,julgeolek,haridus,kohtusüsteem Majanduslik ühishüve-riiklik meedia,korrastatud linnaruum,rahvuskultuuri toetamine,taristu Ühiskond-inimhulkade kooselu korrastatud viisid Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused) II sektor e erasektor e. tulundussektor-tootmine ja kauplemine (eraettevõtted, FIE) III sektor e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla
Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD: 1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid.. 2) Traditsoonilised tootmisviisid asenduvad industriaalsetega. 3) Edu sammud hariduses ja tervishoius seega kiiresti arenev sotsiaalsfäär. 4) Osalevad maailmamajanduses üsna aktiivselt. Riigid: Tsiili, Argentiina, Costa-Rica, Hiina mõningad piirkonnad (nt. Taiwan, Pekingi ümbrus) TAVALISED ARENGUMAAD: 1) SKP keskmine 2) Valdavaks on traditsioonilised tootmisviisid seega domineerib põllumajandus. 3) Kõrge iive. 4) Madal haridustase, eriti naiste seas. 5) Väga suured majanduslikud erinevused riikide eripiirkondade vahel. Püüdlused: toit, elukoht, tervishoid, haridus.
Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus ...
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
erineva julgeolekuidentiteediga piirkondadeks jagunema. Külma sõja lõpp sundis ümber hindama julgeolekualase koostöö põhimõtteid nii Euroopas kui ka Atlandi-üleselt ning muutis küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated. Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus, illegaalne migratsioon, keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne. Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma juurdumiseks, mille põhiülesandeks oli luua julgeolekut koostöö ja normatiivsete põhiväärtuste kaudu. Läänemere regiooni tähtsus Euroopa julgeoleku seisukohast suurenes pärast külma sõja lõppu, kui taasavanesid võimalused piirkondlikuks koostööks Balti riikidega. Pärast külma sõja lõppu loodi arvukalt mitmesuguseid koostöömehhanisme ja -struktuure, et
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskon...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga
Väärtust alla 0,5 loetakse madalaks, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 viitab inimarengu kõrgele tasemele. 7. Majandusarengu jätkusuutlikkus, arengusuunad ja konfliktid. Kontseptsioon, mis seob omavahel majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põvedele. Omadikonflikt seostub majandusarengu mõiste erivate aspektidega ning kirjeldab üldistatult seda, kuivõrd toimub majanduskasvu kaudu saavutatava heaolu ümberjaotamine erinevate ühiskonnagruppide vahel. Ressursikonflikt majanduse edendamine toimub enamasti loodusressursside arvelt, kuid neidsamu ressursse on vaja säilitada tulevaste põlvede jaoks.
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
Swedbank 2. Ettevõtte väliskeskkonna (vabalt valitud mudeli alusel - PEST, EFQM vmt) ja sisekeskkonna (peamiselt personalitöö) analüüsid. PEST jagab keskkonna neljaks peamiseks valdkonnaks, mis võivad organisatsioonile mõju avaldada. Nendeks valdkondadeks on vastavalt inglise keelsele akronüümile poliitika, majandus, sotsiaalsfäär ning tehnoloogia. Analüüsi eesmärgiks on identifitseerida peamised nii positiivsed kui negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mõjutatavad. (http://beta.wikiversity.org/wiki/PEST-anal%C3%BC%C3%BCs) Poliitilised tegurid Majandus tegurid Hetkeline valitsus Intressimäärad
Riigid: Enamus euroopa riike Jaapan Lõuna-Korea Singapur Ameerika Ühendriigid Kanada Austraalia Uus-Meremaa Iisrael Kõrgelt arenenud riikide üldtunnused: Kõrge skt (va naftariigid) Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkustest Annavad üle 50% maailmatööstustoodangust Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat Hästi arenenud sotsiaalsfäär (pensionid, toetused, abirahad, tervishoid) Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega Püüdlused: a) Kultuurilised vajadused b) Sotsiaalhooldus c) Puhkus d) Üldine rahulolu- palk, töötingimused 6. Kirjaoskuse tase kõrge Koolikohustus 7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine 8. Probleeme: a)energia ja tooraine vähenevad b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks c) immigratsioon eriti illegaalselt d) rahvastiku vananemine
tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks. Jätkusuutlik areng on mõiste, mis on enda alla haaranud peaaegu kõik eluvaldkonnad. Mõiste on kasutusel olnud juba alates aastast 1960, kui hakati otsima võimalusi looduse säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus, keskkond ja sotsiaalsfäär. Üritades säilitada täisväärtuslikku elu pikaajalist jätkumist ka meie järeltulevatele põlvkodadele. Areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Näiteid võib tuua mitmeid, miks on üldse vajalik sellise idee arendamine: 21. sajandil kasutab inimkond poolteist korda rohkem loodusressursse kui loodus ennast taasluua suudab
positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Tehnokraatia - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonda jagatakse osadeks: poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäär. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolms peamist sektorit: esimene, teine ja kolmas. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused . võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg.. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime. Nt Põhja-Korea. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine
nõuetega. Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sõnu: jätkusuutlik, alalhoidev, püsiv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi; · majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid; · keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile. Ökoturism
*Keskkond-keskkonnakaitse *Elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile *Osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel *Kultuur:mitmekesisuse väärtustamine *Ressursid:lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Ühiskonna sektorid *Ühiskonnaks nim. Suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur.. -mida mitmekesisem on ühiskond seda elujõulisem ta on.Ühiskond mis on liialt ühetaoline on tavaliselt vägivallaga loodud ja pole arenguvõimeline ,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad
kodanikuühiskond ja eksisteerib arvamuste paljusus (pluralism). Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
(kõigile võrdselt) 11. Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
komisjon aluseks järgneva taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideldatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjää rid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja -valgalad, veereiim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid;
aluseks järgnev taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideltatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid;
Õigus on igaühel otsustada kellena riik teda kohtleb ning kuidas ennast teistele esitleda.Igaühel on õigus muuta oma nime. Õigus otsustada, millise soo esindajana ta teistele ennast esitleb. 4) Kehaline ja moraalne puutumatus.Igaühel on õigus kehalisele puutumatusele. 5) Seksuaalsfäär ja reproduktiivsed õigused. Õigus vabalt otsustada oma seksuaaleluga seonduvate küsimuste üle. Õigus otsustada järglaste saamise üle. 6) Sotsiaalsfäär. Riigil on kohustus astuda samme eraelu kaitseks, kaitsta igaühte kolmandate isikute rünnete eest. Riigil on kohustus kaitsta eraelu ajakirjandusväljaannete eest. Kaitsma töötajaid eraellu sekkumise eest. 6.1.6 Kodu puutumatus Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks,
võetakse aluseks järgnev taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideltatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika; 14) kohalike olude tundmine; 15) ekspertarvamused; 16) ehitiste, seadmete ja süsteemide tehnilised andmed; 17) olemasolevad õnnetustele reageerimise plaanid;
tatakse Uus- Mehhiko, Meremaa Holland Seos Sotsiaalne koormus- koormus- Puudub Olemas Olemas Olemas Olemas taluvusega taluvus Ökoloogiline- Ökoloogiline- Ökoloogiline- Ökoloogiline- Rakendus- Kujundus- ja Sotsiaalsfäär ja sotsiaal- ja sotsiaal- ja sotsiaal- ja sotsiaal- ala sotsiaalsfäär sfäär sfäär sfäär sfäär Mastaap Maastik Maastik, paik Maastik, paik Maastik, paik Maastik, paik Maastik Huvi- gruppide Kaudselt Kaudselt Kaudselt Olemas Olemas Olemas
) · Hindamine seondub õigust puudutavate hinnangute ja arvamustega. · Käitumise reguleerimine keskendutakse sotsiaalsetele hoiakutele. ,,Õigus ühiskonnas" lähemalt räägitud! Õigusteadvusel kui ühiskondliku teadvuse vormil on ühiskonnas rida funktsioone, mille kaudu avaneb tema roll sotsiaalses süsteemis. Need tulenevad sellest, millise õigusteaduse tasandiga on tegemist ning millist ühiskonna sfääri (institutsiooni) (nt majandus, poliitika, kultuur, sotsiaalsfäär jne) õigusteadvus peegeldab. Tähtsamad: 1) regulatiivne et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis;
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
· B. õiguspärasus pädevus menetlusnõuded vorminõuded sisuline õiguspärasus 01.11.2009 vihjeid eksamiks NB! Õpikus on info valimiste teema kohta VANANENUD! KOKS § 56 ja § 56` ja millised on KOV-e pädevused erinevates valdkondades (KOV-e korralduse seadus § 6 lg-d 1 ja 2). Kui eksamil tuleb küsimus valdkondade kohta, siis tuua vähemalt neli valdkonda koos näidetega, millega KOV tegeleb (haridus ja kultuur, sotsiaalsfäär, keskkonnakaitse, majandus). Ilma õigusaktidega tutvumata ei ole võimalik eksamil ,,lambist panna või puusalt tulistada":), st ainult üldiste fraasidega rääkides/kirjutades ei saa tulemust. Ebakorrrektne vastus on, et KOV-e peab ülal haridusasutusi kogu haridust ei pea ju selle küsimuse vastust on vaja konkretiseerida. Näiteks nagu arstiabi (nt.vältimatu arstiabi) puhulgi tervishoiu teema juures. Keskkonnakaitset puudutav info on ka õpikus VANANENUD!
) · Hindamine seondub õigust puudutavate hinnangute ja arvamustega. · Käitumise reguleerimine keskendutakse sotsiaalsetele hoiakutele. ,,Õigus ühiskonnas" lähemalt räägitud! Õigusteadvusel kui ühiskondliku teadvuse vormil on ühiskonnas rida funktsioone, mille kaudu avaneb tema roll sotsiaalses süsteemis. Need tulenevad sellest, millise õigusteaduse tasandiga on tegemist ning millist ühiskonna sfääri (institutsiooni) (nt majandus, poliitika, kultuur, sotsiaalsfäär jne) õigusteadvus peegeldab. Tähtsamad: 1) regulatiivne et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
