Minu Eesti Peaaegu neliteist aastat olen ma elanud Eestimaal ning imetlenud seda imelist maad, selle loodust ja selle linnu, selle tähistaevast, mil öinetaevas on pilvitu, selle maa päikesetõuse ja päikeseloojanguid, meie metsades kasvavaid rohelised taimed ja elavaid ilusad loomi. Meie pealinn on kaasaegne, kuid samas on seal ka keskajast pärinev vanalinn, kus igal nurgal on tunda keskaja vaimu. Kuigi Maarjamaa on väike jagub kõigile kohta ning jääb ka palju metsamaid ning ka põllumaid, kus saab puhata linnade mürast ja mõelda mõnede asjade üle järele ning kuulata linnude laulu, jälgida mõnede väiksemate loomade tegevust ja jällegi mõelda. Nagu igal riigilgi on ka Eestil head ja halvad küljed. Minu arvates on meie isamaal häid külgi rohkem kui halbu ning halbu ei suudagi meelde tuletada eriti. Üks häid külgi on tasuta põhikooli haridus, teine on aga eelis teiste maade ees: siin on neli...
6.oktoober 2011 Muinasaeg ehted ja rahutuaeg Pearu Jakob Ojamäe Saue Gümnaasium 11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mi...
Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud- kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud-imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a
Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud- imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2
Viimase suur maavärin oli 4. veebruar 1976, mis lõhustas 90% pealinna ja teisi suuremaid linnu (seejärel sures üle 20 tuhat inimest ja üle miljoni inimest jäeti kodututu). Loodus: Guatemala metsades on palju vrispuit, Dalbergia, puu (mahagon), balsa, bakaut, sapodilâ jne. Loomad: väga mitmekesine. Röövloomad-Puma ja Jaguar. Sipelgakarut,porcupinesit, laisikud, vöölased. Vaikse ookeani ranniku metsades on iguanaanid mis on 2 m pikkused (nende liha,munad söödakse). Umbes 2 tuhat linnude liiki. Guatemala jõgedes on Krokodillid-Caimanid, kelle liha söövad kohalikud elanikud. Ümbritsev Guatemala mere rikkas oma on kalaga ja krevetidega. Järved: Suurimad järved Atitlán, Lake Izabal, Petén Itzá, Amatitlán. Majandus Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
