Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervislikud eluviisid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TERVISLIKUD ELUVIISID


Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga.

SPORT


Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega.

TUBAKAS


Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile.
Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast.
Suitsetamise tagajärjed:
sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused, naistel ja noortel neidudel kahjustab viljastumist, meestel võib tekitada ka impotentsust.

TOITUMIE


Toidupüramiid iseloomustab kõige paremini sinu toiduvajadust.
Keskmiselt vajavad
11-13 aastased tütarlapsed 2500 kcal energiat päevas
11-13 aastased poisid 2750 kcal
14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal
14-17 aastased poisid 3000 kcal energiat päevas.
Toidupüramiidi abil saad ise välja selgitada, kui tervislikud on sinu toitumisharjumused siiamaani olnud ja milline peab olema tegelik tasakaalustatud toit.
SUHKUR JA MAIUSTUSED
Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas
1 portsjon = 40-70 kcal
LIHA- KALA- MUNA
Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas
1 portsjon = 70-100 kcal
TOIDURASVAD
Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas
1 portsjon = 30-60 kcal
KÖÖGIVILJAD
Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas
1 portsjon = 10-40 kcal
KARTUL
Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas
1 portsjon = 60-90 kcal
PUUVILJAD
Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas
1 portsjon = 60-90 kcal
PIIMATOOTED
Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas
1 portsjon = 70-100 kcal
TERAVILJATOOTED
Sinu vajadus on 6-8 portsjonit päevas
1 portsjon = 50-80 kcal

KODU


Me veedame umbes kaks kolmandikku elust kodus ning eluruumide kvaliteet mõjutab otseselt meie elu kvaliteeti. Ja ometi mõtlevad vähesed meist oma kodu “tervise” peale, kuigi enamus meist kaalub oma füüsilise tervise parandamist.
“Paljud inimesed ei tea, kui ebatervislik võib nende elukeskkond olla,

Parandage õhu kvaliteeti ja ventilatsiooni


Enamusel kodudest on õhukindlad aknad ja isolatsiooniga seinad ning tihti ka lisaseadmed, mis sulgevad uksed ja aknad õhukindlalt. Kuigi see aitab hoida sooja sees ja külma väljas, hoiab see seisnud õhku ruumides kinni.
Avage aegajalt aknaid, et ventilatsiooni parandada.

Magamiskeskkond vajab erilist tähelepanu


Magamise ajal alustab keha tööd, et end taastada ja terviserikkeid parandada. Seepärast peaks magamistuba olema iseäranis tervislik ja rahustav. Lihtsad asjad, näiteks paar patja, õhufilter, minipurskkaev või taim öökapil võivad muuta magamistoa lõõgastumise ja toibumise oaasiks.
Eelista rohelist
Toataimed , eriti ronitaimed ja sõnajalad, aitavad alandada formaldehüüdide ja muude saasteainete taset kodus.

Võtke kingad välisukse juures jalast


Kingade jalast võtmine majja sisenedes võib olla pisike esteetiline detail, aga selle mõju on sügavam. Jaapanlased pööravad sellele suurt tähelepanu, selles nähakse sümboolset austuseavaldust eluruumide vastu, maailma kaose ja segaduse eraldamist kodu rahust ja pühadusest.
Tervislikud eluviisid #1 Tervislikud eluviisid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl valmet Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas

Kehaline kasvatus
Toitumine
10
docx

Toitumine

Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid ­glükoos. Sed

Tööõpetus
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

päevalill, soja, oliivid, makrell, sardiinid ja lõhe. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud 9 toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab

Kehaline kasvatus
Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmetes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada ei ole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva. Rasvade tasakaalustamatusm meie kehas, samuti nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Asendamatute rasvhapete defitsiiti iseloomustab dermatiitide väljakujunemine. Meie kliimatingimustes kaasneb üldise

Toit ja toitumine
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (1)

KossuKrissu profiilipilt
Kristel Talv: päris hea!!
21:26 05-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun