Vihmametsad (3)

Vihmametsad
Reili Tooming
10.klass
Vihmamets
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja
liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud:
kõrge produktiivsus
kiire aineringe
igihaljaste taimede rohkus
kõrged puud
liaanide ja epifüütide rohkus
hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vihmametsad on maailma looduse väga
oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb
suur osa maailma elurikkusest.
Nad mõjutavad oluliselt
Maa kliimat, puhverdades
atmosfääri koostise muutusi
ja ühtlustades veeringet.
Vihmametsade levik
Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja
niiske troopilise kliimavöötme piirkondades.
Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid
nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo
nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni
poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus.
Subtroopilisi ja parasvöötme
vihmametsi leidub sademeterikkais
piirkondades (nt Lõuna-Austraalias,
Tansaanias, Kanada läänerannikul,
Argentinas, Hiinas, jm)
Levik
Kliima
Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske
Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis.
Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini.
Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks
kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev
vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.
Õhtuks taevas selgineb ja
läheb veidi jahedamaks.
ilm on aasta läbi enam
vähem ühesugune
Kliimadiagrammid
Pinnamood
L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline
Amazonase madalik
Kagu-Aasias erilimelised
mäestikud vaheldumisi
lavamaade ja
madalikega
Loodustingimuste mõju pinnamoele
kivimite keemiline murenemine
vee-erosioon
Loomastik
tingimused eluks väga mitmekesised
liikide arvukuselt ainulaadne
koduks pooltele loomaliikidele
väga palju linnuliike
vees ligi 5000 kalaliiki
arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata
eriti palju putukaliike
ainuüksi liblikaliike
tuntakse üle 30000
uusi liike avastatakse
pidevalt juurde
Loomade kohastumused
hea ronimis- ja hüppamisvõime
hästi arenenud küünised
tundlikud kõrvad ja nina
sageli vees toituvad
tihe karvkate
mitmetel liikidel lennus
head vigurlendajad
ööloomadel suured silmad
linnud kärarikkad
paljud liigid värvikirevad
mardikad helendavad öösel
Loomad
Laisiklased
Madu
Mürgine konn
Papagoi
Taimestik
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega
niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja
lopsakas. Taimestik:
ronitaimed e. liaanid- nt. teatud liiki viigipuud,
nõelköis, kannatuslill
epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud,
samblad, paljud
sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed.
Osa orhideelistest on saprofüüdid
e. lagundajad nagu seened ja bakteridki.
Pildil on helikoonia õis
Taimed
Liaani
varred
Raitlill
Ingveri taim
Vihmapuu
Hiidparasiittaim- Raitlill
Maailma suurim õis kuulub taimele nimega raitlill
(Rafflesia arnoldii).
See parasiit elab tavaliselt Kagu-Aasia metsade
ronitaimedel.
Raitlille õis on hiiglaslik ja kaalub kuni 7 kg.
Selle tugev lõhn meelitab ligi kärbseid, mis on
vajalikud taime paljunemiseks.
Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill
ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse.
Neid näeb ainult õitsemise ajal.
Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga
Keskkonnaprobleemid
Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa!
Vihmametsadel on oluline koht
fotosünteesis
süsihappegaasi kasutamises
hapniku tootmises
suures veeringes
Metsade põletamisel
suureneb CO2 sisaldus õhus
hoogustub kasvuhooneefekt
puidu kui olulise loodusvara raiskamine
hävivad taime- ja loomaliigid
kaovad kohalike hõimude elupaigad
suureneb maalihete ja erisioonioht
Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad.
Inimtegevus
kliima pole eriti tervislik
põliselanikud kääbusrassidest
hõredalt asustatud
külad jõgede ääres või rannikul
peamiselt arengumaad
algeline alepõllundus, kasvatatakse
bataati ja maniokki
targot
suhkruroogu
saagot
kohvi, kakaod, vürtse
eksporditakse väärispuitu, kautsuki
arendatakse maavarade kaevandamist
Huvitavaid fakte
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera
pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja
loomaliikidest.
Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad
erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest
vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja
üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad
varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
Pilte vihmametsast
Tänan tähelepanu eest!