Muusika Ooperi tööleht Ooper on muusikaline ____________.See ühendab endas paljusid kunstiliike:__________, __________,_________________,_________ja___________.Ooperis kõnelemise asemel ___ _______.Ooperi muusika on lahutamatult seotud_________, mis on teose sõnaliseks aluseks. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Mis on : a) numbriooper a)______________________________________________ _______________________________________________ b) läbikomponeeritud b)_____________________________________________ ooper _______________________________________________ 1.Mida tead ooperi ajaloost? 2.Keda peetakse ooperi ,,isaks" ? 3.Mida tead barokkooperist ? 4.Nimeta mõned maailma kuulsad ooperid. 5.mida tead eesti ooperist?
looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper.
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel
............................................................................. ............................................................. . 3.7 Aaria, retsitatiiv, duett, tertset, kvartet - .............................................................................. .............................................................................. .................. . 3.8 Koor - .............................................................................. .................... . 3.9 Numbriooper - .............................................................................. ..................................................................... 3.10 Orkester - .............................................................................. .............................................................................. ............ . 4.Nimeta ooperiloojad ja kirjuta paar ooperi näidet. .............................................................................. ...........................
N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
· Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid).
Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana ...
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsa...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebako...
Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14. Tema ainus koomiline ooper oli „Nürnbergi meisterlauljad“ R.Wagner 15. Alustas Pariisi konservatooriumis õpinguid 10 aastasena G.Bizet 16. Tema mõjutajaks oli Beethoveni muusikaline dramatism R.Wagner 17. Tema ainus kuulsaks saanud ooper on traditsiooniline numbriooper G.Bizet 18. Tema ooperite kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma inimkonna õnne nimel G.Verdi 19. Kajastab oma ooperites sotsiaalsest ebavõrdsusest tingitud kannatusi ja traagilisi saatusi G.verdi 20. Tema ooper on traagilise sisuga ja ülistab vabadust nii armastuses kui surmas R.Wagner 21. Oli rahvuslike traditsioonide ja meloodiarikkuse arendaja G.Bizet 22. Kirjutas kokku 11 ooperit, k.a. ooperitetraloogia R.Wagner 23
endale lubada vähesed õukonnad. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased V – prelüüd ja fuuga Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Fuugad on tätsad muusikazanrid Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida
Marss kahe või nelja osalises taktimõõdus rangelt ühtlases, käigusammule vastavas tempos. Masurka kõige hoogsam Poola rahvatants, kiiretempoline, 3-osaline taktimõõt, iseloomulik rõhkude vaheldumine. milles muusikaga ja dramaatilise sündmustiku areng on tihedalt põimunud. Muusika kulg on pidev, jagunemata eraldatud Meloodia etteasteiks. ühehäälselt väljendatud Numbriooper ooperi liik, milles muusikalised etteasted on lõpetatud iseloomuga ning sellega üksteisest eraldatud. muusikaline mõte. Ooper muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Missa a) Operett muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat katoliku kiriku paroodiat, satiiri. jumalateenistu s
tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. · Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
muusikutele jõukohane repertuaar. Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul. (Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Klaver on väljenduslikult võrdne lauljaga.) Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, sonaadivormis. klassikaline numbriooper - muusika jagunes lõpetatud osadeks: aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks ja koorideks. Offenbach - opereti rajaja, Prantsuse helilooja Johann strauss noorem - klassikalise Viini opereti rajaja, valsi kuningas
Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid.
vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti ees...
noorepõlve ooperitest (“Legnano lahing”/ “La battaglia di Legnano” (1849), “Luisa Miller” (1849) kuni populaartriloogiani kuni Wagneri stiilist inspireeritud muusikadraamani “Otello” (1887). Verdi armastas oma ooperite libretosid otsida ajaloost (“Don Carlo”, “Ernani”, “Simon Boccanegra” jt), Shakespeare näidenditest (“Macbeth”, “Otello”, “Falstaff”). Ta tahtis kirjutada ka “Kuningas Lear”, aga lõpuks jäi ooper kirjutamata. Üldiselt on Verdi stiil numbriooper, ent tema isiklik käekiri hakkab traditsioonilist vormi lõhkuma alates “Rigolettost” 1853, tema loomingu keskmisel perioodil. Tema deviisiks oli “parola scenica” – lavaline sõna – oluline on see, mis tegelasel öelda on ja see määrab muusika iseloomu. Draama vajadustest lähtuvalt hakkab helilooja kirjutama või ära jätma teatud aariale omaseid konventsioone (retsitatiiv, “cantabile” ja “cabaletta”). On kurioosne “Aida” III
Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. · Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina
Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid... Aariad (ooperilaulud) olid väga keerulised. Need keerulised käigud võimaldasid lauljal näidata meisterlikkust hääle ilu ja pikkust. Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja. Barokkooperi rajas kuulus Itaalia ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Juba 17.saj vallutas Itaalia ooper ka Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaal omandas ooper peagi omapärase ilme: iseärasuseks olid rohked ballettinumbrid. Prantsuse ooperi rajajaks oli Jean-Philippe Rameau. Inglismaa paistis silma 17.saj klavessiini ja ansambli muusikaga. Kõige anderikkam oli Henry Purcell
XVII saj. hakati ooperi vaheaegadel esitama lõbusaid lühikesi muusikaetendusi tekkis opera buffa ehk koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat. Esimese opera buffa kirjutas G.Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". 9.2 Glucki ooperireform. Gluck kaotab ära stseenide tükeldamise üksikuteks aariateks. Hakkab mõjutama Prantsuse ooperit. G.proovis kätt algul prantsuse koomilise ooperiga. Reformib ooperit, ehk esimene numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul mõjutab teiste maade oopereid. Glucki libretisti idee oli ära lõhkuda ooperi vormi raamistik ja tuua sisse draama seose loogika.(Muusikalise draama vorm) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene
16 1824 suundus Rossini Pariisi (vt grand opéra). Pärast 1830. aastat kirjutab ta instrumentaalmuusikat, laule, kirikumuusikat (Stabat mater, Petite Messe solennelle väike pidulik missa) Itaalia romantiline ooper (alates 1820. aastad). Uus: Keskpunktis on (kõrgest soost) üksikisiku saatus, kes kannatab teiste intriigide tõttu. Sentimentaalsed süzeed, õrnad, sageli hullumeelsusse langevad daamid. Numbriooper. Aaria endiselt keskne, siiski kasvab ansamblite osatähtsus, numbrid võivad sujuvamate üleminekute abil moodustada suuremaid stseene. Psühholoogilised nüansid kajastuvad esmajoones vokaalmeloodikas, orkester eelkõige saatefunktsioonis (väljend "orkester nagu suur kitarr" on siiski liialdus, kuula näit. "Uneskõndija"). Vincenzo Bellini (1801-1835). Tegutses Napolis, alates 1833 Pariisis. 1831 melodramma semiserio "Uneskõndija" (La
dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
kapellmeister). Tema ooperites esinevad da-capo-aariad, tähelepanu keskmes on vokaalmeloodiline liin, orkester hakkab saatma aariaid (enne: basso continuo pluss vähesed soolopillid, mille partiisid mängijad sageli ise improviseerisid), soleerivad orkestripillid aariates; orkestrisaade suhteliselt lihtne, arendatakse üht muusikalist kujundit. Opera seria on aariate-ooper, aariaid oli nii palju, et proovi- ja esituspraktika nõudis nende numereerimist - vältimaks segadusi. Siit ka mõiste numbriooper, s.t. lõpetatud, üksteisest eraldatud osadest koosnev ooper. Napoli koolkonna kõrval oli oluline linn Rooma ning ikka veel ka Veneetsia, mille tähtsus siiski järjest kahanes. Mõjukas Arkaadia Akadeemia Roomas suunas oma tegevuse just Veneetsia ooperite vastu ja tõi neid näitena, kuidas ooperit ei tohi kirjutada. II periood 1720-1740 Eelklassitsistlik ooper e. Metastasio-ooper Nicola Porpora (oli ka Händeli võistleja Londonis) Johan Adolf Hasse, näit. "Cleofide"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
