november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku
Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik. “Palavikule” on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja
Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini
Sunnitöö ise on mõttetu, ei muuda ega kasvata kedagi, pigem ajab inimese hulluks. Head inimised pole mitte headeks sündinud, vaid võitnud endaz kurjutse, sest need kaks poolt on seotud. Sunnitöövangla ei täida oma funktsiooni, sest 1)Tapab inimeses eneseväärikustunde, 2)puudub võimalus olla üksi. Kristlus revolutsiooni asemel 1861-63 andis koos vend Mihhailiga välja ajakirja ,,Vremja", milles propageerisid omi vaateid vene rahva erilisest kutsumusest (Kristliku andeksandmise ja alandlikkuseidee) 1862.a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri.
11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945
Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti
Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti
HEITI TALVIK Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, l...
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Giuseppe Verdi Koostaja: Kerstin Likk Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Giuseppe Verdi 4-5 Kokkuvõte 6 Looming 7-8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19....
Ta tappis ja piinas segaverelisi võlureid. Enne kui Voldemort jõudis tappa Harry ema (Lily Potter'i), pani too oma pojale kaitseks loitsu. Kui Voldemort tahtis tappa ka Harryt, kadusid ta võluvõimed ja ta muutus vaimuks. Voldemort kadus ja Harry'ist sai teiste võlurite kangelane. Teda olid määratud kasvatama õelad mugud Dursley'd (Harry ema õe perekond), kes ei hoolinud Harry'st üldse. Isegi tema sünnipäeva ei peetud. Pealekauba ei tahtnud nad kuulda midagi võlumisest, Harry kutsumusest ja erialast. Harry sai 11-aastaselt salapärase kirja, kus teda kutsuti Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli. Seal leidis ta endale head sõbrad Ron Weasley ja Hermione Grangeri. Paljud õpetajad suhtusid Harrysse väga hästi: näiteks direktor Dumbledore, Hagrid, kes oli Sigatüüka metsavaht, ja mustade jõudude vastase kaitse õpetajad Lupin ja Lockhart. Aga Harry'l oli ka vaenlasi: mustade jõudude vastase kaitse õpetaja, nõiajookide õpetaja
olevat Peterburi asemel kusagile teadmatus suunas Venemaale sõitnud. Juulius läheb koju tagasi, kus Emma ta rõõmsalt vastu võtab, teatades et Anna oli poja ühe Tallinna tuttava juurde jätnud, kes poisi Kilimite juurde tagasi tõi. Oma toas nägi Juulius, et Emmi polnud kirja leidnud. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule
aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli poolt taskusse surutud libretot, mille autoriks oli noor poeet Solera, lugedes sündiski kuulus koor tema tulevasest ooperist Nabucco "Lenda, mõte" ehk "Va pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9.märtsil 1842 La Scalas Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju
kõik. Juulius arvas aga, et laps kuulubki oma emale, Juuliuse põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi ei mõistnud seda ja esmakordselt astus Juulius oma naisele tõsiselt vastu. Sellega lõppeb teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Liina ja Valeerius olid selleks ajaks kodust vanemate juurest lahkunud. Juulius ja Emmi elasid kahekesi koos. Juulius Kilimit oli kõikide aastatega palju saavutanud.
Siit oleks edasi pääsenud vahest tubli annuse huumoriga, kuid see polnud kunagi Juuliuse tugev külg olnud, ja pealegi oli see tema põhimõtete vastu, teha nalja tõsise asja juures." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. c. eluloojakul Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Ainult niipalju, et kõigi ajalooliste sündmuste tagajärjel oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks, jõudis elu
HEITI TALVIK Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni j...
Asjadest ei tulnud midagi välja ning Verdi pöördus tagasi 1834. aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5. märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836.a. Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837.a., tütar, ning teine, poeg, sündis 1838.a., .1840.a. tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837. valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise
Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega. Kogu õppetöö käis ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil. Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku 5 kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist. Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid ülejäänud surelikele kättesaamatuid intellektuaalseid võimeid ning tõusid seetõttu teistest kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2
Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Sündis Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.- tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. 1850-1860
mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu, nüüd oli aga kogu tema elu Emmi juures, väljas ei oodanud teda mitte keegi. Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks, jõudis elu ringkäigust tagasi majja, kus ta oli oma esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja
jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu, nüüd oli aga kogu tema elu Emmi juures, väljas ei oodanud teda mitte keegi. Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist- küpsusaastad. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks, jõudis elu ringkäigust tagasi majja, kus ta oli oma esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja Semmelni jupiterliku juhatuse all.
lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks · mitmesugused allikad, millest saab teavet tegijate taotluste ja lavastuse vastuvõtu kohta (lavastuse kavaleht, lavastuse eeltutvustus internetis, ajakirjanduses avaldatud intervjuud lavastaja või näitlejaga, näidendi tekst, arvustused) 32
lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks · mitmesugused allikad, millest saab teavet tegijate taotluste ja lavastuse vastuvõtu kohta (lavastuse kavaleht, lavastuse eeltutvustus internetis, ajakirjanduses avaldatud intervjuud lavastaja või näitlejaga, näidendi tekst, arvustused) 32
Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul. ,,Protestantism on kapitalismi alustala." # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele. Homo faber.) # protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on ,,pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu. Ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. Tasu lükkamine tulevikku.
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
· Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru.
Kasvataja on isiksus kõigi oma vooruste ja puudustega. Kasvataja on roll,mille tähendus ilmneb suhtlemisel nendega, kes on teistes rollides nii lastekodus kui ka väljaspool lastekodu. Kasvataja on ühiskonna- ja kultuuritegelane, kes osaleb arutlustes ja otsustustes, mis ei puuduta ainult lastekodu, vaid ka ühiskonna- ja kultuurielu. Kasvataja on hea inimene, selline, keda ei saa välja õpetada ega kasvatada; nagu ka usku või armastust. Hea inimene kujuneb kutsumuse toel ja elab ka oma elu kutsumusest jõudu ammutades (Vooglaid 1999). Ülo Vooglaid peab kasvatajat heaks inimeseks, kuid autori arvates jääb neid häid inimesi aina vähemaks, sest hooldajatel on omad eelarvamused laste suhtes. Eelarvamused kujutavad suhtumist lastesse, nende endistesse kodudesse ning laste vanematesse. Arvatakse, et kui laps on pärit näiteks alkohoolikute perest, siis ega lapseski parem inimene ei kasva. Sellised kasvatajad ei saa lastele ka positiivset eeskuju anda ja rääkimata turvalisusest
Juuliust ülikooli lõpetama. Minu meelest olid Juuliuse küpsusaastad täis nii häid ja ka halbu aegu. Kõik raskused suutis mees ületada. Kõige imetlusväärsemaks pean Juuliuse kindlat põhimõttelisust mis jäi püsima ka kõige raskematel hetkedel. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Ainult niipalju, et kõigi ajalooliste sündmuste tagajärjel oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks, jõudis elu ringkäigust tagasi majja,
fantaasiarännu kui pisaraid. Soovkapriisid on nagu ihadki eksitavad ja siduvad, soovunelmate heietamine kahandab tegeliku eluga kohanemise võimet. Soovimatuse seisundis võib näitekst jooga või budismi järgi olla uuel viisil taibatud rõõmu allikas. Tahtmine on soovist jahedam ja resoluutsem ajejõud ehk motivatsiooni alge. Püüdlus näib sobivat katusmõisteks, mis haarab enda alla niihästi unistustest ja soovidest kui ka huvidest, kalduvustest, ideaalidest, kutsumusest ja hoiakutest kujuneva aktiivsuse. Kalduvus(sklonnostj) Eluviisi mõistega lähedane “kalduvus” iseloomustab kujukalt inimesele omast eelsoodumust ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina. Kalduvuses peegeldub tihti võimekus, kuid samuti püüd oma puudusi kompenseerida. Kalduvusi võib vaadelda ka moraalsest spektist. 2
Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas. Kirja keskne teema on Jeesuse Kristuse evangeelium ehk rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Islam Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi
" - muutunud on ka töö kultuuriline tähendus. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920): Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, 1904-5 (e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): * huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi) * Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele) * protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on "pidev jumalateenistus". Vaenulik luksusliku tarbimise vastu => ausa tööga saavutatud äriline edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla.
kes ei sobi kuhugi ja kel pole ridagi, Mind ei kutsutud õpetama. ja leidsin luuletajate pelgupaiga seal, Ma olen õpetaja, ma õpetan alati. kus ma seda otsidagi ei osanud, Ei mingit puhkust kutsumusest, ei mingit hobi, mu kutsumus on ja nüüd ma õpetan õpetajaid, mu elu. küsin neilt nende kutsumuse kohta. Ma elan õpetamiseks; mu õpetamine elab. Ma käisin ringiratast ja ring sai täis, Nagu Joonas, keda kutsuti Niinevesse,
2 The small nation had secured unusual effects in elaborating its culture, reaching its own mode of delivery, rising to the level of a civilised country among the other European states. HALF A CENTURY UNDER SOVIET OCCUPATION. IDEOLOGY OVER MUSIC. EXTENSIVE INFLUX OF CONTEMPORARY TRENDS. VIII. THE FORTIES. TRANSFORMATION OF ESTONIAN LIFE. THE WAR-TIME SYMPHONIC OUTPUT. 1 Mihkel Lüdig, Mälestused (Memoirs) (Tallinn: Eesti Raamat, 1969) 187. 2 Hans Kruus, Eesti rahva kutsumusest ja rahvusterviklusest (The mission and national integrity of the Estonians) (Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Vilistlaskogude Liidu Kirjastus, 1940) 28-29. Just before the outbreak of World War II in a secret protocol of the non- aggression pact1 entered into by Nazi Germany and the USSR, the Baltic states had been placed in the sphere of influence of the Soviet Union. Almost immediately after the signing of the pact, the Soviet government forced upon Estonia a treaty of mutual
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
