Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ristija Johannes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, johannese, ristija, jeesus, kirik, salm, illustratsioonid, salmid, memling, ikonograafia, salome, piibel, tall, eliisabet, kandik, stseen, pühak, luuka, kuulutus, sakarias, triptühhon, reformatsioon, prohvet, heroodes, altar, protestantlik, gallery, jutlus, ristimine, ingel, catholic, temale, altari, katoliiklik, ettekuulutus, meelt, jordaniRISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi
1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja
Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
lõplik liidendamine leidis asset veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusesr hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lotus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapeale jumalariigi. Niisugustes oludestegutses 1 saj pKr. Palestiinas juudi soost rändjutustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuseilmingut, ja otsustas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on Jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ühes sellega pööras ta tavapärasest vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Ta rõhutas korduvalt sedagi, et rikku, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiizei anna jumalariiki pääsemisele mingit eelist
Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompositsiooni huvitavamaks ning sõnumi lapsesõbralikumaks. Raffael. Sixtuse madonna. Leonardo da Vinci. Madonna värtnaga. Vanade Meistrite Galerii, Dresden Originaali asukoht teadmata Kuulsaim madonnapiltide viljeleja on itaalia kõrgrenessansi suurmeister Raffael (1483
toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti
Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus. Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet.
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma
................................................................ 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................... 6 5.2 Vana testament......................................................
.......................................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid...................................................................................... 6 5.1 Uus Testament.................................................................
jumalad on tulnukad. "Iidsed tulnukad" Usunditeaduste sünd 19.saj. · Kristlus kui norm · Kristluse kategooriad · Soov mõista teisi · Max Müller (1823-1900) müüdiuuringud moot kui allikas. Võrdlev kirjandusteadus, võrdlev usundilugu · 19.sajandi protestantlik teoloogia: ajalookriitiline meetod piibliteadustest * Adolf von Harnack (1851-1930) religiooni on võimalik uurida teaduslikult- ajalooline jeesus , kes ta oli? · Demütologiseerimine (Rudolf Bultmann 1884-1976) · 1960-1970. Usundiuuringud · Nn klassikalised religiooniteadused Üldine religiooni ajalugu- üldine usundilugu Religioonipsühholoogia Religioonisotsialoogia Religiooniantropoloogia Religioonifilosoofia Religioonifenomenoloogia Religiooni =eligioon= käsitluse võimalused
Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Kristluse kui religiooni loojaks on ajalooline isik Jeesus, keda hakati kutsuma Kristuseks, mis kreeka keeles (Christos) tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12. 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johanneseks. 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust?
Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste
funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1
Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kristlus I 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Kristluse kui religiooni loojaks on ajalooline isik Jeesus, keda hakati kutsuma Kristuseks, mis kreeka keeles (Christos) tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12. 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johanneseks. 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust?
germaani rahvastele . · Puude poole pöördutakse palvetega ning antakse oma haigused puule edasi. · Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks peetud. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist(krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Ringiga piiratud rist ehk rõngasrist- valguse ja elu märk · Triskele ja kaheksakand- tsükliline soomeugrilaste ajaarvamine 02.11 Jaan Lahe Ristipuu-hingepuu · Uskumused puudest kui lahkunud hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing oksapuusse · Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest, veest kui pühitsevast ja uuestisünnistavast elemendist. Veevõtukohtade ja kultuspaikadena on allikad
· ,,aabrahamlik " = oluline koht Aabrahamil PROHVET: · Prohvet = inimene, kes annab edasi Jumala sõnumit - Juutlus: Prohvet = need, kes püüdsid Iisraelile meelde tuletada lepingut Jumalaga ning ennustasid messiat, kes tuleb täitma Jumala lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK:
porik�rbseid. Ka van Hulsdonckile v�ib omistada sama epiteedi. Porik�rbsed on tema nat��rmortidel sageli pilgup��djateks. Niisamuti nagu kunstniku laudadel on tihti k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi meie �mber � katkine Berkemeyeri pokaal siinsel nat��rmordil, mis on maalitud umbes 1615. aastal, r��gib elu purunemisest ning leib ja vein viitavad armulauale. Samal ajal k�nelevad p�rnikas ja k�rbes surelikkusest kogu maise k�lluse nautimise
Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud. Jeruusalemma algkoguduse liikmed põgenevad sõja puhkedes Pellasesse, tänapäeva Makedooniasse. Juudi sõda mõjutas kristluse kujunemist otsustavalt, usund eemaldus paljudest judaistlikest kommetest ning kasvas omaette religiooniks. Algkristlust iseloomustab usk peatselt saabuvasse apokalüpsisesse, mille abil Jumal ja Jeesus maa peale paradiisliku korra rajavad. Kristliku koguduse kolm peamist märksõna olid kerygma (kuulutus), koinonia (osadus) ja diakoonia (teenimine). Tegeldi hoolekandega, mis selgitab ka kristluse tõusvat populaarsust ühiskonna vaesemate kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus ülestõusmispäevale eelneval ööl, enne seda paastuti ning hoiduti ka seksist. Aeti välja
Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit.
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat. Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol(Istanbul) on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised. Krutsifiks Karli sillal Prahas
Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist. Alaeesmärgiks on teada saada: 1 kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud; 2 millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis. Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop, U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku. Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal. Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest. Neljandas on juttu
mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks. Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha. 2) kuningate kultus - 3) surnute kultus - 9.november 2.loeng Loengut peab: Marti Kalda Hinduism Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog. Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige. 2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik.. Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses. Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne. Hinduism- sellist asja pole olemas
halastav isa ja kuna inimene sai elu jumalalt kingitusest, siis inimene vastutab ka oma elu eest ning inimese teod on seotud inimesele antud vabatahtega võib valida teha head või teha kurja. 4) Messias (Hamasia, heebrea keeles võitu, salvitu) lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale ning juudid siiani ootavad messiase tulekut ning teatakse kust see tuleb ja mis enne seda veel tuleb. Kreeka keeles on messias Heristos kristlased usuvad, et Jeesus oligi see messias, kuid vanad juudid seda ei tunnista. * Pühad 1) Sabat iganädalane püha, mis hakkab reede päikese loojangust ja lõppeb laupäeva päikese loojanguga hingamispäev. Sel päeval on kõik tööd keelatud töö on see, millise tegevuse tagajärjel lood sa midagi uut (nt. sel päeval ei tehta süüa, ei panda põlema tuld ja üle ühe km jala ei liiguta, kuid mööda vett võib rohkemgi). Sel päeval
olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain.
eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel
gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
annaabi.ee 
