Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad (0)

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad
Essee
I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks – Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium , Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada , Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik , Austria-Ungari, Bulgaaria , Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Kuid kes jäid suures I maailmasõjas võitjateks ja kes kaotajateks?
Peale sõja lõppu oli kaotajaid terve blokk . Peakaotaja oli keskriikide blokk –– Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne `i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning suure liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, mis muutus riikide jaoks saatuslikuks. Antandi järjest paremini töötav, täna suurele liitlaskonnale, sõjatööstus ja pidevalt saabuvad värsked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne ´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat , ligi 1/8 aladest , maksma raskeid reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge.
Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu pidi riik sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümber paigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, ei suudetud seds täielikult purustada. Laastav, veniv , kurnav ja kaotuste rikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918. aasta lõpupoolel panid Austria-Ungarit lootusetu olukorda. Impeerium hakkas seespoolt lagunema ja koos sellega lagunes ka armee. Seda kasutasid itaallased ja alustasid pealetungi Piave jõel ning üksi jäänud Austria pidi kapituleerima 1918. Tulemuseks lagunes impeerjum mitmeks riigiks, Austria ja eriti Ungari pidid loovutama hiiglaslikke alasid ning samuti maksma ränke reparatsioone.
Lisaks nendele oli antandi suur kaotaja Venemaa. Riigi mahajäänud majandus ei olnud valmis sõja mastaabideks ja liigsuurte kulude kandmiseks. Peale kõige pidi ta sõdima kolme riigiga –– Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgiga. Sõjapidamise aluseks oli inimresurss ja sellega kaasnevad elusväe kaotused ning suhteliselt edutu sõjategevus tekitasid ulatuslikke rahulolematusi ühiskonnas ja viis siiani raskes sisepoliitilises olukorras riiki sügavasse kriisi, mille kulminatsiooniks olid kaks revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 a. Tulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed- ning inimkaotused .
Sõja võitjaid oli kaks. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping kaitses suuresti ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõudis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Peamiseks võitlemis jõuks Läänerindel olid prantslased , inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai Saksamaa suuri kahjutasusid.
Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus USA. Hiline sõtta astumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitu tuhat kilomeetrit kodumaast eemal ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust, väljaarvatud kaubanduse rikkumist Euroopaga. Otseselt territoriaalselt midagi ei muutunud, kuid tõepoolest saavutas USA kontrolli Ladina- ja Lõuna-Ameerika üle. USA´le maksvate sõjakahjude suurus oli samuti uskumatult väike, kuid riik väljastas ulatuslikult krediite ja muid abivahendeid Euroopale , saades sellest suuri tulusid ning jõudes maailma poliitikas ja majanduses eesotsa.
I maailmasõja tagajärjed olid katastroofilised, kuna hukkus ligi 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitja rahvad tundsid ennast vaevu võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone ja veelgi tugevamaks hoobiks sai nende äärmiselt nõrgestatud majandus. Võiks arvata, et I maailmasõjas üleüldiselt kaotas Euroopa, kuid on raske täpselt märata, kes olid kaotajad ja kes võitjad, sest lõpp kokku võttes olid minu arvates kaotajateks kõik. Faktide põhjal võib arvata, kes kaotasid rohkem ja kes vähem, aga kõik riigid kaotasid ulatuslikus osas vapraid sõjamehi, kes astusid oma riigi eest välja, usaldades pimesi enda liidreid ja lootes suures ja kurnavas sõjast eluga pääseda.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da
http://www.google.ee
Pildid Esimesest maailmasõjast:

„Briti sõdurid Esimeses maailmasõjas kaevikutesse varjunud, mida kirjeldati kui elavat põrgut“
„Venemaa tank T-34“
„ Berliin pärast inglaste pommitamist Esimese maailmasõja ajal“
„Laibarong laste ja naiste laipadega pärast Dresteni pommitamist“