Ajaloo konspekt I maailmasõda (0)

Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse-saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung . Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus , kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U’d. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia , suurem Vene vastu.Saksa lüüasaamine: Ta eiras Belgia neutraalsust ning näitas end halvas valguses. Nad ei käitunud täpselt plaanipäraselt. Vastased olid tugevad, USA astus nende vastu. Britil oli suurem merevägi. Saksamaa pidi võitlema kahel rindel. Neil polnud nii palju tanke. Ülehindasid oma võimeid.WW tulemused: Hukkus 10 milj, vigastada sai 20 milj. Põlvkond, kes oli sõjas sai kannatada nii füüsiliselt kui vaimselt jäädavalt. Mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus, elatustase langes, toidupuudus, haigused. Suurenes rahvuslik vabadusvõitlus. Naistel oli raske, sest mehi polnud, nad tegid meeste töid ja see aitas kaasa naiste võrdõiguslikkusele meestega. Väikeettevõtted laostusid. Majandus läks riigi kätesse. Maksud suurenesid. Sotsiaalsed pinged . Kadunud põlvkond.Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia ja teised.Lagunenud riigid:Saksamaa, Venemaa, Türgi, Austria-Ungari. Saksamaa toetas enamlaste tegevust, sest lootis, et enamlased vallutavad Venemaa ning toovad Saksamaa sõjast välja. Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale, Tšehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud ( reparatsioonid ). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega .Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid : France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping : 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas : 1918 nov. Capagne vaherahu: 11.nov 1918. Versailles : 28.juuni 1919.Sõja kestvus: Ei olnud organisatsiooni, mis ei laseks riikidel omavahelistel lahkhelidel sõjaks kasvada. Vastased olid suhteliselt võrdsed ning keegi neist ei soovinud alla anda, sest sõda käis kolooniate ning ka territooriumite üle.