Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stalingradi lahing (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Stalingradi
lahing
17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi
Stalingradi
lahing
,
mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul
veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa
vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi.
Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas
tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu
kasuks.
Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus
vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu
Stalingradi lahing #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Stalingradi lahing, Põhja-Aafrika lahing

Väätsa Põhikool Stalingradi lahing, Põhja- Aafrika Kõrbe lahing Referaat Autor: Heili Solman 9. klass Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2015 Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks.

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Stalingradi lahing

Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi ­ Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

TARTU ÜLIKOOL STALINGRADI LAHING Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................2 1. MRP rikkumine ­ Saksamaa ja NSVL vastasseis.............................................4 2. Stalingradi lahingu eel............................................................................7 3. Stalingradi lahing..................................................................................8 4. Stalingradi lõppmäng............................................................................11 5. Võitlus pärast Stalingradi.......................................................................13 Kokkuvõte..................................................................................................14 Kasutatud kirjandus................................................................

Ajalugu
thumbnail
48
pptx

Teine maailmasõda

ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema.  2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Sõjasündmused 1941-1945

alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid pikad sõdimisest kurnatud Saksa üksused ilma talvevarustuseta, sest Hitleri arvates pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud. Sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline. Õhutamaks patriootilisi tundeid, kuulutas ta käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks ja leevendas mõnel alal terrorireziimi. Kiiresti pandi Siberis käima läänealadelt evakueeritud sõjatehased, Punaarmee sõjamasina taastamisele aitasid kaasa NSV Liiduga koostööle asunud lääneriikide abitarned. Saanud teada, et Jaapan ei kavatse NSV Liitu rünnata tõi Stalin Siberist ära osa üksusi ning paiskas need Moskva alla. 6

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja ­töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi

Ajalugu
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa.

Ajalugu
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor..........

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun