10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vau1998
Õppematerjali autor
Korea sõda. Kanepi gümnaasium Maria väronen Jane hiop Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Korea sõda: relvastatud konflikti Põhja ja LõunaKorea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Sõjategevuse algus 25. juunil 1950 ületas 135000 PõhjaKorea sõdurit Põhja ja Lõuna vahelise piiri. PõhjaKorea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud Põhja ja Lõuna vahelise piiri ning seega on Lõuna alustanud sõda. PõhjaKorea oli tänu Nõukogude Liidu abile rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 LõunaKorea sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi avatuks rünnakutele.
Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda.[viide?] Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile.
Berliini kriis Suessi kriis 1956. aasta Suessi sõda tähistas Lähis-Ida poliitika arengus uut peatükki. Egiptuses tulid 1952. aastal riigipöördega võimule pahempoolsed jõud, kuningas Fārūq I I kukutati. Võimule tuli Gamal Abdel Nasser. Nasseri suurenevat võimu Lähis-Idas pidasid nii USA kui ka Ühendkuningriik ohuks, kuna see kippus vaidlustama läänemaailma mõju piirkonnas. USA jaoks oli peamine eesmärk piirata Nõukogude mõju Lähis-Idas. Nasser riigistas Suessi kanali, ühe tähtsama kaubandustee 26. juulil 1956
maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt.
taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed
Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis 1956 Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad. Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust, tuli sõda. Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja tõmmata. Berliini kriis 1961 NSV Liit soovis, et Lääne-Berliin muutuks vabalinnaks ja et sealt viiksid lääneriigid välja oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid