Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korea sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Korea sõda
Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid , mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne päevaga oli Lõuna-Korea vägi vähemuses ning sunnitud taganema. Juba 28. juunil võtsid Põhja väed Lõuna osa pealinna Sŏuli enda kontrolli alla, kuid saavutamata jäi eesmärk kukutada Syngman Rhee (L.-Korea Vabariigi president ) valitsus ning hävitada Lõuna sõjajõud. USAle tuli uudis Lõuna-Korea rünnakust uudisena. Koreas asuvad USA ja tema liitlaste väed olid kuskil 40% nõrgad ning enamus nende varustusest kasutu. Teisest maailmasõjast olid aga alles jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthuri käsutuses. Kui president Truman oli pealetungist kuulnud, käskis ta MacArthuril saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet , et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. Augustiks olid Lõuna-Korea väed koos abivägedega aetud kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, Pusani linnakese ümber. Tänu Ameerika varustusele, õhuvägedele ja lisa abivägede abile suudeti mööda Nakdongi jõge maha panna piir. Kuigi USA abivägesid saabus aina juurde, tundus, et Põhja-Korea on peagi saavutamas kontrolli üle kogu Korea poolsaare. Leevendamaks oma sõjalist olukorda, tellis USA vägede kindral MacArthur põhjapoolt pealetungi Põhja-Koreale ning peagi saavutasid nende väed rannaaladel kontrolli. Sealt liikusid nad kiiresti edasi, et tagasi võtta võimu Sŏulis. Kuna Põhja vägede varustamisteed olid ära lõigatud, hakkasid nad taganema põhja poole. See andis võimaluse eemale jäänud ÜRO ja Lõuna-Korea vägedel liikuda põhja poole ning ühineda seal olnud vägedega. ÜRO väed ajasid Põhja-Korea väed tagasi üle 38. paralleeli. Lõuna-Korea oli päästetud. Olles väga edukad , leidsid nad, et oleks hea mõte saada kogu Korea Syngham Rhee valitsuse alla. USA oli veendunud, et sõda peab jätkama ja saatma oma väed põhja poole ning sõda jätkuski. Hiina hakkas muretsema, et ÜRO väed ei pruugi piirduda kommunistliku Põhja-Korea hävitamisega ega pruugi peatuda Yalu jõe ääres, kust jooksis Hiina ja Põhja-Korea piir. Truman ja paljud teised liidrid keelasid sõda laialdasemaks muuta, kuid paraku kindral MacArthur ei kuuletunud, tuues väiteks, et Põhja-Korea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peakski Hiina baase pommitama. Sõja vältel seda siiski ei tehtud. Hiina hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks, kuid Truman pidas hoiatust asjatuks. 8. oktoobril 1950. aastal saatis Mao Zedong (Hiina Kommunistliku partei juht) Hiina Rahva Vabatahtlike väed Yalu jõe äärde. Nad olid valmis piiri ületama. Mao nõudis abi ka Nõukogude valitsuselt, öeldes, et kui nad lasevad USAl terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Venelaste abi jäi nõrgaks, sest nad olid nõus abistama oma õhuvägedega mitte lähemal, kui 96 km eesrindest. Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950. aastal alagas Hiina rünnak, kui 270 000 sõjaväelast asusid pealetungile. ÜROd tabas rünnak üllatusena ning ta sõlmis Hiinaga kokkuleppe ning Hiina väed taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Nad tegid maatasa mitmeid ÜRO ja L.-Korea vägesid. Peale seda toimus USA 8. Armee taganemine ning hiljem hävitati ka 3000-meheline USA 7. Jalavägi. Mereväelased suutisid siiski tekitada Hiina mereväele palju kahju. ÜRO väed hakkasid Põhja-Koreas detsembri lõpus evakueerima nii sõjaväelasi, kui tsiviilisikuid . Nad viidi turvaliselt Lõuna-Korea tipus asuvasse sadamasse. 4. jaanuaril 1951. aastal vallutasid Kommunistliku Hiina ja Põhja-Korea väed Sŏuli. Märtsis 1951. aastal võttis Matthew Ridgway (kindral, kes juhtis II maailmasõjas õhuvägesid) poolt ellu äratatud USA 8. Armee tagasi Sŏuli. Ridgway võttiski MacArthuri koha üle. Tal õnnestus ÜRO väed edukale pealetungile saata. Mitmed rünnakud panid vastase väed tagasi liikuma ning see tõi Hiina ja Põhja-Korea vägedele kaasa palju ohvreid. Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse 10. juulil 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärgiks oli tagasi saada alad, mis olid enne neile kuulunud. 29. novembril 1952. aastal valiti  Dwight Eisenhower  USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli 38. paralleel jooksnud. Sõjategevuse vaba ala rajati selle ümber, mis on tänapäevani kaitsud ühelt poolt Põhja ja teiselt poolt Lõuna vägede poolt. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud. Sõja tulemusena olid kaks Korea poolt ikka vaenujalal.
Korea sõda #1 Korea sõda #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vau1998 Õppematerjali autor
Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli

Sarnased õppematerjalid

Korea sõda
21
pptx

Korea sõda

Korea sõda. Kanepi gümnaasium Maria väronen Jane hiop Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Korea sõda: relvastatud konflikti Põhja ja LõunaKorea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Sõjategevuse algus 25. juunil 1950 ületas 135000 PõhjaKorea sõdurit Põhja ja Lõuna vahelise piiri. PõhjaKorea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud Põhja ja Lõuna vahelise piiri ning seega on Lõuna alustanud sõda. PõhjaKorea oli tänu Nõukogude Liidu abile rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 LõunaKorea sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi avatuks rünnakutele.

Ajalugu
Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960
5
doc

Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960

Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda.[viide?] Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile.

Ajalugu
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
10
odt

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Korea Rahvademokraatlik Vabariik Sisukord Sisukord Sissejuhatus rahvastik Elukorraldus Ajalugu Korea sõda Majandus põllumajandus ettevõtted Geograafia Maavarad Sissejuhatus Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud.

Geograafia
Esitlus-Kriisid ja sõjad pärast II MS
9
pptx

Esitlus: Kriisid ja sõjad pärast II MS

maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950

Ajalugu
Külma sõja kriisid
16
docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt.

Ajalugu
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast-1940 aastate teine pool ja 1950 aastad
10
doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed

Ajalugu
Põhjalik konspekt külma sõja kohta
5
docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine ­ tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis ­ 1956 Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad. Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust, tuli sõda. Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja tõmmata. Berliini kriis ­ 1961 NSV Liit soovis, et Lääne-Berliin muutuks vabalinnaks ja et sealt viiksid lääneriigid välja oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri ­ sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada

Ajalugu
Külm sõda
12
odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun