Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline)
RAHVALUULE. 1. Mõisted folkloor ehk rahvaluule ja selle alaliigid, poploor (alaliigid), animism, amulett e ohutis, samaan, algriim, lõppriim 2. Rahvakalendri tähtpäevad (oska nimetada vähemalt kolme tähtpäeva ja kirjeldada kombestikku) 3. Võrrelda hingedeaja ja halloweeni kombestikku (sarnasused ja erinevused) õpik lk 14 4. Võrdle regivärsilist ja riimilist rahvalaulu EESTI RAHVALAUL a) vanem ehk regivärsiline b) uuem ehk riimiline Regivärsiline rahvalaul - saatis inimest hällist hauani, nii tööl kui puhkehetkel( töölaulud; tavandilaulud (rahvakalendri kombestikuga seotud); perekonnaelu kajastavad (pulmalaulud, surnu- ja mõrsjaitkud); nekrutilaulud) *Regivärssi esitasid ainult naised (eeslaulja ja koor) * Regivärsilise rahvalaulu tunnusteks on parallelism ehk mõttekordus ja algriim. Mõttekordus ühte mõtet esitatakse eri värssides erinevas sõnastuses N: laula, laula, suukene
väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul-Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!)
Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni. b) b) uuem rahvalaul, mis sai domineerivaks 19 sajandi keskel. Regilaul
· Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J
õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul
Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana Nii aus, nii vaikne, kui mullake; nii mullane, ja mõtteis nagu nii selge ja õige nii vagune. Ja kullane. Ja mõtteis nagu, See on mu ema, nii aus ta; mu mullake,
Epiteet Isikustamine Võrdlus Suurematel lastel suvevaheaeg on praegu, Liiga väike. Päike kõrgel Kiiri nagu nooli aga mul ei ole olnud mingeid vaheaegu, Suurematel lastel. taevas pillub praegugi veel terve aasta oodata on vaja, Terve aasta. kiiri nagu nooli Riimiline alles siis saan endalegi suvevaheaja. A A Metafoor A A Metafoore pole B B B B LUMESÕDA Pärissõda on küll kole, aga kindlasti ei ole üldse kole lumesõda. Oh, kuis hüppab rõõmust süda,
sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Folkloori alaliigid: lühivormid Kõnekäänud Mõistatused Vanasõnad Folkloori alaliigid: rahvajutud Muinasjutu d Muistendid Pajatused Naljandid Folkloori alaliigid: rahvalaulud regivärsiline rahvalaul riimiline rahvalaul Poploori alaliigid: lühivormid Killud Mõistatu sed Aforismid Poploori alaliigid: rahvajutud Kunstmuinasjutud Hirmujutud Ufojutud Anekdoodid Poploori alaliigid: rahvalaul Lauluparoodiad Salmikluule RAHVALAUL Rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk riimiliseks rahvalauluks. Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekst viis esitus Regilaulu ülesehitus Regilaulu teksti algühik on värss,
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus.
Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba aastatel 1936, 1939 jne. Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja inimeste suhteid. Kindlaid zanrieelistusi pole otseselt. Esineb sonette ja on isegi üks pikem ballaad . Meeleolult on luuletused nukrad, mõtlikud ja sünged. Mõtlikumad neist on ,,Eluhelbed" ja ,,Suurest haardest" . Kirjanik on eelistanud kirjutada vabavärsilisi luuletusi. Mõni luuletus on ka riimiline, ning vormistatud paarisriimi. Värsid on suhteliselt lühikesed. Ainult ballaadis on värsid silmatorkavalt pikad. Sõnavalik on külluslik. Nt: kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. Kõigesagedamini on kirjanik kasutanud sõnamängu. Luuletusi Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tashilju, et sa leiadsaatuse summa,
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim
6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust? Ilmusid varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine
. Kuidas rahvaluule jaguneb? Rahvaluule on anonüümne, st laulud ja jutud on paljude inimeste ühislooming. Rahvaluule kandub põlvest põlve. Folkloor Poploor LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Kõnekäänud Regivärsiline Muinasjutud LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD rahvalaul Killud Lauluparoodiad Kunstmuinasjutud Mõistatused Riimiline Muistendid rahvalaul Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Vanasõnad Pajatused Aforismid Ufojutud Naljandid anekdoodid Rahvalaul - koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm.
Saami keeles juoigat (kedagi või midagi laulma) Joigumise objektiks on inimesed, loomad ning usukumustega seotud esemed ja vaimud. Joigude meloodiad on 1/2/4 värsist koosnevad viisid, kus esineb kordust. ITKUD Iseloomult on improvisatsioonilised. Itku esitus oli kurbuse, hüvastijätu, jällenägemise, alandliku palve või kiituse ilming. Itkude esitajad olid alati naised. Surma-, matuse- ja mälestusitkud; pulma- ja juhuitkud. Uuem rahvalaul Riimiline rahvalaul pärineb keskaja Euroopa tantsulauludest. Soomes on lõppriimiga rahvalaulu lauldud 19ndast sajandist Tekstist olulisemaks saab meloodia. Palju meloodiaid laenati rahvalikust pillimuusikast. Uuemad rahvalaulu tüübid: Töölaulud Jutustavad laulud ja ballaadid Pidupäevadega seotud laulud Lembelaulud Pilkelaulud Sõduri- Meremehe- Vangi- Hulkurilaulud Kiigelaulud
ja 70. aastate vahetusel. Siis said ilmuda mõningad varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse
Regivärsilist rahvalaulu iseloomustab värsiridade rühmitumine parallelismigruppidekd, milles üht mõtet korratakse teiste snadega mitmes värsis. (sõna algustähe kordus ehk algriim) Kaashääliku kordust nim. alliteratsiooniks, täishääliku kordusr assonatsiks. Regivärsilised rahvalaulud jagunevad teemade ja eesmärkide järgi: töö-, orjus-, pulma-, kiige-, laste-, tähtpäeva-, mängulaulud jt. Riimiline rahvalaul kujunes välja 18. saj. Värsid on koondatud lõppriimi alusel salmideks. Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. AJAKIRJANDUS Uudis See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Avalik kiri Avalikud kirjad ei ole mõeldud ühele kindlale lugejale, vaid on kirjutatud paljudele. Intervjuu Intervjuu ehk usutlus Reportaaz Jutustab-kirjeldav ajakirjanduszanr,
poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus, hingestatus enamasti seotud kõnes (luulevormis) luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet värsid ehk luuleread on enamasti seatud salmidesse ehk stroofidesse Lüürika žanrid riimiline luule sonett haiku ood hümn eleegia (kurvatooniline luuletus) jpm vabavärsiline luule Sonett kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus Euroopa luule kõige levinum kinnisvorm peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt
sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata. Vabavärsis on pearõhk autori vabadusel ja sõnumil, riimiline luule allub kindlale vormile. Vorm võib saada luuletajale ka eesmärgiks. Luulet, kus jäljendatakse olulisi kujundeid graafiliselt, nimetatakse piktograafiliseks ehk piltluuleks. Luulet iseloomustab rida tunnuseid. Riimilises luules on nende esinemine tavapärane, vabavärsis juhuslik. Luuletus jaguneb salmideks ehk stroofideks, stroofid värssideks, värsiridu seovad rütm ja riim. Stroof (salm) on rühm värsiridu, mis on seotud sisuliseks tervikuks. Stroofid
Sellepärast ongi see koguteos ühtlasi raamat, mida mitte ainult ei saa olemas olla, vaid mida mingis väga olulises mõttes polegi olemas ühelgi normaalsel inimesel ei õnnestu seda isegi suhteliselt pika aja jooksul ühekorraga läbi lugeda. Et see üleüldse läbi lugeda, on vahepeal vaja unustada, mis eelnevalt loetud. Kas see on siis kellegi "läbilugemine"? Juba seepärast tasuks see raamat endale soetada. See jutt käib ennekõike Oksa proosa kohta. Oksa luule on tundeline, riimiline ja püsiva rütmita manamine, mille kujundid alustavad hardalt kuklaspäi ja libisevad siis kiiresti tabamatult kaugele vasakule ära. Ju Oks ise oli ka toona veidi ahtama metatasandiga mees kui meie täna teda lugedes. "Neljapäevaga" hakkab alles päriselt pihta ning tsükliks "Meestele vastu" lisab auru juurde. See, et Oksa jaoks on inimesed pelgalt "isased" ja "emased", on veel köömes. Kui tuleb ikka tõesti "Emased", selle mõjulaines ka "Ihu" ja "Nimetu elajas"..
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad
· Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks,
a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. Honko on käsitlenud zanrite analüüsimise kategooriaid. Dan Ben-Amos käsitles zanrit kui loomulikku kategooriat. Jakob Hurda (1896) vanavara ,,sortidest" Vanad regilaulud (ERA lühendid: l laul; rl regilaul, ul uuem laul, riimiline rahvalaul) Vanad jutud (mj muinajsutt; vrd die Märchen) Rahvalikud ajaloolised jutustused (muist muistend; vrd die Sagen) Vaimulikud rahvajutud (j jutt) Vanasõnad, mõistatused (vs vanasõnad, mst mõistatused) Kombed ja pruugid (uk uskumused ja kombed) Lastemängus ja rahvanaljatamised (mng mäng, nlj naljand) Rahvausk ja ebausk (u uskumused) Müüdi, muistendi ja muinasjutu võrldus William Bascomi (1965) järgi.
parallelism - ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8- silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul- Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!) 2
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 3. Terminoloogia Vana rahvalaulu ehk regivärsi alaliikide kohta on spetsiaalsed terminid: Karjaste huikeid märgivad: * õlletamine * aetamine Pulma võidulaulude laulmine: * kaasitamine üles-refrääniga lõikuslaulud: * leesitused jne. * Vemmalvärsi nimetust kannab neljajalgsetest trohheustest koosnev riimiline värsipaar. 4. Laulude funktsioonid Saab jagada: 1. laulud, millel praktilist väärtust ei ole või otse nähtavalt enam ei ole 2. laulud kommete osana (tavandilaulud, mängulaulud, maagia, lasteäiutused) 3. laulud, mis seisavad lahus kombetäitmisest, mis aga võivad leida kasutamist seoses mõne kombe või mänguga. 5. Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas.
liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused:
H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“) - Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud) NB! Laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda. Väljaannetes ja arhviisi („teine elu“) - Teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul - Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne
(nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude (tekstid muutusid kindlapiirilisemaks,vähenes improvisatsioon,) ülesehituse aluseks on lõppriimi abil seotud värsipaarid; viiside heliulatus suurenes. 4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus.
26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Rahvalaule liigitatakse elavas kasutuses ,,esimese elu" alla: kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud,pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); ja arhiivis ja väljaannetes ,,teise elu" alla: teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV;
45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Eesti rahvalaule viisidega I-V Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud?
- Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis: - Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel)
- Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis: - Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel)
· Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks,
Allegooria mõistmine. Piltluule kui mõtestab luuletuse tähenduse piltkujundi tõlgendamine. iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes; Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine. Teose mõistmiseks vajaliku Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine metakeele tundmine Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline anekdoot, eristab tekstinäidete põhjal rahvalaul. Muinasjutu tunnused (kujund, sümbol, ballaad, rahvaluule lühivorme sõnum). Muinasjutu vormitunnused, kompositsioon dialoog, (kõnekäänd, vanasõna, ja rändmotiivid. draama, mõistatus), rahvalaulu (regilaul Koha- ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise dramaatika, ja riimiline rahvalaul) ja muistendi tunnused
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Eesti rahvalaulude liigituse alused • Elavas kasutuses (“esimene elu”) – kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); NB! laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda • Väljaannetes ja arhiivis (“teine elu”) – teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) – teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) – Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt)
26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Teaduslik liigitus taotleb laulude süstematiseerimist eesmärgiga kogutud tekstides orienteeruda, liigitub vanemateks ja uuemateks. Liigitatakse teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) ja teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid (algriim, parallelism, vormelikeel), nt hüüded, loitsud, lastelaulud; regilaul (algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Sakala kõrgustik, Põhja-Eesti piirkond, Petseri piiril. 28
kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. Rahvaluule on anonüümne, st laulud ja jutud on paljude inimeste ühislooming. Rahvaluule kandub põlvest põlve. FOLKLOOR LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Kõnekäänud Regivärsiline Muinasjutud rahvalaul Mõistatused Riimiline rahvalaul Muistendid Vanasõnad Pajatused Naljandid POPLOOR LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Killud Lauluparoodiad Kunstmuinasjutud Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Aforismid Ufojutud anekdoodid Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest
· sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil · kindel tegevus ja tegelased (stsenaarium) kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub / kus ja millal mängitakse Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu, mõrsja ja nekrutiitk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja zanrid koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühivormid Usund/kombestik
). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan
pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O
(Uku, Ahti, Vanemuine, Ilmarine jne). Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Oli vaja tõestada, et eestlased on inimesed nagu teisedki ja et neilgi on vanad kultuuripärimused. Rahvasuus liikuvad jutud Kalevipojast andsid ainest ,,Kalevipoja" kirjutamisel. Faehlmann oli arvamusel, et see, mis oli puudu, võis juurde kirjutada ja et eesti luulepärand tuleks esitada nii, et seda peetaks rahvapäraseks. Peale ,,Kalevipoja" ilmumist hakkab levima riimiline rahvalaul. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja loodi rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas (varem nimetasid eestlased end maarahvaks, s.t. maa põlisrahvaks ). Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Tekkisid poliitilised laulutsüklid, mida levitati käsikirjaliselt ning loeti ette, osalt ka lauldi poliitilistel rahvakogunemistel, mida peeti sageli kõrtsitubades
maailmavaadet, ootusi, lootusi ja püüdlusi parema tuleviku nimel. Läbi sajandite on rahvalaulud saatnud erinevaid kombeid, töid, vanima kihi moodustavad mütoloogilised ning kodu- ja töölaulud, edasikandjaks ja loojateks peamiselt naised. Rahvalaulude vanades keelevormides ja murdepärasustes avaldub eesti keele rikkalik sõnavara, rahvalaulude temaatika on avar ja haarab kõikvõimalikke eluavaldusi, vanimad on kodu- ja töölaulud. 19. sajandil kujunes välja riimiline rahvalaul, mille teket on mõjustanud kirjanduse eeskuju, lõppriimi eelistamine, saksa jt rahvaste laulud. Rahvaluule kogumine, uurimine ja trükis avaldamine muutus süstemaatilisemaks alles 19. sajandil. Esimesed juhuslikumat laai teated eestlaste lauluarmastusest, uskumustest ja kommetest leiduvad Läti Henriku ja teistes kroonikates. Rahvaluule mõningased ülestähendused on pärit juba 16. sajandi lõpust, aga ilmselt varaseim eesti rahvalaulude kirjapanek on pärit aastast 1660.
sümboleid teistest nii eesti luule tekstidest kui väliseeskujudest. Nt Kalju Kruusa Sel aastal kevad tuleb samamoodi, ta tuleb teisiti. Siin selge side Visnapuu luulega. Paljuski muutub sellest lähtuvalt ka nii teksti enda vorm kui ka üritatakse ümber kujundada raamatu vormi. Me ei leia 90ndatel ja hilisemas ajas kirjutatud luulest eriti palju klassikalisi vorme vähemuses on kindlasti riimiline luule ja klassikaline stroofideks jagatud tekst. Domineerib vabavärss. Raamatu vormi muutumine tähendab seda, et panustatakse meediumi enda kontseptsiooni ja hoolitsetakse, et tekstid oleks ka kujunduslikult tähenduslikus ümbruse. 3. Luule subjekti muutus luule poeetikas kasutatakse terminit nagu lüüriline mina keegi, kelle kaudu värsid väljenduse saavad, ta on lausungite ütleja. Traditsioonilises
Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Kristiina Ehin. INDREK HIRV (1956) Sündinud 1956. Õppinud keraamikuks. On olnud Tartu kunstikooli õpetaja, Tartu kunstimuuseumi õppejõud-konsultant 198387, Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondent 198991. Praegu vabakutseline luuletaja. Teda on mõjutanud prantsuse klassikaline luule, mida ta on ka eesti keelde tõlkinud. Looming on valdavalt silbilis-rõhuline ja riimiline, luulekeel viimistletud ja kõrgstiilis. Kasutab modernseid kujundeid, eriti 1980. aastate lõpust alates. Enamjaolt on tegemist armastusluulega, millele on lisandunud eksistentsiaalne eneseväljendus. Tema luule on sageli erootiline ja esindab väga mehelikku vaatepunkti. Luulekogud: "Uneraev" (1987), "Pimetrükk" (1989) langeb kokku eesti underground'i madala stiiliga, "Põueoda" (1990), "Võhumõõk" (1992), "Kuu vari" (1992), "Tähekerjus" (1993),
riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata. Vabavärsis on pearõhk autori vabadusel ja sõnumil, riimiline luule allub kindlale vormile. Vorm võib saada luuletajale ka eesmärgiks. Luulet, kus jäljendatakse olulisi kujundeid graafiliselt, nimetatakse piktograafiliseks ehk piltluuleks. Luulet iseloomustab rida tunnuseid. Riimilises luules on nende esinemine tavapärane, vabavärsis juhuslik. Luuletus jaguneb salmideks ehk stroofideks, stroofid värssideks, värsiridu seovad rütm ja riim. Stroof (salm) on rühm värsiridu, mis on seotud sisuliseks tervikuks. Stroofid võivad olla
alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Palju improvisatsioonilist, tagamõtteta huumor. Uued sõnad – naudingunuudlid, ninatelepaatia., sinumõnu. Puudub terviklik kompositsioon, luulevood, mängurõõm. 3. Filosoofilisus, sümbolid, igavikulisus, nukrus. Luuletused näivad lihtsad ent sisendusjõulised. Vabavärss ja riimiline luule, loov sõnakuulutaja. Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste, Moliere’i elu ja looming, ühe näidendi analüüs Klassitsism – lahutas vastandid. Klassikalise esteetika põhimõtted, antiigi eeskujul. Keskaeg → renessanss→klassitsism Klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige puhtamal kujul esines Prantsusmaal, Louis XIV ja kardinal Richelieu ajal. Kultuur oli seostatud riigiga, riik jälgis, et
moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata. Vabavärsis on pearõhk autori vabadusel ja sõnumil, riimiline luule allub kindlale vormile. Vorm võib saada luuletajale ka eesmärgiks. Luulet, kus jäljendatakse olulisi kujundeid graafiliselt, nimetatakse piktograafiliseks ehk piltluuleks. Luulet iseloomustab rida tunnuseid. Riimilises luules on nende esinemine tavapärane, vabavärsis juhuslik. Luuletus jaguneb salmideks ehk stroofideks, stroofid värssideks, värsiridu seovad rütm ja riim. Stroof (salm) on rühm värsiridu, mis on seotud sisuliseks tervikuks. Stroofid võivad olla
annaabi.ee 
