Põhjamaade muusika konspekt (0)

Põhjamaade muusika
Soome
Soome rahvamuusika üldine ülevaade
Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil.
Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad.
19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks.
Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist.
1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“
Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel.
Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev.
Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes.
Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed.
RUNOLAUL- regilaul
Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutustatakse/lauldakse „ Kalevala “ tegelastest.
LOITS
Soome loitsu pärimus ulatub keskaega. Abi ja jõudu pöörduti lisaks Väinämöisele ja Lemminkäisele ka katoliku pühakute Jeesuse ja enne kõike Neitsi Maarja poole
Tähelepanuväärse osa moodustasid sünniloitsud, mis kirjeldavad mingi nähtuse algupära. Nt. Tuli, katk jne
Loitsides saavutab inimene selle asja üle võimu
TÖÖLAULUD
Lauldi siis, kui tehti tööd nii üksi kui ka grupis .
Laul aitas töö rütmi ja tempot täpsemaks ja tõhusamaks muuta ning hoidis meeleolu
JOIG - saamitüüpiline laul
Saamid e laplased on rahvas Põhja-Soomes, Rootsis, Norras ja Koola poolsaarel. Joiud on erilisel tehnikal esitatud laulupärimused, mille raskuskese on rütmi- ja helikujunditel.
Joigudel on vähe sõnu või need puuduvad üldse
Saami keeles juoigat (kedagi või midagi laulma)
Joigumise objektiks on inimesed, loomad ning usukumustega seotud esemed ja vaimud.
Joigude meloodiad on 1/2/4 värsist koosnevad viisid, kus esineb kordust.
ITKUD
Iseloomult on improvisatsioonilised. Itku esitus oli kurbuse, hüvastijätu, jällenägemise, alandliku palve või kiituse ilming. Itkude esitajad olid alati naised.
Surma-, matuse- ja mälestusitkud; pulma- ja juhuitkud.
Uuem rahvalaul
Riimiline rahvalaul pärineb keskaja Euroopa tantsulauludest. Soomes on lõppriimiga rahvalaulu lauldud 19ndast sajandist
Tekstist olulisemaks saab meloodia. Palju meloodiaid laenati rahvalikust pillimuusikast.
Uuemad rahvalaulu tüübid:

• Töölaulud
  
• Jutustavad laulud ja ballaadid
  
• Pidupäevadega seotud laulud
  
• Lembelaulud
  
• Pilkelaulud
  
• Sõduri-
  
• Meremehe-
  
• Vangi-
  
• Hulkurilaulud
  
• Kiigelaulud
  
• Ringmängu ja –tantsu laulud
  

VAIMULIKUD LAULUD
Vaimulik rahvamuusika on välja kasvanud kirikukoraalides. Käsitsi kirjutatud koraalikogud on säilinud 17. sajandist
Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid.
Soome rahvapillid
Karjapasun - valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest
Karjapasunat kasutati signaalvahendina
Karjase vile - sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise
Kantele - kõige olulisem soome rahvapill . Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill , hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid)
Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas.
Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja sõdurite kaudu Soome. Vanimad lõõtspillid olid üherealised, millel sai mängida vaid mažoorseid lugusid . Uuemad pillid olid kaherealised, sai mängida ka minoorseid lugusid. Sai kiiresti populaarseks ning kujunes kergesti mängitavaks tantsu- ja ajaviitepilliks.
Akordion (harmoonika)- levis Itaaliast ja Saksamaalt Soome 1910 paiku. Tänapäeval tuntakse akordionit praktilise ja populaarse tantsu-, rahvamuusika- ja kontsertpillina.
Harmoonium (harmoni)- areng sai alguse 19saj alguses Prantsusmaal ning hiljem sai Soome kodudes, koolides ja palvemajades väga populaarseks. Soomes hakati valmistama 1870, alguses käsitööna. Rahvaliku viiulimängu saatepilliks sai 19saj lõpus.
ESITLUSED (Semmarit)

Loomisaeg

Liikmed ja nende taust

Millest loomingus lähtuvad

Huvitavad juhtumised

Plaadid / singlid

2 näidet, võimalikult erinevad
Wimme ühendab tänapäevase helikeele ( instrumendid ) vanaaegsete saami traditsioonidega.
Värttinä looming:

• Omapärane vokaal ja instrumentide mängimisstiil
  
• Soome- Ugri vokaali elemendid
  
• Originaalne kompositsioon
  
• Iidne somme runoluule
  
• Lauljate erilised harmooniad
  
• Tugevad ja energilised naisvokaalid
  

Rootsi rahvamuusika
Rootsi rahvalaul on ühehäälne salmilaul , kus esineb sageli lõppriimi. Laululiikidest on enam levinud lüürilised laulud ja ballaadid. Teemaks kodu, meri, loodus, armastus. Tantsude saateks lauldi tantsulaule. Erinevalt teistest Euroopa rahvastest on Rootsi rahvalauluse iseloomulik moll- helilaad . Populaarsed Rootsi rahvatantsud on hambo ja polska. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus. Tantsiti ka polkasid, valsse ning kadrille.
RAHVAPILLID
Väga paljus kattuvad ka meie pillidega.
Viiul, kannel, lõõtspill, torupill, parmupill , spilapipa (flöödisarnane puhkpill), puukingaviiul (vanast puukingast, juurde ehitati puust kael , tõmmati peale 4 keelt, mängiti nii poognaga kui näppides), nyckelharpa (9-keelne poogenpill)
Hugo Emil Alfen
1872-1960
Oli helilooja , viiuldaja, dirigent . Loomingus oli olulisel kohal loodus ja rahvamuusika. On kirjutanud 5 sümfooniat ja 3 Rootsi rapsoodiat.
MK Rootis rapsoodia nr 1 „Midsommarvaka“ 1903