Luulekogu analüüs . Betti Alver "Tuju" (3)

RÕNGU KESKKOOL
LUUULEKOGU ANALÜÜS
Referaat
Koostaja : Carmen Kass
8.klass
Juhendaja : Rutt Viljaste
Rõngu 2012
Betti Alver
Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talvik, aastast 1956 Elisabet Lepik oli Eesti luuletaja. Ta on sündinud 23. Novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Tema elutee jõudis lõpule 19.juunil 1989 Tartus. Haridust on ta omandanud Tartu Puškini tütarlase gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas ta aastal 1924. Lisaks õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast õpinguid oli ta vabakutseline kirjanik Tartus. Värsse hakkas ta avaldama 1931 -st aastast. Tema tuntumad luulekogud on Tolm ja tuli, Eluhelbed ja Korallid Emajões. 1940ndate teisel poolel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „ Jevgeni Onegin“.
Analüüs
Betti Alveri teos „Tuju“ on valminud 1976 aastal. Osad uuletused on aga valmis vorbitud juba aastatel 1936, 1939 jne.
Kirjutatud on väga süngeid ja sügavamõttelisi luuletusi. Palju on väljendatud tundeid ja inimeste suhteid.
Kindlaid žanrieelistusi pole otseselt. Esineb sonette ja on isegi üks pikem ballaad .
Meeleolult on luuletused nukrad, mõtlikud ja sünged. Mõtlikumad neist on „Eluhelbed“ ja „Suurest haardest“ .
Kirjanik on eelistanud kirjutada vabavärsilisi luuletusi. Mõni luuletus on ka riimiline, ning vormistatud paarisriimi.
Värsid on suhteliselt lühikesed. Ainult ballaadis on värsid silmatorkavalt pikad.
Sõnavalik on külluslik. Nt: kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust , hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
Kõigesagedamini on kirjanik kasutanud sõnamängu.
Luuletusi
Eluhelbed
Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut
kuni taipasin tashilju, et sa leiadsaatuse summa,
kui korrutad välgujoaga, oma elu surmkümmend suudlust,
hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
Ekstaas
On päris kindel: jalge alla jääb sul tuge liiga vähe,
kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe.
Kui suur on korraga isu! Hing, ära ohus karda kukku
vaid senisest end lahti kisu ja keera vanad uksed lukku!
Sind ümbritsevad jäised tuuled, ööst kerkib tühi mägiahel.
Sa aimad sügavust ja kuuled metsloomi kaljuseinte vahel.
Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks su ees siis kuristikud kaanduks,
hall kivi raskeid vilju pillaks ja kiskjad alandlikult taanduks.
Maalija lõvipuuris
Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist,
,a segan värve, teades, et sest puurist ei vii ma ise välja ühtki joonist.
Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks, ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, -
siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalilt majesteetlik tõbras!
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver
http://www.bettimuuseum.eu/index.php?lang=4
http://luule.onepagefree.com/?id=17434&onepagefree=cpum9d7cf691ahv70mus8bgbu1
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.ht m