[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber
Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kami ' deks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne.)
II Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); III Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände
Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik. Riiki juhtis keiser.Madalam kiht oli sunnimaine külakogu. Olid totalitaarne riik. Nende usundi järgi oli maailma loonud taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund. Haridussüsteem oli ametnikele , sõjaväelastele, preestritele jne. Kirja neil ei olnud. Arhitektid olid ehitanud mägedes templeid.
Sintoism ( ?? ) Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus
jaoks väga suur tähtsus. INKADE RIIK: o Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi Millega tegelesid?: elasid külade või suurtes kivist linnades, käsitöö, kullassepatöö,
valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja redigeerimist (oli arhivaar). Aja jooksul hakati teda kummardama, püstitati templeid. 1906. aastal võrdsustati taevajumalaga. 2. saj pKr kuni 1911 aastani oli Hiina riigiusund. Püha: 28. sept (Konfutsiuse sünnipäev). Õpetuse põhipunktid: 1. Õpetus on oma olemuselt kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Õpetuses on kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimestevahelised suhted ning inimeste suhted riigi ja ühiskonnaga. 3. Toob välja 3 inimesetüüpi: A) lihtinimesed; B) õndsad keiser, keisri pere, võrdsustati taevaga. See tema valdkonda ei puudutanud; C) õilsad (kõige olulisemad) õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab ta oma
institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Shintoism Sintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Esiteks traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Teiseks armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid
Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6
8.Kokkuvõte Birma on mägine riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud. Läbi sajandite on Birma aladel toimunud palju sõdu ja tihti on muutunud ka valitseja, tänapäevalgi on Birmas veel sõjaväeline diktatuur, millele püütakse ka vastu hakata. Birmas on paljurahvuseline riik, mistõttu on seal palju eirnevaid keeli. Birma riigiusund on budism. Budda templeid, mis on ümbruskonna keskused, on üle kogu Birma. Sealne peamine toit on riis, kuid süüakse ka puu- ja köögivilju. Varasemas ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnas kõrgema staatusega kui praegu, kuna sõjaväeline diktatuur on kahjustanud naiste staatust. 9 9.Kasutatud allikad www.everyculture.com 10
Ali ja tema kaks poega mõrvati. suiidid on seisukohal, et ilmutust võib toimuda lisaks koraanile ja surnale ka hiljem. Koguduse juht imaan pole nende jaoks üksnes palvuse juhataja, vaid usuline autoriteet ja uut ilmutust toov õpetaja. Selline käsitlus on tekitanud erinevaid alamlahke, enamus suiite ootab Mahdit, kus on üks maailma ülekohtust päästev Messia kuju. Iraanis on suiitlus riigiusund, seda leidub ka Iraagis, Süürias, Põhja Indias ja Ida Aafrikas. Sufism: müstiline liikumine, mis tekkis 9. sajandil. Sufid tõlgendavad usku ühte ainsasse jumalasse nii, et Jumal hõlmab kõiki olendeid. Erilise treeningu ja mediteerimsie abil üritatakse minetada oma mina ja sulanduda jumalasse. Sufid rõhutavad armastust ja elavad askeetlikult. "villase rüü kandjad". Nad imetlevad Jeesuse vaesust ja enesesalgamist. Sufisid on 3%.
Kuid neil ei liikunud üksnes kristlased, vaid ka teiste õpetuste, maailmavaadete ja usundite saadikud. Kui vana roomluse allakäigu üle kurtev Tacitus mainib ristiusku, siis paigutab ta selle ühte ritta idamaiste religioonidega, mis valgusid pealinna. Kuigi Rooma Kapitooliumil ohverdati korrapäraselt Jupiterile ning riik pidas ülal templeid ja preesterkonda, oli Taciusel põhjust muretseda: vanadesse jumalustesse veel vaevalt usuti ja hoolimata keisrite mitmest katsest ei ärganud riigiusund enam rahva usundina ellu. Tõsi küll, riik oli salliv ega keelanud ametlike kõrval teenimast teisi jumalusi. Eriti haritlaskonda kuuluvad inimesed leidsid lohutust filosoofiast, mis rõhutas meelerahu ja saatusele alistumise vajalikkust. Laiemate rahvahulkade igatsuse lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist apelleerisid uued usundid tunnetele. Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus:
Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati,
palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. Kiriku elu ja korraldus Kristliku elu keskmeks oli algusest peale jumalateenistus. Selle juured ulatuvad tagasi nii sünagoogi jumalateenistuseni kui ka Jeesuse seatud õhtusöömaaega. Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades
Jumala selgeks ilmutuseks) Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj.), misna (2 saj.), haskala, Vana Testament (dekaloog), Toora. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Jumal - ainujumal Jahve e. Jehoova (absoluutne monoteism) Jumala tahte väljendus - läbi prohvetite Pooldajaid maailmas u. 13. miljonit, Iisraelis (riigiusund) 2,4 miljonit Ei usuta pühakutesse. Jeesust ei peeta Jumalaks (nagu suuremas osas kristluses), jumalaks on ikka vaid Jahve. Põhisuund ei kaldu eriti asketismi. Religioosset propagandat eetiliseks ei peeta. Seksuaalsuhted lubatud alles pärast abielu. Jumala austamise märgiks peab juut kogu päeva peas kandma mütsikest (kipaad). Keelatud on koos tarvitada liha ja piimatoite, süüa verd sisaldavaid toite. Juudid pühitsevad laupäeva
tegelev, peetakse üleval näiteks lasteaedu ja vanadekodusid. Sotsiaalse heaolu kasvu taotletakse poliitilise tegevusega. 1964 aastal registreeriti juba varem tegevust alustanud Komeito Partei ning aastal 1970 eraldati see ametlikult Soka Gakkaist. Partei ja Soka Gakkai püüavad tegelikult koos saavutada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito on pidevalt suurendanud oma toetajate hulka ja pürgib Jaapani juhtivaks parteiks. Kui shintoism oli Jaapani riigiusund, peeti teisi usundeid, nagu budismierinevaid voole riikliku kontrolli all ja kristlasi kiusati taga. Pärast riigiusundistaatuse minetamist tõmbus shintoism enam tagaplaanile, kuid ta on ikka veel nähtav eriti religioossete rituaalide täitmises. [http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto] Sintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada sintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on
terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult küsimuste tõenäoliste lahendustega. Näiteks kummutas ta teoses ,,De natura deourm" (,,Jumalate olemusest") jumalate olemasolu tõestused, mis esinesid epikuurlastel ja stoikutel, kuid ei asunud seejuures mitte ateistlikule, vaid agnostitsistlikule vaatekohale: olevat teadmata, kas jumalad on olemas või mitte, kuid riigiusund tuleb säilitada. Vastupidiselt 6 stoikutele kaitses ta tahtevabaduse printsiipi ja rühutas inimese täielikku vastutust ta tegude eest. Moraaliküsimusi käsitleb Cicero mitmes teoses, millest tähtsamad on ,,Tusculanae disoutationes" (,,Vestlused Tusculumis"), Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk Vanadusest"), eriti üksikasjalik aga traktaat ,,De officiis" (,,Kohustustest"). Esijoones
Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa kreeklasi on kristlased (98,1 %) ja kuuluvad peamiselt kreeka-katoliku ehk õigeusu kiriku alla; õigeusk on Kreekas riigiusund. Katoliiklasi ja protestante on vähesel arvul, muhameedlasi on umbes 1,5 %. Sündimus on Kreekas viimasel ajal langenud. Praegu ületab see suremuse vaid 0,4 võrra tuhande elaniku kohta. Üle kümne miljoni etnilise kreeklase elab Kreeka Vabariigis. Sellele lisaks on ligikaudu neli miljonit kreeka päritolu, kreeka keelt kõnelevat - ehkki mitte alati esimese keelena - ja õigeusulist kodanikku üle maailma laiali pillatuna. Tänapäeval
10.16) 41 Kotlite kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.kotli.ee/iii.yamato.3.sajand.kuni.710.a./ (15.10.16) 42 Henshall; Valgus 2010, lk 29 43 Henshall; Valgus 2010, lk 29 5 Võimsamatest Yamato alla liidetud sugukondadest võiks välja tuua Soga ja Mononobe sugukonna44. Koreast pärit Sogad pooldasid budismi, mille Yamato valitsejad ka kasutusele võtsid. Budism kui riigiusund oli ka poliitilise võimu edendaja, kuna usundi levitamisega kaasnes ka keisrivõimu tunnustamine 45. Soga suguvõsa kukutati riigipöördega 645. aastal46. Segaste ajalooallikate tõttu on raske varajasi jaapani keisreid paika panna. Esimeseks tuvastatavaks keisriks peetakse Suijinit, kes on suurima tõenäousega pärit Yamato suguvõsast47. 3. KONTINENTAALSE AASIA MÕJU . 3.1 HIINA Kuna Jaapan soovis saada tugevaks ning tõsiseltvõetavaks riigiks, võtsid nad üle hulganisti
Nt Narmeri palett Levis ka seinamaal. Vanaegiptuse pinnakunst reljeef + seinamaal Pinnakunstis levis üldistamine, kasutati kindlaid poose, lihtrahva ja loomade kujutamine oli vabam. Sellegipoolest tajuti hästi proportsioone, rassilisi tunnuseid. Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, sest nad ei pidanud kuuluma igavikku. Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal. Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform, tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast. Rajati uus pealinn Ahet-Aton (praegune Tell-el- Amarna). Atoni templites polnud hämaraid ruume, sest tegu oli päikesejumalaga. Valitsejate hauakambrid rajati idakaldale päikesetõusu suunas. Jumalakujusid ei vajatud, Atoni maapealne kehastaja oli vaarao perekond, kunstnikud pidid kujutama neid. Kadus senine kindel ja geomeetriline vorm, hakati kujutama tõetruumalt. Ehnatoni kujud mõjuvad elavana, kuid siiski üleolevana
Kuid on ka spekulatsioone, mis seostab neid Iisraeli 10 kadunud suguharuga. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 milj. elanikuga maailma 10. kohal. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga selleks valitud parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailma ainus keiser. Sintoism (,,kamide tee", ,,jumalate tee"), on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj. pKr., et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli sintosim eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud. Jumalad ja uskumused Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kamideks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne). Kaks kamit, Izamagi ja Izanami lõid
taevane, loov"? Yang mehelik, soe, valge 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin naiselik, külm, pime 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu ,,Vesteid ja vestlusi" Viie suhte harmoonia: Valitseja alam, Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 207 eKr 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? päikese 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami - jumalus 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. 19
Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik.Nende usundis lõi maailma taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund ja alistatud rahvaste jumalad liideti inka jumalate perega. Haridussüsteem arvestas riigi vajadusi. Oli sõjaväelaste,ametnike,preestire,kangrute,põlluharijate,pottseppade koole.Õpetus tugines mälule, sest kiri puudus. Arhitektid ehitasid tahutud kividest suuri templeid ja kindlusi. 4.Maadeavastuste eeldused - Portugallaste arvates leidus Aafrikas kulda. Kuninga vend Henrique soosis teadmishimulise kaupmehena kulla otsimist. Hispaania kaupmeeste surve.Araablaste mõju.
palvetaksid impeeriumi hea käekäigu eest. Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda- Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. 9 Apostel Paulus ja ristiusk Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e
Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid – Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik.Nende usundis lõi maailma taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund ja alistatud rahvaste jumalad liideti inka jumalate perega. Haridussüsteem arvestas riigi vajadusi. Oli sõjaväelaste,ametnike,preestire,kangrute,põlluharijate,pottseppade koole.Õpetus tugines mälule, sest kiri puudus. Arhitektid ehitasid tahutud kividest suuri templeid ja kindlusi. 4.Maadeavastuste eeldused - Portugallaste arvates leidus Aafrikas kulda. Kuninga vend Henrique soosis teadmishimulise kaupmehena kulla otsimist. Hispaania kaupmeeste surve.Araablaste mõju.
alus on viie suhte harmoonia; esimeseks, valitseja vooruslikus ja alama kuulekus; teiseks, isa armastus ja poja austus; kolmandaks, vanema venna heatahtlikkus ja noorema venna austus; kolmandaks, mehe õiglus ja naise kuulekus; viiendaks, vanema sõbra ustavus ja noorema sõbra usaldus; inimene on loomult hea, aga see tuleb välja alles kasvatusega; maine ehks nägu; selle säilitamine on väga tähtis; oli Hiina riigiusund 2. sajand eKr kuni 1911 Peasuunad puuduvad Pühakiri Fungu ehk Vesteid ja Vestlusi Rajaja Kong Fuzi, euroopapäraselt Konfutsius; 551479 eKr Pühad paigad puuduvad Iseloomulikud riitused riitused esivanematele meessoost sugulase poolt Taoism: Lunastusõpetus inimese dao peab olema kooskõlas taeva daoga Kogudus on kloostrid; saab olla munk Iseloomulikud tunnused oluline on inimese müstika; inimese tegevus
shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund Sintoism ehk shinto on jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli riigiusund. See on Jaapanlaste vanim usund kami-no-michi, mis tõlkes tähendab `jumalate tee´. Juba usundi nimi kätkeb endas ühe eripära, mis eristab teda kristlusest, budismist, islamist jt religioonidest. Nimelt ei ole sel loojat, oma pühakirja ega fikseeritud õpetust. Tegemist on loodusliku, animistliku usundiga, mille põhikontseptsiooni kohaselt juhivad nii elavaid, surnuid kui elutuid loodusobjekte jumalused, kami'd. On suuremad ja
Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet. Religioossed erakonnas ja liikumised: kristlikud erakonnad, Muslimi Vennaskond jne
u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus. · Palveveskid, palvelipud Budism Läänes: eestvedajad H.S.Olcott & H.P.Blavatsky Budism Eestis: Vend Vahindra (Karl Tõnisson, Karlis Tennisons; 1883-1962) JAAPAN ja SHINTO · Shinto ehk kami no michi (shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline, animistlik rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. · Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid: · keisrikoja sinto (kshitsu shint) - Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega
sotsiaalsest klassist: 1. Preesterkond 2. Ülikkond sõjaväelased 3. Maaharijad 4. Hiljem lisandunud käsitöölised Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi. 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi riigiusund; tänu maagidele ehk vaimulikele levis usk terves Ahhemeniidide impeeriumis. Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk. Usundi rajas prohvet Zaratustra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime. Zaratustra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega
Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527
kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks. SINTOISM Sintoism ehk sintoism ehk sinto ehk shinto (jaapani keeles ; shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse, mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks ennustamisviis omikuji). AJALUGU Sintoismi algus on kadunud aegade hämarusse, kuid paistab, et see tekkis Jmoni perioodi lõpul. Tänapäeva jaapanlaste esivanemate kohta on hulk teooriaid. Need ulatuvad teooriatest,
Kui ta suri oli tal 79 poega ja 59 tütart. Mitu aastat valitses segadus. Lõpuks sai 13 poeg troonile Mersneptah. Ei jõudnud oma isa kuulsuseni. Kogu valitsemisaja pidid võitlema mererahvastega. Lõplikult neid tagasi ei tõrjutud. Osad jäid väikeste kolooniatena Niiluse suudmesse elama. 20.dünastia vaaraod kandsid Ramsese nimesid. 12.saj Ramses II Mida vaarao edasi seda nõrgemaks nad muutusid. Liibüalased vallutasid Egiptuse. Egiptuse kultuur Usund ja religioon Ühtne riigiusund puudus. Igal piirkonnal oli oma pühak, jumal. Pikk aega austati pühasid loomi. Pühade loomadena austati kassi, lõvi, krokodilli, madu, kotkast, jõehobu, sitasitikat. Loomakujusid kanti amuletina kaelas. Kui kass suri ta balsameeriti ning maeti spets kalmistule. Kass oli viljasaagi kaitsja. Üle Egiptuse austati Apist. Must härg, valge laiguga otsaesisel. Kui ta suri, maeti pidulikult. Loomade kultusest kujunes välja jumalatekuju. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga
paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453.a vallutasid türklased Ida Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika.
Paljude institutsioonide (sealhulgas armee) nimest eemaldati sõna "kuninglik". Kuninga nõunikekogu Raj Parishad likvideeriti ning selle ülesanded anti üle parlamendile. Kuninga tegevus allutati parlamendi kontrollile. Kuningas Gyanendra kaotab sõjaväe ülemjuhataja positsiooni ning täidab tulevikus ainult esindusfunktsioone, mõjutamata riigiasju. Ta kaotab immuunsuse kriminaaljälitamise suhtes ning peab makse maksma. Nepal saab ilmalikuks riigiks, nii et hinduism ei ole enam riigiusund. Otsus peab alles saama seaduse kuju ning varasemad seadused ja põhiseadus tuleb sellega vastavusse viia. Enamikku muudatustest ei ole siiski veel ellu viidud. 26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister Girij Prasd Korlga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile 5
sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga põgenema. Püüdes oma riiki tagasi võita, langes ta Stiklestadi lahingus. Pärast seda sai kristlusest riigiusund. Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks. 11. sajandil oli arvukalt sisesõdasid. Kiriku võim tugevnes ja hakkas mõjutama kuningavõimu. Aastal 1104 asutati Lundi peapiiskopkond ja Norra kirik vabanes Bremeni peapiiskopkonna võimu alt. Pärast Sigurd Magnussoni surma 1130. aastal sai alguse Norra kodusõda
· Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja Euroopa lõige rohkem Katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa Õigeusklik Balkan ja Ida-Euroopa · Ratsionaalse valiku teooria Rodney Stark Lawrence Iannacone Materiaalne dimensioon · Pühamu · Tempel · Altar · Rõivas · Mask · Ikoon · Kirik · Puujumal · Fetis · Armastuse orisha oshun (santeria) · Kontekst Poliitiline dimensioon · Riigiusund; preesterkuningad jne · Riik ja religioon Riigikirik (inglise kirik, taani kirik jt) Kirik kui riigi institutsioon Kirikuriik Vatikan , dalai-laamad ja Tiibet a-ni 1951 Riigi ja kiriku lahutatus rev. Ameerikas ja Prantsusmaal 18.sajandi lõpul Partnerlus ( Saksamaa) · Religioon ja väärtused Kultuurisõjad · Rahvuslus ja religioon Identiteet · Religioossed erakonnad ja liikumised
Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. Konfutsiunismist sai hiinalste riigiusund 2 saj e.Kr kuni aastani 1911, kui Hiinas toimus riigipööre ja keiser jäi oma võimust ilma. * Teoism selle õpetuse rajajaks oli 6 saj. e.Kr Lao-Zi. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles ,,Kulgemise väe raamat"). Taoismi keskseks mõisteks on tao, mille all mõeldakse ,,kulgemist", ,,toimimisviisi", ,,maailmakorda". Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse,
· Võimalikult sirged teed, kui takistus tuli, tuli see läbi murda. Tunnelid, sillad. Sillutatud teed, kindla vahemaa tagant puhkekohad. · Akveduktid 2,5 või 1,5 kordsed kaarestikud mäekurude kohal veejuhtmete toestamiseks, samal ajal olid ka sillad. Põhja-Itaalias on säilinud, Lõuna-Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. Ristiusu vastolu Rooma võimudega Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik
Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid Põrgu Hea ja kurja vaheline võitlus · Indoeurooplaste usundid: - Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate nimed ja atribuudid - Emajumalanna Danu indoeuroopa usundite ühine kuju India tekstis (,,Rigveda") on ta deemonite ema
Tänapäeval seletavad paljud, et oli karismaatiline õpetlane Jeesus, kes leidis rännates järjest rohkem poolehoidjaid. Nii tekkis spontaanne liikumine jeesusliikumine. Kirik organiseeritud kujul kujunes välja loomulikul teel, kuna oli vaja koonduda. Kristlikud koguduste oli algselt arusaamade paljusus. Varem suhteliselt iseseisvad kogudused said kindlama korra. Pühade raamatute hulk, mida tunnistatakse autoriteetsetena suurenes. 4.saj lõpus saab kristlusest Rooma riigiusund. 5.saj, kui Rooma riik hävis, jätkas sama 15.sajandini Bütsants. Perioodid: · Varane kristlus algus 1.saj 30.aastad ja võimalik, et kestis 380.aastateni · Keskaeg algus _lõpp 1453/1492 Islamis on Jeesus jumala prohvet, kuid ristiusus on teda nähtud kui midagi inimesest enamat. Jeesuses on nähtud lunastajat. 18.saj lõpuni keegi ei kahelnud Jeesuse olemasolemises. Siis püüti teda muuta nt
annaabi.ee 
