teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid.
· Ametlik  pädevad riigiorganid · Mitteametlik Kodifitseerimine  selle tulemusel tekib uus õigusakt. NB! Muudetakse õigusnorme. · Õiguse realiseerimine: 1) Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub obektide käitumises 2) Õigusnormide järgimine (kohustavate ja keelavate õigusnormide täitmine) 3) Õigusnormide kasutamine (lubavad) 4) Õigusnormide kohaldamine e. rakendamine  kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine konkreetsel juhul. 27.09.2010 Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine  on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks; 3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks; 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; 5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks § 21
realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites  Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86)  Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)  Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle  Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks
Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites  Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. 2) Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86)  Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)  Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle  Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. 3) Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik
järgitakse nii kohtueelses staadiumis (vahistamine), kohtupidamisel (kohus) ning kohtujärgsel perioodil (karistus, vabastamine). Vabaduse võib võtta ainult seadusel sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud kohtuotsuse täitmiseks, kohtu korralduse täitmata jätmisel või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks, kuriteo või haldusrikkumise ärahoidmiseks, selles õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks, alaealise üle kasvatusliku järelvalve sissseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelvalve sisseseadmine, nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolikuvõi narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused)
senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseeelnõusid
Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse
) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 13 Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1.Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita 2.Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3.Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2. Otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires. 3
Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused:  riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu  riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon  riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega  riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest  riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks  riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine
) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 13 Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1.Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita 2.Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3.Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2. Otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires. 3
ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid).
üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik
funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorgan  riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon(nt õiguskantsleri ülesanded); 3) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mida anatakse kas seadusega või seduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2.otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires. 3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada kollisiooni. 14. Õiguse rakendamise akti struktuur  1. Sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti väljaandndu organ, nimetus, kuupäev) 2
nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD
Konsulid (neid oli 2)  kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8)  kohtumõistjad Tsensorid  konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator  määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10)  lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel?
1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia). Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile.Riigi esindamine rahvusvaheliselt Presidentaalne riik:riigipeale kuulub nii seadusandlik kui täidesaatev võim
ja hääletas koos patriooniga rahvakoosolekul. f) Patriits  põliste suguvõsade liikmed, ainult nemad võisid olla riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei  kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul  juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun  valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor  tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor  5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica  ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas
1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest 5. riigiorgan ise liigendub struktuurüksusteks; 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Eristatakse esmaseid ja teiseseid riigorganeid: Esmased riigiorganid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks ning neid valib rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu
Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos it tung gallid, room said lüüa ja maks u300 in, kuul ex ja tegelevad suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser-
käitumises. Õiguse rakendamine on spetsiifiline õiguse realiseerimise viis. Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori)
Konsulid  kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid  järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid  endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator  valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid  pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat  vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu ,,Jaga ja valitse"  kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega Munitsiipium  linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse Leegion  Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi 12 tahvli seadused  Rooma seadusandluse alge
Tsensorid  valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike elukommete järele. Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10)  pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto(keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele. Senat  ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud  Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse.
Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Määrused (Vabariigi Valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse) jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kehtivuse lõppemine. Normatiivakt lõpeb kas: 1) tema kehtivusaja lõppemisega - kindlaks määratud tähtajaga ehk ajutise õigusakti korral 2) selleks pädeva riigiorgani poolt vastu võetud aktiga, millega tunnistatakse seni jõusolnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas: a) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult senikehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid:
Artikkel 9  § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks; 3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks; 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; 5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks.
Õigussuhte põhimõtteline skeem subjekt A Subjektiivne õigus subjekt B Obje kt Juriidiline 9. (l.90-95) Teatud juhtudel ei saa õigust realiseerida ilma vahele segamiseta – õigust rakendatakse. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimine riigiorgani toel/abil/kaudu ning see on seotud mingisuguse organiseerimisega – see ei teostu iseenesest. Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine); 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus); 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone
järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele, riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku,
iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1)riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2)riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5)riigiorgan ise liigendub struktuurüksusteks; 6)riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Eristatakse esmaseid ja teiseseid riigorganeid: Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, nende organid on riigiaparaadi
Normatiivakt ehk õigusakt (ka õigustloov akt) On suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Tänu sellele kehtib ta määratlemata iskute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigiorgani kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seaduse ülimlikkus - kõrgeima juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes, kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: 1) Põhiseadus  riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna
59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Realiseerimine- õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses. Vormid- 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2.õigusnormide kasutamine. 3. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib- 1.kui õigussuhte iseloom on selline,et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3. Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone 61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Esimene staadium- faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium- õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium-kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Neljas staadium- asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 62
Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue. Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles: Tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui na don omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.  Täielikus õigusnormi nähtub, et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik
segunes Idamaade kultuuriga agoraa  koosoleku  ja turuplats (linnasüda) akropol  kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid  suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid  lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun  riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica  nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid  kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator  elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel pontifex  tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende
muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem. 3) Kurjategija kinnipidamine  on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine. 4) Kuritegude matkimine  on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus. 5) Kohustuste kollisioon (KarS § 30)  tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal pole võimalik kõiki täita. Sellisel juhul peab ta aga tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31)  isik tegu toime pannes
Siseõigus  kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus  moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses.
lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on
Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad  kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt. Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest · Konsditutsioonilised · Mitte konstitusioonilised ehk teiste õigusaktide alusel Riigiorganite süsteem Eesti vabariigis Riik on juriidiline isik, kellel on oma vara. Ta tegutseb oma organite kaudu. Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju.
Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity. See süsteem ei põhine enam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus. 5 5 Loengukonspekt, 2006 18. sajandi lõpust toimub common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmanda elemendi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law. 1831-1832. aastatel loodi Inglismaal parlamendireformi käigus alus tänapäevase demokraatliku seadusandliku riigiorgani tegutsemiseks. Parlamendireform mõjutas omakorda oluliselt õigussüsteemi. Näiteks kujundati välja kolmeastmeline kohtusüsteem, kohustati kohtuid arvestama nii common law kui ka equity sätetega, kaotati keskaegne hagide süsteem (osaliselt). 6 Neljas periood tähendab common law kujunemist ka geograafilises kontekstis. Nimelt toimus inglise õigussüsteemi levik emamaalt laia maailma. Tänapäeval elab maailma rahvastikust ligi kolmandik common law õigussüsteemiga riikides
2) Õigusnormi kasutamine – õigussubjekt teostab oma õigusi aktiivselt, selles vormis realiseeritakse õigustavad normid – normid, mis annavad inimestele mingisuguse õiguse. 3) Õigusnormide rakendamine e. kohaldamine – õiguse teostamisse sekkuvad selleks päevad riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (sõjaväeteenistusse astumine). 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimus, töövaidlus) 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: 1) Esimene staadium: Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga.
3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib:  kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita,  õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine  on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk
Ja neid isikuid käsitleb seadus kui füüsilisi isikuid ning kui juriidilisi isikuid. 15. Õiguse objektiks on esemed, asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. 16. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise vahendatud viis, kus vajalik on volitatud riigiorgani või ametiisiku olemasolu ja tegevus. Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid:
aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks
nimekirja. Nad kontrollisid ka kodanike elukombeid ja neil oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld peale ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. 2. Sõjaväe korraldus muutus, sest pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust,
Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa. 8. Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisririigi ajal jätkus senati istungite korraldus ning magistraatide valimine, kuid loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 9
monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele. Vabariik – riigivalitsemise norm, mille puhul riigipeaks on kindlaks määratud tähtajaks valitud president.
linnapea ja minister EI 3) kuriteo või haldusõiguse rikkumise ärahoidmiseks, sellises õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks 2. Inimõigused ja kodanikuõigused 4 p 4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani
Õiguse rakendamise protsess:1). asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2). õigusnormi valik ja analüüs  see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3). kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4). asjas tehtud otsuse täitmise tagamine  nt , isiku teenistusse lubamine. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1). seaduslikkuse nõue  rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2)
asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld ükskõik millisele riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat ja rahvakoosolekud Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade
19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? Kohustavad (maksude maksmine), keelavad (ära varasta), õigustavad e. lubavad (parkimisala) 20. Mis on õigusnormid? Käitumisreeglid 21. Mis on õigus? Õigusnormide ehk käitumisreeglite süsteem 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? Eraõigus (isik vs. isik) ja avalikõigus (isik vs. riik) 23. Mis on õigusakt? Õigusakt on kirjalik dokument, mis vastab teatud nõuetele ja on pädeva riigiorgani poolt kehtestatud 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? Õigusseadusest tulenevad 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? Üldaktid - seadus ja üksikaktid- konkreetsed isikud või grupid (eriseadused), nt. presidendiseadus 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? (6 tk.) Ajalooline, teleoloogiliselt, süstemaatiline, grammatiline, sõnaline, kitsendav või laiendav 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? Kodif
annaabi.ee 
