Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sõjarelv" - 5 õppematerjali

sõjarelv on relv, mis kuulub Kaitseväele või Kaitseliidule.
Keskaegne sõjarelvastus
2
doc

Keskaegne sõjarelvastus

pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis. Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme.

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Ajalooga seotud mõisted
3
docx

Ajalooga seotud mõisted

31. Ridaküla ­ külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla ­ külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond ­ kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond ­ moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev ­ Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper ­ sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37. Kärp ­ sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb ­ Sõjarelv 39. Vägi ­ elujõud, karisma. Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas. 40. Tark ­ Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing ­ Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu ­ on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas ­ Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Keskaja relvad
12
docx

Keskaja relvad

laskekaugust Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m kaugusele, samuti oli sellel väga Suur läbistusjõud. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Mõõk Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks. Kasutusele võetud mõiste teramik, mis tähendab kogu tera osa. Soon teramikus, peaks muutma teramikku kergemaks ja elastsemaks. Areng läbi keskaja kuni 13. saj on teramike osas praktiliselt olematu. Küll aga muutused käepideme nupus ja kaitserauas. Alates 14. saj hakati tegema rohkem kolmnurkset tera kuju ning polnud enam nii pikk ning teramiku läbilõige rombi kujuline

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
Keskaegsed relvad ja sõjandus
4
doc

Keskaegsed relvad ja sõjandus

2. Kaitserelvad- kiiver, kilp, kaitserelvad. Lihtsaim masin vibu. 13. saj alguseks on ammud muutunud juba üheks olulisimaks relvaks. Linnade peamine relvastus. On isegi antud korraldusi, et iga majapidamine peab omama ambu ja sadakond noolt. 14. saj Tallinnal võis varuks olla umbes 150 000 ammu noolt. MÕÕK Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks. Kasutusele võetud mõiste teramik, mis tähendab kogu tera osa. Soon teramikus, peaks muutma teramikku kergemaks ja elastsemaks. Areng läbi keskaja kuni 13. saj on teramike osas praktiliselt olematu. Küll aga muutused käepideme nupus ja kaitserauas. Alates 14. saj hakati tegema rohkem kolmnurkset tera kuju ning polnud enam nii pikk ning teramiku läbilõige rombi kujuline

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Riigikaitse õpimapp
66
docx

Riigikaitse õpimapp

Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine inimese poole, isegi kui relv on laadimata, on keelatud. Relva tuleb käsitleda alati nii, nagu see oleks laetud. Relva ei tohi laadida ilma käskluseta. Relvaseadus Sõjarelv on relv, mis kuulub Kaitseväele või Kaitseliidule. Teenistusrelv on avaliku võimu tostavatele valitsusasutustele. Nt politseile. Tsiviilrelv on jahipidamiseks, tuvalisuseks- või spordialaks. Filmivõtetel kasutatakse paukpadruneid. Kui inimene on saanud päranduseks relva, siis tuleb see anda edasi prefektuurile. Relva või laskemoona leidmisel tuleb see koheselt viia politseisse. Relva ilma loata hoidmine või kasutamine on seadusega keelatud

Ühiskond → Riigiõpetus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun