ÜLDSÄTTED § 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad (1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt: 1) sõjaväerelv 2) teenistusrelv 3) tsiviilrelv (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsi...
· § 61. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja -struktuuri rikkumine · (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ET OLLA SEADUEGA KOOSKÕLAS: · OLE KURSIS: · Jahiseadus · Metsaseadus · Looduskaitseseadus · Relvaseadus · Erinevate määrustega · Euroopa õigusaktidega · Ja austa loodust. RIKKUMISED · § 6. Maaomaniku õigused jahinduses · Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: · 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; · 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; · 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata; · 4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;
ning rahvaslikkude ühenduste loomine olid peamised relvad, mis olid vabadusvõitlejatel kasutamisel. Olen uhke enda rahva üle, seepärast uuringi väga põhjalikult laulva revolutsiooni ja sellel ajal kasutusel olnud vaimseid ja ühiskondlikke relvi, mis tagastasid Eestile vabaduse. Ma esitan alati endale palju filosoofilisi küsimusi, sh ka relvadega seotud. Kas relvade kasutamine riigi poolt (ja teostajate ehk Politsei poolt) inimese vastu on eetiline? Kas tuleb relvaseadus rangemaks muuta? Kas relvi võib mitte-lojaalsetele inimestele anda? jne. Mu peamine relv – teave oskuslik kasutamine – on alati andnud mulle vastused nendele pidevalt tekkivatele küsimustele. Loomulikult muutub relvade kasutamine palju globaalsemaks ühiskonna arengu ning uute vahendite tekkimise tõttu. Nt olen kuulnud, et Politsei võtab katususele uued relvad, mis annavad politseinikule võimaluse palju kiiremini kriisiolukorras tegutseda. See ongi näide sellest, kuidas
peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis. Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine inimese poole, isegi kui relv on laadimata, on keelatud. Relva tuleb käsitleda alati nii, nagu see oleks laetud. Relva ei tohi laadida ilma käskluseta. Relvaseadus Sõjarelv on relv, mis kuulub Kaitseväele või Kaitseliidule. Teenistusrelv on avaliku võimu tostavatele valitsusasutustele. Nt politseile. Tsiviilrelv on jahipidamiseks, tuvalisuseks- või spordialaks. Filmivõtetel kasutatakse paukpadruneid. Kui inimene on saanud päranduseks relva, siis tuleb see anda edasi prefektuurile. Relva või laskemoona leidmisel tuleb see koheselt viia politseisse. Relva ilma loata hoidmine või kasutamine on seadusega keelatud
või kaitseliidu välistunnusteta (vormiriieteta või käelindita). § 138. Laskeharjutusteks on keeldud kulutada puutumatuks tagavaraks väljaantud laskemoona. Puutumatuks tagavaraks väljaantud laskemoon peab olema alal, hooldatud ja alati tarvitamiskõlvuline. § 141. Tulekahju korral tuleb päästa esimeses järjekorras laskemoon ja relvad, et võimaldada ohuta tulekustutamist. RELVASEADUS Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest viivitamata teatama kasutuskohajärgsele politseiprefektuurile või -jaoskonnale, kui relva kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud talle kehavigastus või varaline kahju. Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
läbiviimisele üldised seadusest tulenevad nõuded. Lisaks näeb elektroonilise enampakkumise puhuks mõned erinõuded ette kohtutäiturimäärustiku § 14. Enampakkumise keskkond asub kohtutäiturite kutseühenduse e-oksjoni keskkonnas. Kohtutäitur peab vara müügil arvestama ka seda, et teatud vara müümisele võib kehtida erikord. Näiteks relvad relvaseadus ja müügiks tuleb luba taotleda politseiasutuselt. 5. Vallasasjade müük kohtutäituri kontrolli all Asja müümine võlgniku enda poolt kohtutäituri kontrolli all Selleks on vajalik: 1. Võlgniku avaldus ja 2. Sissenõudja nõusolek (7 päeva oma arvamuse esitamiseks ja vaikimine müügiga nõustumine) Müüjaks on võlgnik ise, kohtutäitur annab müügiks nõusoleku. Sissenõudja nõusolek on eelduseks müügiloa andmiseks
juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid. Üldaktid - *ABSTRAKTNE ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK kõigile kohustuslik. *ÕIGUST LOOV loob uut õigust. nt. Põhiseadus, liiklusseadus, relvaseadus jne. Üksikaktid - *KONKREETNE väga kindlalt piiritletud juhtumi suhtes *PERSONAALNE suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV rakendab olemas olevat õigust mingis kindlas olukorras nt. Sünnitunnistus. Üldakt on, et alaealised ei tohi suitsetada, aga üksikakt on see siis, kui üks kindel isik on kinnipeetud. Andja järgi - *seadusandliku organi aktid-Riigikogu poolt antavad. *täidesaatvaorgani aktid- Vabariigi valitus *õigust mõistva organi aktid-kohtute poolt.
Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras.
Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras.
annaabi.ee 
