Riigikaitse (0)

Riigikaitse
Kodu – kodu julgeoleku garanteeris, ema, isa või kodu uks. Või isa. Kodu sisaldab julgeoleku ja tagab arengu, selleks, et rahulikult mängida saaks peab olema kodus soe ja tagatud jugleolek.
Riik – palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis.
Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud , aga tema resurss - võimalused on piiratud.
Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku.
Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused.
Põhiseadus ja riigikaitse
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik (vabadus, õiglus, vabadust valida, vabadust lasta ennast valida) vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ehk meie ise. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
§ 29. Riik korraldab kutseõped.
Kindral Leitnand Ants Laaneots
§ 78. Vabariigi President :
11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128;
§ 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President .
Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus.
Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

• Riigikogu Esimees Ene Ergma ,
  
• Peaminister Andrus Ansip,
  
• Kaitseväe juhataha kindral leitnand Ants Laaneots,
  
• Kaitseminister Jaak Aaviksoo ,
  
• Välisminister Urmas Paet.
  
• Siseminister Marko Pomerants
  
• Rahandusminister Jürgen Ligi
  
• Justiitsminister Rein Lang
  
• Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser
  
• Riigikogu kaitse komisjoni esimees Mati Raidma
  

§ 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust.
( )
jooksevad numbird, 6 dets soome saab iseseisvaks,
heraldiline parempool on see pool, kus on oma riigi lipp
paaritu arvu lippude puhul Eesti lipp, NATO lipp, Nato 2

Keskendumine – mõeldakse ainult lasu sooritamisele.

Eelsihtimine – sihik suunatakse sihtmärgi keskele , seejuures kontrollitakse asendi õigsust (sihik liigub sihtmärgi keskele hingamisrütmis üles-alla).

Kontrollsihtimine – vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile, nii et sihtmärgi ümbrus muutub häguseks.

Hingamise peatamine – kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal hingamine peatatakse, ennem seda hingatakse rahulikult: lask peab järgnema 5 sekundi jooksul.

Päästikule vajutamine – päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks.

Järelsihtimine – sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm.
OHUTUSTEHNIKA RELVAGA ÜMBER KÄIMISEL

Võtsid relva kätte kontrolli, kas see pole laetud.

Ära suuna teise inimese poole ja ära luba seda endale suunata.

Iga relv loe laetuks, kuni pole kontrollitud, et see on laadimata .

Ka laadimata relvaga käi ümber nagu laetuga.

Peale vinnatamist sihi ainult märki või ohutus suunas.

Ära pane sõrme päästikule, kui pole vajadust lasta.