Riigikaitse (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Põhiseaduse muudatused

riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks; [RT I, 27.04.2011, 1 ­ jõust. 22.07.2011] 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; 14) [Kehtetu ­ RT I, 27.04.2011, 1 ­ jõust. 22.07.2011] 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; [RT I, 27

Ühiskond

22

doc

Eesti Põhiseadus

ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Kontrolltöö - vastustega

RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu · remondijagu · laskemoonajagu Jagu juhib jaoülem, kelleks on tavaliselt allohvitser. Relvasüsteemi või kindlat seadet käsitsevat ja jaoga võrdsustatud allüksust nimeta

Riigikaitse

15

doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. See tähendab, et kõik nad on sisemise isekorraldusliku õigusega ning nende võimalus sekkuda üksteise pädevusealasse vaid põhiseaduses otseselt kirja pandud kujul ja valdkondades. Lahusvõimudel on neist võõrandamatu kompetents, mistõttu nad võivad kõik ja üheskoos võrdväärsete partneritena osaleda riigivalitsemise ühtede ja samade küsimuste lahendamisel. Nii osalevad riigikaitse ja välissuhtluse teostamisel üheskoos ja samas sõltumatult nii Riigikogu, Vabariigi President kui ka Vabariigi valitsus. 10.Sotsiaalriikluse, demokraatliku õigusriigi ning inimväärikuse printsiip. Sotsiaalriiklus väljendub Põhiseaduse preambulas,mille kohaselt "Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus".

Õigus

12

doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks.

Riigiõigus

19

docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

ja riigi kontrolöri, õiguskantsleri ning kaitsevähe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; teeb riigikogule ette paneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; kuulutab Eesti Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 44

Õiguse alused

47

doc

Riigiõigus

riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;

Riigiõigus

30

docx

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS

seoses nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed. Teeb riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimene, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleti ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamise – sellega seoses nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi, nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud, nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. On Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja saab anda sellega seoses riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. President on inimene, kes teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni erakorralise seisukorra väljakuulutamise ja Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel

Ajalugu

Kommentaarid (0)