Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

3.6. ALTERNATIIVSED
ENERGIAALLIKAD
ALTERNATIIV  EHK ROHELINE ENERGIAKS
• PÄIKE
•TUUL
BIOMASS -ORGAANILINE AINE (PUIDU PÕLETAMINE)
•VEE
•GEOTERMAAL-MAA  SISEENERGIA
•EI KAASNE KESKKONNA SAASTAMIST
•KASUTAMINE SUHTELISELT KALLIS
Paneelid katavad osa hoonete kütteks ja  tarbevee  
Soojendamiseks vajaminevast energiast
Päikeseenergia plussid:
1) Töötavad hääletult.
2) Pole li kuvaid osasid.
3) Ei saasta keskkonda.
4) Ammendamatu ressurss.
5) Puuduvad transpordikaod – energia toodetakse
 kohapeal.
Päikeseenergia miinused:
1) Suhteliselt madal kasutegur.
2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda.
3)  Fotoelemendid  on liialt kallid.
SUUREMAD  TUULEENERGIA  TOOTJAD
SAKSAMAA, USA,  HISPAANIA
Tuuleenergia plussid:
1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale.
2) Kasutatav  resurss (tuul) on tasuta.
3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, 
arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre.
4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik.
Tuulenergia miinused:
1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel 
lindudele 
2) Negati vne visuaalne mõju läheduses paiknevatele
 inimasustustele.
3) Tuuliku  labade  pöörlemisel tekkiv  vibratsioon .
Island  saab
 oma elektri
ja soojuse 
maapõue 
geotermaalenergiat
 ära 
kasutada
KASUTAJAD
USA
ISLAND
ITAALIA

Geotermaalenergia
Geotermaalenergia plussid:
1.Ressurss on praktiliselt piiramatu.
2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta.
3.Maasoojusest  toodetava  elektri ja küttesooja hind on 

Vasakule Paremale
ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #1 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #2 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #3 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #4 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #5 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #6 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #7 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #8 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #9 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #10 ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hiljurandj Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Energiamajandus

· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak

Geograafia
thumbnail
4
doc

Energiamajandus 10. klass

· mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak

Geograafia
thumbnail
3
doc

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.

Geograafia
thumbnail
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias),

Geograafia
thumbnail
6
docx

Energia

Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud s

Geograafia
thumbnail
13
doc

Enegiamajandus

transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja

Geograafia
thumbnail
31
odt

Taastuvenergia

Probleemideks on kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained, jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks. Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused.

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
13
doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7

Keskkonna ja loodusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun