Kelle oma on vesi ?
Vesi
on oluline inimese elus, arengus ja keskkonnas, kuid see on piiratud
ning haavatav resurss . Veepuudus muutub ülemaailmseks prooblemiks
suure elanikkonna, majanduskasvu ja kliima muutuse
tõttu.Juriidiliselt ei ole vesi kellegi oma. See kuulub kõigile
,nagu õhk, kuid on firmasi ja inimesi, kes kasutavad vett üleliia
ning teenivad veel sellega raha.Seega tekib küsimus: kelle oma on
vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna
mõlemal osapoolel on õigus veele .Erinevus sõltub ainult koguses,
kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali.Kellele on
vesi tähtsam ning kuidas leiavad mõlemad vastaspooled komprimissi
Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks. Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus. Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve
põhietappe; oskab loetleda kudede liike; oskab anda skemaatilise üldülevaate inimkeha kohta; oskab nimetada üksikuid kehapiirkondi ja kirjeldada nende toiminguid; oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud
Kõik kommentaarid