100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairiik
Õppematerjali autor
Organismi harjutamine kindlal ajal midagi tegema (näiteks sööma, magama, pesema jne.) aitab kokku hoida ümberlülitumiseks kuluvat energiat ja aega. Mingi tüütu, kuid hädavajaliku töö (näiteks pesupesemine, koristamine, poes käimine, millegi remontimine) tegemine kindlal nädalapäeval hoiab kokku venitamise ja vabanduste otsimise aja ning väldib tarbetust muretsemisest tulenevat stressi. Millegi meeldiva (näiteks sõpradega kohtumised, pere ühisüritused) planeerimine kindlale nädalapäevale võimaldab kujundada rituaali, mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega. 3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad. Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi otsima häälestada
kaotust või kahjustuse (projekti nurjumise) 13. Mis kasu annab riskianalüüs? RISKI JUHTIMINE- ohu identifitseerimine, realiseerumise tõenäosuse hindamine ja ohutegureid maandavate tegevuste käivitamine · Avastada võimalikud ohud · Välja selgitada ohtu põhjustavad tegurid · Hinnata ohu realiseerumise tõenäosust · Leida võimalused ohu mõju vähendamiseks Riskianalüüsi tulemuste kasutamine planeerimisel Igas valdkonnas (tehnoloogia, planeerimine jne.) konkreetsete riskide suuruse määramine iga riski olulisuse määramine kriitiliste riskide jaoks o Riski maandava tegevuse määratlemine o Riski maandava tegevuse lülitamine tegevusplaani · Saada võimalikult vara teada riskide realiseerumisest nn "päästikute" jälgimine · Adekvaatsete juhtimisotsuste langetamine Planeeritud maandavate tegevuste tegemine Planeeritud kahjusid vähendavate tegevuste tegemine
2. Tõstab delegeeritava staatust (kolleegide/koolikaaslaste) silmis 3. Pakub vaheldust igapäeva rutiinist 4. Annab delegeeritavale isikliku rahulolu tunde ja eduelamuse 7 Enesejuhtimine Efektiivse delegeerimise kuldreeglid on (Burns R., „Edukas delegeerimine“, 2007): 1. Põhjalik planeerimine 2. Kontrollmehhanismid 3. Praktika ja analüüs 1.3.4.1. Võimalikud takistused Koduse kasvatuse tõttu on minusse sisendatud, et kõik tööd, mille eest vastutan, tuleks ISE ära teha – ka teistel on oma ülesanded, mille eest nemad ISE vastutavad. Teisi oma ülesannetega koormata pole viisakas. Sellise suhtumise tõttu on väga raske end ümber programmeerida ja leida viis end teisiti mõtlema panna. Hetkel
Eesmärke püstitavad inimesed on: Enesekindlamad Tegusamad Kontsentratsioonivõime parem Rahulolu tööga kõrgem Kannatavad vähem stressi, hirmu ja ärevuse all Eesmärgid Põhjused, miks eesmärke ei saavutata: Eesmärk on ebaselge Eesmärk on ebareaalne Asjaolud muutuvad Inimesed muutuvad Eesmärkide püstitamine ja nende täitmine on kaootiline ja laialivalguv Vähene emotsionaalne seotus Eesmärk peab olema TARK S (specific) – spetsiifiline, konkreetne M (measurable) – mõõdetav A (agreed) – kokkulepitud, kooskõlastatud R (realistic) - reaalne T (timed) - tähtajastatud Eesmärk võiks olla parajalt pingutustnõudev ja väljakutsuv ning sõnastatud tulemuse kaudu. Stoner & Blanchard ( 2003) ja L. Kolk ( 2002 ) Kõige tähtsamaks komponendiks eesmärgi puhul on tähendus
7,80% 15,70% 39,20% Kord nädalas Kord kuus Igapäevaselt Kord aastas 37,30% 16 Kirjandusest ilmnes, et vähene uni suurendab vastuvõtlikkust stressile ning teisalt avaldub ka pingeolukord unehäiretes, seega soovis autor uurida uneharjumusi. ’’Kui pikk on üldjuhul sinu öine uneaeg?’’ Oli vastanuid 53. Selgus, et 56,6% vastanutest on öine uneaeg 5-6 tundi, 39,6% vastanutest 7-8 tundi, 3,8% alla 5 tunni ning üle 8 tunni ei vastanud keegi. Sellest võib järeldada, et 60,4% vastanutest ei saa piisavalt magada. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 6. Joonis nr 6
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 Sandra Kavelitsh KVALITEEDIPROBLEEM Analüüs Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2014 1.1 SISSEJUHATUS Kvaliteeti kasutatakse sageli mõne toote või teenuse täiuslikkuse tähistamiseks. Mõnes kohas kasutatakse seda sõna märkimaks, et mingi materjal või toode/teenus vastab füüsilistele mõõdetavatele karakteristikutele, mis sagelion eristatud eriti range spetsifikaadi vormis. Lihtsamalt öeldes, tähendab kvaliteet kliendi nõuete täitmist. (Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktika) Kvaliteediprobleeme võib leida tänapäeval igal pool, kuna inimesed muutuvad järjest mugavamaks ning tahavad, et kõik teenused ja tooted, mis neid ümbritsevad oleksid kvaliteetsed. Kvaliteet ise tühja koha peal ei teki, teda on vaja juhtida ja rakendada. Kvaliteeditagamine tähendab toote või teenuse
Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel vähe. Sihtisin ajatabeli kasuta
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid