50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KeveN
Õppematerjali autor
raames alandatakse kaupade hindu. Üks populaarseim ja vigastuste rohkeim oli poe On Off avamine. Telekate eest võideldi verehinnaga, isegi kui kodus veel parem telekas oli. Lõunakeskus korraldab iga aasta Imede öö, kus inimesed kella 9 kuni kella 2 müüakse kaupu imeodava hinnaga. Inimesi tuleb sel päeval tuhandeid kokku ja ostetakse kaupu, mida nad elusees ei kasuta aga ainult et saaks osta. Elektri tarbimine on viimaste aastate jooksul suurenenud mitu korda. Kõik on tingitud sellest, et ostetakse kodumasinaid iga erineva toidu, joogi või riide pesemiseks. Elektri tarbimine nii suurtes kogustes aga ei ole hea, sest varsti pole enam ressursse, et rahuldada kõiki elektrivajadustega. Mida rohkem me ka tarbime, seda rohkem tekitame me prügi. Maa peal pole aga sellist kohta, kuhu see kõik panna. Kui me aga tarbiks vähem, siis täituksid meie prügilad ka aeglasemalt.
ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi.
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"......................................
Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning
C Sotsiaalne roll · Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid. · Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel; · On mh sotsiaalse suhtlemise üks tõukajaid, sotsiaalse meediakunsti võimalikke käivitajaid. · Reklaam on üks nn "konsumerismi" toitja (Komsumerism eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Kalmus 2005) D Reklaami kultuuriline roll · Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. ,,Advertising is the folklore of a commodity culture" (James Twitchell 2003, p187) · On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume.
10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised.
LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head aega siis. ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa siia jääda? OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. 3
Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa ja teed hommikuni aega parajaks. Võid kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! minna suure tee peale, või lähed paar ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid