· Kasutamine: bakteriaalsete haiguste ravi, antibiootikumid (kiirikbakterid), vitamiinide, puhastusvahendite ja hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega).
Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp. on +20 kuni +40 3) soojalembelised e. termofiilsed optimaalne temp. on +50 kuni +70 7. bakterite pooldumine. *bakterirakk suureneb *DNA replitseerub ja liigub ja raku poolustule *rakukest ja membraan sopitsuvad *moodustub rakuvahesein *bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 8.bakterite jagunemine toitumise alusel jagunevad: 1) autoroofid 2)heterotroofid need jagunevad omakorda 1) autotroofid: a)fotosünteesijad ja b)kemosünteesijad 2)heterotroofid: a)saprotroofid ja b)parasiidid
DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite
Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku Viir us e d ... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
(herpes, papilloom) RNA- viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. (punetis, puukentsefaliit, lastehalvatus) Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu?
viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). Viiruste paljunemine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel: *Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi *Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped *Viirusenukleiinhape inaktiivne *Rakumembraan ja kest lagunevad *Viiruse geenid kanduvad tütar- *Rakk hukkub ja viirused väljuvad. rakkudesse. *Järgneb lüütiline tsükkel
Limakapsel aitab mõningatel bakteritel neid kaitsta ning hõlbustab nende liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni
Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4
Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku
Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 4
Kuna viirustel puudub rakuline ehitus, siis ei ole olemas ka neile ainuomast transkriptsiooni ega translatsiooni, mida saaks antibiootikumidega pidurdada. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. 15. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile_vabaneb ümbrisest ja lagundab raku membraani ja kesta_nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiidist_nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas_moodustuvad uued nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid_ rakumembraan ja kest laguneb_rakk hukkub ja viirused väljuvad.Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. 16.Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? 17.Mida geeniteraapias rakendatakse? Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias.
komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi
peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20
sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades
JC ja BK on inimese viirused, mis ilmselt sisenevad hingamisteede kaudu, siis infitseerivad lümfotsüüte ja neere minimaalse tsütopatoloogilise efektiga. BK põhjustab neeru latentset infektsiooni, JC neeru-, B- rakkude ja monotsüütide rea infektsiooni. Replikatsiooni immuunkompetentsetel takistatakse. Immuunkompromiteeritutel põhjustab viiruse reaktivatsioon neerudes viiruse levitamist uriini, potentsiaalselt tõsiseid UTIsid (BK) või vireemiat ja KNS infektsiooni (JC). JC replitseerub ajukapillaaride endoteelis ja läbib nii HEBi. Astrotsüütide abortiivne infektsioon põhjustab osalist immortaliseerimist, tekivad suurenenud anormaalsete tuumadega rakud. Oligodendrotsüütide lüütiline infektsioon põhjustab demüelinatsiooni. Inimesel seost kasvajatega leitud pole, hamstril küll. Haigused. Primaarne infektsioon asümptomaatiline. Ureetri stenoosi neerusiirdamispatsientidel seostatakse BK viirusega, nagu ka hemorraagilist tsüstiiti luuüditransplantatsioonil
Eristatakse: A. poolustevahelisi ehk polaarseid kääviniite B. tsentromeeri piirkonnale kinnituvaid kinetohoorseid kääviniite C. perifeersesse tsütoplasmasse suunduvaid astraalseid kääviniite 10. Mõisted endoreduplikatsioon? Endomitoos? Endoreduplikatsioon kromosoomid duplitseeruvad 2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3- 5% rakkudest polüploidsed) Endomitoos DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne 11. Meioosi mõiste ja millisel organismirühmal esineb? Meioosi toimumise üldine käik? · mitoosi modifikatsioon · seotud sugulise sigimisega, mis klassikalisel kujul esineb ainult eukarüootidel · meiootiliselt jagunevad rakud (sugurakud ehk idurakud) asuvad kõrgematel
17- aminohappeline kolmas heeliks ulatub DNA suurde vakku. Seondumine VÄGA SPETSIIFILINE . Juba 1 aminohappe muutus mõjutab DNA-ga seondumist (seon dub mõne teise promootori/enhanceriga). 10. Põhjenda miks ja kirjelda kuidas toimub X kromosoomi inaktivatsioon imetajatel? Kahekordne X-kromosoomide geenide produktid oleksid rakkudele letaalsed. Igas imetaja rakus inaktiveeritakse üks X-kromosoomidest. Barri kehake replitseerub hilises S-faasis ja valdavat osa DNA- st ei transkribeerita. See, kas arengu käigus inaktiveeritakse isalt või emalt saadud X-kromosoom, on juhus. Inaktiveeritud X-kromosoom inaktiveeritakse ka tütarrakkudes inaktivatsiooni pöördumatus . CpG-saared inaktiivses X-kromosoomis on suuremas osas metüleeritud. Metüleerimine on mehhanism transkriptsiooni peatamiseks. XIC X-kromosoomi inaktivatsiooni tsenter. Selle ala peal on geen XIST.
17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks
17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks
Kollatõve E viirus (HEV) HEV-il on membraanideta ikosaeedrilised virionid ja positiivse polaarsusega RNA genoom. Molekulaarsete funktsioonide ja kodeeritud valkude homoloogiate järgi kuulub HEV virus alfa-sarnaste viiruste hulka. ORF3 kodeerib fosfoproteiini, mis seondub raku tsütoskeletiga ja mõjutab signaalülekande radade kaudu peremeesraku geeniekspressiooni. Organismis (inimene, primaadid) replitseerub HEV maksakoes. Praegusel ajal puuduv HEV replikatsiooni uurimiseks sobiv rakukultuur (replitseerub ainult ahvide primaarsetes hepatotsüütides). Tobamoviirused- tubaka mosaiigiviirus (TMV) Alfa-sarnaste taimeviiruste ühised jooned on: Genoomide 5’-otstes asub cap-struktuur, mis sünteesitakse viiruse ensüümide poolt. Vähemalt osade geenide ekspresiooniks kasutatakse sgRNA-sid, mis
komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi
aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA = multiple resistance Staphylococcus aureus) Patogeeni ja peremeestaime vaheline interaktsioon: 1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2. Patogeen ei levi süsteemselt esmaselt infitseeritud lehest edasi. 3. Patogeen replitseerub ainult esmaselt nakatatud rakkudes (puudub levik taimes) 3. Täielik immunsus: patogeen pole võimeline replitseeruma isegi esmaselt nakatatud rakkudes. Peremeestaime resistentsus · Spetsiifiline · Vajalik R valke, mis tunnevad ära avirulentsuse faktorid (avr) patogeenis Näide:
leukoentsefaliiti (inglise keeles demyelinating leukoencephalitis, CDV-DL). Viiruse tungimine kesknärvisüsteemi toimub hematotsefaalbarjääri läbimise kaudu kasutades nakatatud leukotsüüte. Ajukoes jätkub viiruse levik tserebrospinaalvedeliku kaudu edasi. CDV-DL algab esmalt hallaine infektsiooniga ning seejärel on haaratud valgeaine. Kui haigus jõuab akuutsesse faasi, replitseerub viirus valgeaine gliiarakkudes. Gliiarakkudest on just astrotsüüdid CDV-DLi sihtmärkrakkudeks. Oligodendrotsüütidel ei esine märkimisväärseid kahjustusi pärast nakatumist, kuid nende metabolism on oluliselt muutunud. Mitmete müeliini geenide avaldumine on tõkestatud CDV-DLi ajal. (Lempp jt., 2014).
organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid
võrdne arv kromosoome. Sel viisil paljuneb näiteks ka laialdaselt kasutusel olev teravili nisu, mis on heksaploidne (sisaldab kolme erinevat kromosoomikomplekti 7-st kromosoomist, mis duplitseerusid nii, et somaatilistes rakkudes on 42 ja sugurakkudes 21 kromosoomi). 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid – polüploidiseerumine viisil, kus DNA replikatsioonil tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu. Nt äädikakärbsel replitseerub iga kromosoom 9 tsüklit, mille tagajärjel tekib 500 koopiat. Kõik koopiad paarduvad omavahel ning mikroskoopiliselt on polüteenkromosoomid jälgitavad jämedate kimpudena juba väikse suurendusega. 2 iseloomulikku omadust: 1) homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. Paardumine on täpne, mistõttu igale kromosoomile iseloomulikud vöödid on veelgi paremini jälgitavad. 2) Polüteenkromosoomide
3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi. Jäämäe konseptsioon: jäämäe alumine osa – ei märka mitte midagi, subkliiniline, haigusnähud puuduvad, neid põhjustavad defektsed viirused. jäämäe pealne osa – ilmekad haigustunnused, loomad paranevad ise multisüsteemsed haigused – põhjustavad varieeruvat pilti. Vaktsiinid – inhibeerivad viiruste seondumist või transkriptaasi. Retroviiruse tsükkel – RNA pealt teeb revertaas DNA, mis replitseerub ja siseneb raku genoomi – toimub transkriptsioon – mRNA tsütoplasmas – translatsioon ja uued nukleokapsiidid pannakse kokku. pH=7 – viirus säilib. 37 kraadi on viirusele soodne.Miinuskraadid on samuti: - 20 (säilib aasta), -196 ehk vedel lämmastik kunstliku seemendamisel (10-12 a). Plusskraade ei talu. +20 – osad säiluvad, + 100 kõik hävivad. UV kiirgust ka ei talu. Haige looma nõred: nina, silm (konjunktiviit), suguteed, väljaheide (parvoviirus), uriin, villid, sperma.
14-st phycodnaviiruste ühisest geenist on 9 ühised kõikidele NCLDV-dele); 33 geeni on leitud rohkem kui ühest viiruste sugukonnast. NCLDV-d on ürgset päritolu viiruste grupp; analüüsid näitavad, et nende eellased pärinevad ajast, millal toimus prokarüootide ja eukarüootide lahknemine (ca 2 miljardit aastat tagasi). Amööbi viirus – mimiviirus Mimiviiruse peremeheks on amööb Acanthamoeba polyphaga; viiruse molekulaar-bioloogiast on veel teada väga vähe, tõenäoliselt replitseerub ta nii raku tuumas kui ka tsütoplasmas. Teada on mitu viiruse varianti (üks tüvedest kannab nime mamaviirus) Genoom • Genoomiks on lineaarne dsDNA, mille otste läheduses asuvad 900 bp pikkused inverteeritud korduvjärjestused. Seega on võimalik, et nakatatud rakkudes võib mimiviiruse DNA omandada ka tsirkulaarse kuju. • Genoomi mõõtmed on viiruse kohta erakordselt suured: 1,181,404 bp (võrdluseks:
prokarüoodilt eukarüoodile kui ka eukarüoodilt prokarüoodile Horisontaalses ülekandes on 2 osapoolt: DOONOR ehk DNA VÄLJASTAJA ja RETSIPIENT ehk DNA VASTUVÕTJA. Üleantavat DNA-d nim endogenoodiks. o Doonor – bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol o Retsipient – bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu 20. Plasmiidse DNA piirkonnad Plasmiid kujutab endast kaheahelalist DNA rõngasmolekuli, mis replitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi. Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast; - Plasmiidi replikatsiooni eest vastutavad geenid - Plasmiidi ülekannet teistesse bakteritesse determineerivad geenid (võivad ka puududa) - Struktuurgeenid määravad ära plasmiidi poolt determineeritavad bakteri omadused Determinatsioon – tingimine; põhjustamine 21
25.Asümmeetriline mitoos- ebavõrdne jaotumine tsütoplasmade vahel Amitoos mitoosi pole, tuum jaguneb, uued rakud võivad tekkida pungumise teel. Endomitoos tuumasisene mitoos, tuumamembraan ei kao ära, kromosoomide arv kahekordistub. Sadu komplekte võib leiduda. Inimese maksas on 96 kromosoomi. Polüteenia need rakud enam ei jagune, tupikrakud, kromosoome pole võimalik moodustada. 26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine Sporogenees taimedel toimub meioosiga, spooride moodustumine 27. kiasmid-kromatiidiniitide vahelise ristühendused. Seal toimub krossingover Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil
reportergeeni (GFP, lacZ jt.) või märgise (FLAG, myc, V5, GFP) järjestust eukarüootset promootorit ja polüadenüleerimisjärjestust selektsioonimarkeri ekspressioonikassetti 122. 123. pEGFP : võimaldab ekspresseerida EGFP-d (roheliselt fluorestseeruv valk) eukarüootsetes rakkudes võimaldab ekspresseerida EGFP liitvalke, kui EGFP geeni ette või järele on kloneeritud samas lugemisraamis uuritavat valku kodeeriv järjestus replitseerub episomaalsena rakuliinides, kus on ekspresseeritud SV40 viiruse large T-antigen (Cos1, Cos7), mis tähendab tugevamat ekspressiooni 124. 125. 126. 127. 128. 129. 130. 131. Esimene päev – rakkude transfekteerimine PEI-ga 132. Esmalt tuleb vaadelda rakkud mikroskoobis ja hinnata nende seisukorra. Rakud ei ole saastanud ega surnud. Rakkude tihedus on umbes 95%. 1. Transfektsioonisegu ettevalmistamine. Võta 3 1,5 ml epsi.
Eukromatiin-aktiivne DNA 2. DNA/RNA nukleotiidne koostis (tüüp/nimetus, komplementaarsus) A ja G puriinalused ja C,T, U pürimidiinalused DNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=T ja GC, suhkur (desoksüriboos) ühe suhkru hüdroksüülgrupile, liitub teise suhkru fosfaargrupp, RNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=U ja GC, suhkru (riboos) Komplementaarsus võimaldab geneetilist infot säilitada ja edasi kanda 3. DNA replikatsioon põhilised ensüümid, sünteesi suunad, põhimõte Eukormatiin replitseerub varases S-faasis ja heterokormatiin hilises S-faasis. Semikonservatiivne. Mõlemad ahelad matriitsiks, süntees vastavalt komplementaarsus printsiibile Kaheahelalise DNA vesiniksidemed üsna nõrgad, kuumusega denatureerivad, jahtumisel renatureeruvad. Replikatsioon algab ühe genoomi paljudest kohtades- replikatsiooni origin-punktid, kujuneb replikatsioonimull. Replikatsioon toimub mõlemas suunas seni kui eri replikonidest alanud süntees saab kokku
25.Asümmeetriline mitoos- ebavõrdne jaotumine tsütoplasmade vahel Amitoos mitoosi pole, tuum jaguneb, uued rakud võivad tekkida pungumise teel. Endomitoos tuumasisene mitoos, tuumamembraan ei kao ära, kromosoomide arv kahekordistub. Sadu komplekte võib leiduda. Inimese maksas on 96 kromosoomi. Polüteenia need rakud enam ei jagune, tupikrakud, kromosoome pole võimalik moodustada. 26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine Sporogenees taimedel toimub meioosiga, spooride moodustumine 27. kiasmid-kromatiidiniitide vahelise ristühendused. Seal toimub krossingover Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil
kolme strukturaalset ühikut – telomeeri, tsentromeeri ja replikatsiooni alguspunkte Replikatsiooni alguspunkt – milleks vajalik, erinevused pro- ja eukarüootidel. Struktuur, mis oma järjestuselt pole küll korduselement, aga on vajalik kromosoomi kui terviku toimimiseks. Prokarüootidel esinevad kindlad DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas seostub. Eukarüootidel kindlad alguspunktid puuduvad, replikatsioon algab stohhastiliselt. Ajaliselt varem replitseerub neil eukromatiin. Tsentromeer – milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda
• selektsioonimarkeri ekspressioonikasset Praktikumis on kasutusel pEGFP (enhanced green flourescent protein) ekspressioonivektor, mis: • võimaldab ekspresseerida EGFP-d (roheliselt fluorestseeruv valk) eukarüootsetes rakkudes • võimaldab ekspresseerida EGFP liitvalke, kui EGFP geeni ette või järele on kloneeritud samas lugemisraamis uuritavat valku kodeeriv järjestus • replitseerub episomaalsena rakuliinides, kus on ekspresseeritud SV40 viiruse large T- antigen (Cos1, Cos7), mis tähendab tugevamat ekspressiooni Figure 3 pEGFP C1 ekspressioonivetori kaart (Clontech). Joonisel on tähistatud plasmiidi funktsionaalsed osad ning numbriliselt on välja toodud kaugus mõttelisest plasmiidi alguspunktist. Esimene päev – rakkude transfekteerimine PEI (polyethyleneimines)-ga Attachment promoter
- Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV 53.Inimese RNA viirused Retroviirused - Viirus mille geneetiline info säilitatkse RNAs ja mis replitseerub kasutades pöördtranskriptsiooni, et sünteesida RNA genoomilt DNA koopia - HIV - AIDS HIV elutsükkel - Viirusvalk gp120 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku - Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga - Viiruse dsdNAlt sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga
Sel ajal levib tekitaja süsteemselt. Teine faas pärast 7–24–päevast inkubatsiooni: äkiline algus, kõrge palavik, tugev peavalu, külmavärinad, higistamine, müalgiad, fotofoobia. 2…3 päevaga generaliseerunud lööve, mis on rõugelaadne (vesiikel, siis sellele koorik peale). Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii Väike, intratsellulaarne. Replitseerub tsütoplasmas. Intratsellulaarne kasv võimaldab immuunvastust vältida, teeb ka vaskuliiti. Epidemioloogia. Inimesed on primaarne reservuaar, inimeselt inimesele levib täiga. Sporaadiline haigus levib ilmselt oravakirpudega oravalt inimesele. Taaspuhkev haigus võib tekkida aastaid pärast algset infektsiooni. Riskikontigent on ülerahvastatud ebasanitaarsetes tingimustes elavad tüübid. Haigus on ülemaailmne, enim esineb Kesk– ja Lõuna–Ameerikas, Aafrikas. Haigused.
kolme strukturaalset ühikut telomeeri, tsentromeeri ja replikatsiooni alguspunkte 17. Replikatsiooni alguspunkt milleks vajalik, erinevused pro- ja eukarüootidel. Struktuur, mis oma järjestuselt pole küll korduselement, aga on vajalik kromosoomi kui terviku toimimiseks. Prokarüootidel esinevad kindlad DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas seostub. Eukarüootidel kindlad alguspunktid puuduvad, replikatsioon algab stohhastiliselt. Ajaliselt varem replitseerub neil eukromatiin. 18. Tsentromeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini).
Kapsiid ja ümbris on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgud, mis käituvad signaalidena. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etapiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. VEE OMADUSED · kõrge sulamis- ja keemistemperatuur
Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot.
Meioosis paardusid ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel & teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel & jaotusid seejärel regulaarselt kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. N: teravili nisu, mis on heksaploidne (somaatilistes rakkudes 42, sugurakkudes 21 kromo.). 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüploidiseerumine nii, et tütarkromatiidid ei eraldu polüteenkromosoomid. N: Drosophila vastsete süljenäärmetes. Iga kromosoom replitseerub 9 tsüklit tekib 500 koopiat. Koopiad paarduvad omavahel & on jälgitavad jämedate kimpudena. Värvimisel nähtavale heledad & tumedad vöödid. Kaks iseloomu omadust: a)Homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. b) Polüteenkromosoomide tsentromeerid moodustavad tugevalt värvuva struktuuri kromotsentriks. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Ane: üksik kromosoom võrreldes ülejäänutega on erineva kordsusega
mittehomoloogne rekombineerumine). Sellest tulenevalt põhjustavad transposoonid geneetilisi muutuseid. Sellel on oluline tähtsus genoomi evolutsioonis (ei toetu ainult mutatsioonidele): inserteeruvad geeni sisse. Inserteeruvad regulatoorsetesse järjestustesse; modifitseerivad geeni ekspressiooni. Põhjustavad kromosomaalseid mutatsioone. Kaks suurt klassi: Mõned kodeerivad valke viies DNA osa uuele kohale kromosoomis või siis replitseerub see DNA osa ja integreeritakse uude kohta. Retrotransposoonid kodeerivad pöördtranskriptaasi, mis teeb RNA tarnskriptist uue DNA ja siis need integreeruvad genoomi (ainult eukarüoodil). Prokarüootidel: 1. Insertsiooni elemendid (IS). Lihtsaimad transponeeeruvad elemendid bakterite kromosoomides ja plasmiidides. Kodeerivad mobiliseerimise ja inserteerumise eest vastutavaid geene. Kõik IS elemendid on inverteeritud terminaalsete kordustega(ITRs).
Tütarkromatiidid ei lahkne mitoosi käigus ja moodustuvad tetrapl rakud. Polüpl loomine laboritingimustes: polüpl-de teket indutseeritakse mitoosikäävi mürkidega. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid polüplüodiseerumine viisil, kus DNA replikatioonil tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu. Nt on seda kirjeldatud äädikakärbeste vastsete süljenäärmetes, kus iga kromosoom replitseerub 9 korda ja tekib 500 koopiat. Kromatiini kondenseerumisaste on pk-de erinevates piirkondades erinev; see võimaldab analüüsida kromosoomi struktuuri. P-kromosoomide eripära: homoloogilised polüteenkrom paarduvad ka somaatilistes rakkudes. + pk-d on jälgitavad ka interfaasi rakkudes. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidsus rakus on mõni kromosoom komplektist üle- (lisakromosoomiga
Iga kromosoom koosneb 2 pikast peenest niidist (identsest tütarkromatiidist). Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid, mis mitoosi anafaasis tõmbavad tütarkromatiidid vastaspoolustele. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse. Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks. Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid kondenseeruvad (spiraliseeruvad), nii et muutuvad nähtavaks. Rakutsükkel – raku eluring, mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest. Rakutsükli faasid: G0 - puhkefaas G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine S – DNA süntees G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke M – toimub mitoos Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks.
lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 25. Asümmetriline mitoos,amitoos,endomitoos,polüteenia. ASÜMMEETRILINE MITOOS mitoos -- eukarüootsete rakkude jagunemise põhiviis, mille puhul emarakust tekib kaks samasuguse kromosoomistikuga tütarrakku. Mitootiliselt jagunevad rakud läbivad rakutsükleid (e. mitoositsükleid), milles järgnevad interfaas (koosneb omakorda G1-, S- ja G2-perioodist) ning mitoosifaasid (pro-, meta-, ana- ja telofaas). S-perioodis replitseerub DNA ja kahestuvad kromosoomid -- tekivad kromatiidid, mis anafaasis lahknevad tütarkromosoomidena. Mitootiliselt võivad jaguneda igasuguse kromosoomiarvuga rakud. Mitoosil põhineb organismide vegetatiivne sigimine, hulkrakse organismi kasv, areng ja kudede uuendumine. Vrd. meioos. · AMITOOS- Eristatakse otsest ja kaudset raku tuuma jagunemist. Otsest tuuma jagunemist (direct nuclear division) nimetatakse amitoosiks e. lihtpooldumiseks.
Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades pöördtranskriptaasi, et sünteesida RNA-genoomilt DNA koopia. Retrotransposoonid (üle DNA vaheetapi) Retroposoonid (puuduvad pikad otsmised kordusjärjestused 6. HIV, AIDS HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) (ingl. HIV, human immunodeficiency virus)- AIDS-i põhjustav inimese retroviirus. AIDS, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (ingl. AIDS, acquired immunodeficiency syndrome)- Inimese raske haigus,
Telomeerid, tsentromeerid ja replikatsiooni alguspunkt. 17. Replikatsiooni alguspunkt milleks vajalik, erinevused pro- ja eukarüootidel. Prokarüootidel ja lihtsamatel eukarüootidel on kindlad replikatsiooni alguspunktid, DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas kinnitub. Prokarüootidel piisab ühest alguspunktist, originist. Kõrgematel eurkarüootidel on replikatsiooni algus stohhastilisem, kuid reeglina replitseerub enne eukromatiin, siis heterokromatiin. 18. Tsentromeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Tsentromeer on kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega(100 kuni miljoneid aluspaare tandeemselt korduvates järjestustes) ja sinna seonduvate valkudega. On heterokromatiin, mis pakitakse lahti ainult replikatsiooni ajal. Hoiab õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini koos
GC-spetsiifiline. • ‘avatud kromatiin’: mõiste, paigutus, omadused Avatud kromatiin on eukromatiin, dekondenseerunud kromatiin, mis paikneb peamiselt transkriptsiooni algussaitides või selle läheduses ja kattub CTCF seondumissaitidega. Avatud kromatiin on GC-rikas, asub T ja R kromosoomi vöötides, geenirikas, Alu-elemendirikas, vähem kondenseerunud, kõrge histoonide atsetüleeritusega, replitseerub varases faasis ja ning transkriptsiooniliselt aktiivne. • Genoomi ‘pakkumine’ kromosoomidesse – klassikaline mudel ja selle kriitika. 2nm DNA kaksikheeliks keerdub ümber histoonide. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja 147-st aluspaarist DNAst. Nukleosoomi tuumiku moodustavad histoonid H3, H4, H2A ja H2B, mida kõiki on kahes korduses. Nendest H3 ja H4 moodustavad tetrameeri, millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri
valguliste antigeenide peptiide, mis on tekkinud peremeesrakkudes ja esitletakse nende pinnal MHC (HLA) valkude poolt. T-rakud toimivad lokaalselt infektsiooni kohas ning seostuvad peptiidi esitleva rakuga vahetult T-rakkude retseptori kaudu. Rakuvälise valgulise antigeeni töötlemine ja esitlemine abistaja-T-rakkudele või tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Tsütotoksilistele T-lümf:Viirus siseneb endotsütoosi teel, viiruse RNA ja valk põgeneb tsütosooli, rna replitseerub ja transleerub. Valgud lagundatakse protesoomides ning transporditakse läbi ABC transporteri ER luumenisse, Organelli pinnal on MHCI ja beeta 2- mikroglobuliinid, millegavalkseondub ja transporditakse Golgi kompleksi ja sealt raku pinnale, kus tsütotoksiline T-raku retseptor kinnitub MHCI klassi molekulile. T-helperitele: Antigeen valk siseneb endotsütoosi teel, MHCII muutumatu ahel suunab ta Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga
ei eraldu. Osadel juhtudel tütarkromatiidid ei eraldu teineteisest vaid hoopis replitseeruvad ja korduvalt, moodustades polüteenkromosoomid. Polüteenkromosoome on kirjeldatud Drosophila vastsete süljenäärmetes, nähtavad interfaasi rakkudes. Replitseerunud kromosoomid jäävad üksteise kõrvale, rakk ei pooldu. Geenide koopiaarv raku kohta suureneb oluliselt, suurendades rakkude metaboolset aktiivsust. Rakud on suuremad. Iga kromosoom replitseerub vähemalt 9 korda – tekib üle 500 koopia Polüteenkromosoomide eripära: a. Homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes 18 b. Polüteenkromosoomid on jälgitavad ka interfaasi rakkudes 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidid: Ise ndid, kellel on lisakromosoom – hüperploidid Isendid, kellel teatav kromosoom puudub – hüpoploidid
molekulidega (raku sees) ja seejärel kompleks peptiid- MHC transporditakse raku membraanile ja paisatake (display) raku pinnale, seda nimetatakse antigeeni esitlemiseks e. antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas (ka norm. raku valgud, viiruse või bakteri valgud, mida toodetakse infitseeritud raku sees)- endogeenne rada. Endogeenset päritolu antigeen on pärit näiteks viiruselt, mis sisse tungis ja replitseerub rakus jne. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks multifunktisonaalse proteaasi kompleksi proteosoomi poolt. Proteiinid, mis lähevad degratsiooni on seondunud kovalentselt väikese proteiiniga ubikvitiiniga, mis seondub lüsiini aminorühmaga. Protesoomi kaks subühikut
annaabi.ee 
