Viirused (0)

VIIRUSED
Koostas: Kristel Mäekask
VIIRUSTE AVASTAMINE
•  Teated  viirushaiguste kohta Egiptusest  3500 a. tagasi.
• 1796 esimene  vaktsineerimine .
Edward  Jenner  (1749 - 1823)
rõuged
KOCH  ja  PASTEUR
• 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu 
teooria“.
Robert Koch (1843- 1910 )  Louis Pasteur (1822- 1895 )
Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus .
Inimeste vaktsineerimine 
marutõve vastu 1885.
VAKTSINEERIMINE
Organism toodab viiruste vastu antikehi
Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse
Vaktsiin  – surmatud või nõrgestatud viirused. 
Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega!
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html 
Kas viirused on elus või eluta?
ELUS ORGANISMID
ELUTA OBJEKTID
Ehituses on  valgud ja 
Puudub  ainevahetus
nukleiinhapped
Evolutsioneeruvad
Ei paljune ilma 
peremeesrakuta
Muteeruvad
Puudub  rakuline  ehitus
Väljaspool  rakku  esineb  viirus  viirusosakesena  ehk 
virioonina. 
Tal puuduvad elutunnused.
Mis on VIIRUS?
Viirused on eluta ja elusa looduse 
piirimail olevad rakulise ehituseta 
ainult  elusrakkudes  paljunevad 
bioloogilised objektid.
Viroloogia  – teadus, mis uurib viirusi.
VIIRUSTE SUURUS JA KUJU
Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm.
Viiruseid  on erineva korrapärase kujuga (kera,  pulk , 
bakteriofaag).
gripiviirus
tubaka mosaiikviirus
bakteriofaag
VIIRUSTE UURIMINE
Viiruste uurimise tegi võimalikuks 
elektronmikroskoobi leiutamine  1931  aastal.
Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus
VIIRUSTE EHITUS
genoom  (DNA 
kapsiid  
või RNA)
(valguline kate)
ümbris
valgud
VIIRUSTE EHITUS
Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja 
aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
Miks peab puuvilju 
pesema kuuma veega?
⇒ Kapsiid denatureerub 
tavaliselt 60 – 75° C 
juures.
Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.
BAKTERIOFAAGI EHITUS
Viirus, mille peremeesrakuks on bakter .
GEENIDE ÜLESANDED
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
  Replikatsioonigeenid  - Kindlustavad viiruse genoomi 
paljunemise
 Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku 
ainevahetust (endale soodsamaks)
 Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi
VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON
Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:
 DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)
 RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus jt)
 DNA- ja RNA-viirused (HI, B- hepatiit  jt)
 sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid 
(satelliitviirused, viroidid, prionid)
Viirus – bioloogiline objekt
Viirushaigus  – viiruse poolt põhjustatud haigus
VIIRUSTE ESINEMINE
 Taimeviirus (TMV,  1886 Mayer)
 Loomaviirus 
 Inimeseviirus 
 Putukaviirus
 Seeneviirus
 Bakteriviirus
Haruldastel ja ohustatud liikidel 
viiruseid tavaliselt ei ole!
Taimedel esinevad viirused:
Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.
VIIRUSTE PALJUNEMINE
1.  Viirusosake  kinnitub fibrillidega rakumembraanile;
2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja  lagundab  
rakumembraani;
3. Viirusosakese  nukleiinhape  koos kapsiidiga siseneb 
rakku;
4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas  või 
tsütoplasmas;
6. Moodustuvad uued  viirusosakesed ,  sünteesitakse ümber 
kapsiidid;
7.  Rakumembraan laguneb, rakk  hukkub ja viirused 
väljuvad; 
8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa 
ümbriseks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi 
kinnitumine
5. Viirusosakesed 
väljuvad,  rakk  hukub
2. Nukleiinhappe 
sisenemine  rakku
4. Uute viirusosakeste 
moodustumine
3. Nukleiinhappe 
replitseerumine
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 
6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;
7.  Bakterirakk paljuneb;
8. Järgneb lüütiline tsükkel.
Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi 
kinnitumine
2. Nukleiinhappe 
sisenemine rakku
4. Bakteriraku 
paljunemine
3. Nukleiinhappe 
seostumine kromosoomi
Kasutatud  veebilehed :
•  http://www.ebc.ee/~mremm/virol/virol.html
• Pildid:  http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page
• Video:
Viiruste lüütiline elutsükkel
http://www.whfreeman.com/kuby/content/anm/kb03an01.htm 

Document Outline

• VIIRUSED
• VIIRUSTE AVASTAMINE
• KOCH ja PASTEUR
• Slide 4
• VAKTSINEERIMINE
• Kas viirused on elus või eluta?
• Mis on VIIRUS?
• VIIRUSTE SUURUS JA KUJU
• VIIRUSTE UURIMINE
• VIIRUSTE EHITUS
• Slide 11
• Slide 12
• BAKTERIOFAAGI EHITUS
• GEENIDE ÜLESANDED
• VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON
• VIIRUSTE ESINEMINE
• Slide 17
• VIIRUSTE PALJUNEMINE
• LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
• Slide 20
• LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
• Slide 22
• Kasutatud veebilehed: